← Eesti

1-20-1927/18

Obsah (4)§ 121§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1927 (19284000493) Kohtulahend Tartu Maakohtu 22.07.2020 otsus V.F süüdimõist

§ 121

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 8 kuud, millest kandmata karistus 7 kuud 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu V.F (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; töökoht: xx xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 06.06.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Jätta kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne V.F-ile Tartu Maakohtu

  1. juuli 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
  2. Pikendada V.F-ile Tartu Maakohtu
  3. juuli 2020.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1927 määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks
  4. november 2022.a.
  5. Määrus toimetada kätte süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
  6. V.F on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 22.07.2020 otsusega

§ 121

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 14.16.12.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. V.F-ile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 7 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui V.F ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

V.F-ile määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati V.F-ile lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

  1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu V.F kohta. Ettekandest nähtuvalt on V.F rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Politsei ja Piirivalveamet teavitas, et 07.05.2022 tuvastati V.F-il alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l. Kriminaalhooldusametniku esmakohtumine V.F-iga toimus 18.08.2020, kui isik tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“ ning V.F-ile selgitati üksikasjalikult käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi. Kokku on toimunud 23 registreerimist. 15.03.2021 ei ilmunud isik registreerimisele, põhjustest ei teavitanud. 16.03.2021 võetud kirjalikus seletuses põhjendas isik registreerimiskohustuse rikkumist töögraafiku muutuse ja unustamisega. Isiku tööandja teavitas e-posti teel, et V.F ei täitnud töökohustusi talle määratud registreerimisajal. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 19.04.2021 ei ilmunud V.F registreerimisele ning tõi seletuses põhjuseks sõbra juures puude lõhkumise. Ametnik selgitas veelkord V.F-ile kontrollnõuete sisu ja täitmise kohustuslikkust, isik väitis, et saab aru ning edaspidi täidab registreerimiskohustust korrektselt. 15.09.2020 ning 15.09.2021 kinnitati V.F juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskavad tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Isikut on kuriteona toime pannud kehalise väärkohtlemise, mistõttu planeeriti isik sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Nimetatud sotsiaalprogramm on suunatud isikutele, kellel on raskusi enda vaos hoidmisega ning eesmärk on parandada osalejate oskust oma viha talitseda. V.F ei ilmunud kahte esimesse programmi tundi, mistõttu programmi läbiviija arvas isiku osalejate seast välja. 19.11.2020 põhjendas V.F tundidest puudumist asjaoluga, et kaotas paberi programmitundide aegadega. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. „Viha juhtimine“ viiakse läbi grupis, V.F ei ole siiani programmis osalenud, sest uus grupp ei ole täitunud. Hoolduskavade tegevustena on käsitletud alkoholijoobe ja vägivaldse käitumise seoseid, riskikäitumist, vägivaldsest käitumisest loobumist, hoolimatut suhtumist ühiskondlikesse reeglitesse ning kaaskodanikesse. V.F on vestluste käigus väljendanud seisukohta, et probleem on alati teistes inimestes, mitte tema mõtlemises ja käitumises. Samuti on isik seisukohal, et tema alkoholi tarbimisharjumused ei mõjuta tema käitumist negatiivses suunas. SA Viljandi Haigla alkoholi tarvitamise häirete ravi teenistusse pöördus V.F 30.07.
  2. Isik kinnitas vastuvõtul, et tal ei ole soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega 2 nõustamist saada, kuna suutvat ise oma tarvitamist kontrollida. Teenistuse juhataja Jaan Saare sõnul ei suunata riikliku alkoholi tarvitamise programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele isikuid, kes ei soovi nõustamist. 07.05.2022 teavitas Politsei- ja Piirivalveamet, et V.F on rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kontrollimise käigus tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,84 mg/l. Registreerimisel 17.05.2022 ei osanud V.F selgitada, miks alkoholi tarbis, kuigi tal on kohustus seda mitte teha. Hooldusalune selgitas, miks politsei teda kontrollis – sest ta kukkus alkoholijoobes olles jalgrattaga sõites. Alkoholi tarbis pargis pruudiga, kellega läks tülli, misjärel tahtis koju sõita. V.F ei öelnud, miks üldse alkoholi tarbis vaatamata kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Ametniku hinnangul rikkus hooldusalune keeldu teadlikult ja tahtlikult. Kohus on mõistnud V.F süüdi, kuid jätnud ta karistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdimõistetu kriminaalhooldusele. Süüdimõistetule anti võimalus, täites katseajal kontrollnõudeid ja kohtuotsusega pandud lisakohustusi, kanda karistust vabaduses. Niisiis peab süüdimõistetu, kelle karistuse on kohus jätnud tingimisi täitmisele pööramata, arvestama, et viibib vabaduses üksnes tingimusel, et ta järgib katseajal kehtivaid kontrollnõudeid ja talle pandud lisakohustusi. Kriminaalhooldusametnik on katseajal korduvalt isikule selgitanud, mida kontrollnõuete ja kohustuste täitmine tähendab. Käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike V.F suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Isikul puudub sisemine tahe enda riskikäitumisega tegeleda ning alkoholitarvitamisest loobuda, rikkumistele otsib õigustusi ning süüdistab teisi või väliseid asjaolusid.
  3. Kohtuistung 06.06.
  4. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Viimasel registreerimisel avaldas V.F , et ei ole lisakohustusega, milleks on vereanalüüs, nõus. Isikule on korduvalt selgitatud, mida tähendab alkoholi keeld või kui registreerimine satub tööajale, tuleb eelnevalt teavitada. V.F väidab, et ei joo alkoholi, ta ei näe vajadust kainel perioodil abi saada, aga samas läheb ja tarvitab avalikus kohas alkoholi. Registreerimiskohustuse täitmine on praeguseks paranenud ja käib korralikult. Uus programm tuleb siis, kui see on komplekteeritud ja selle aja paneb paika metoodik. Ametniku arvates peaks 4 kuu jooksul veel üks programm kokku tulema. Katseaja pikendamise jätab kohtu otsustada. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et hakkab nüüd neid kohustusi täitma. Vanglasse minna ei taha. Tal on alaealine tütar, kes elab kasuperes Tallinnas. Maksab talle elatist ja tütar tuleb Viljandisse ning nad kohtuvad lastekaiste töötaja juuresolekul. Elab üksinda. Teab, et tal on kohustus mitte tarvitada alkoholi. Enam ei taha alkoholi nähagi, tegi trenni sõitis vihaga rattaga Rakverre ja tagasi. Neljapäeva õhtul läks, käis ema haual ja tuli kohe tagasi. Terve öö sõitis rattaga. Spordi tegemine aitab. Mõtles e-sigaretti tõmbama hakata ehk siis saab suitsetamise maha jätta. Edaspidi on võimeline kohtuotsust täitma. Katseaja pikendamisega on nõus. II KOHTU PÕHJENDUSED
  5. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu 3 täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega ja kriminaalhooldusametniku ja V.F ütlustega on tõendatud, et süüdimõistetu on rikkunud

§ 75

lg 1 p 2 sätestatud registreerimiskohustust ning talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 07.05.2022 nähtuvalt on politsei Viljandi linnas, Vene tänaval indikaatorvahendi AlcoQuant abil V.F-il fikseeritud positiivne näit 0,84 mg/l tl 95-95p). Oma 17.05.2022 antud kirjalikus seletuses on V.F tunnistanud, et tarbis pargis alkoholi (õlu ja džinn) koos pruudiga, kellega alkoholi tarvitamise käigus tülli läks (tl 96). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 23 registreerimist. V.F ei ilmunud 15.03.2021 registreerimisele ning põhjustest ei teavitanud. Oma 16.03.2021 antud kirjalikus seletuses on V.F põhjendanud registreerimiskohustuste täitmata jätmist sellega, et oli töögraafiku muutuse tõttu tööl ja läks meelest ära (tl 91). Tööandja teavituse kohaselt V.F talle määratud registreerimisajal töökohustusi ei täitnud (tl 92). Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille V.F 20.04.2021 allkirjastas (tl 93). Samuti ei ilmunud V.F 19.04.2021 registreerimisele ning seletuses tõi põhjuseks sõbra juures puude lõhkumise. Ametnik selgitas veelkord V.F-ile kontrollnõuete sisu ja täitmise kohustuslikkust, isik väitis, et saab aru ning edaspidi täidab registreerimiskohustust korrektselt. Samuti on V.F rikkunud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis, kuna ei ilmunud programmi „Viha juhtimine“ kahte esimesse tundi ning seetõttu arvati ta osalejate seast välja. Oma 19.11.2020 antud kirjaliku seletuse kohaselt kaotas ta ära programmi toimumisaegade paberi (tl 89). Ametnik reageeris rikkumisele kirjaliku hoiatusega, mille V.F 15.02.2021 allkirjastas (tl 90). 4 SA Viljandi Haigla 19.08.2020 esitatud tõendi kohaselt on V.F pöördunud 30.07.2020 Viljandi haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse, aga kinnitanud, et tal ei ole soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist saada, kuna on suuteline ise oma tarvitamist kontrollima (tl 87). 6. Kohus on siiski seisukohal, antud juhul ei ole veel otstarbekas pöörata V.F-ile mõistetud karistust täitmisele, kuna süüdimõistetu on motiveeritud käitumise kontrollnõudeid edaspidi täitma korrektselt. V.F puhul on tegemist esimese erakorralise ettekandega ning kohus leiab, et kriminaalhoolduslikud meetmed on isiku suhtes efektiivsemad, kui reaalne vangistus. Tegemist oli süüdimõistetu üksikute rikkumistega ning esineb suur tõenäosus, et isik suudab edaspidi katseaja vältel käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita. Arvestades rikkumise asjaolusid ja süüdimõistetu nõusolekut katseaja tähtaja pikendamiseks on katseaja pikendamine sobiv meede, et süüdimõistetut distsiplineerida ja anda talle võimalus näidata tahet kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisel. Seega, on põhjendatud

§ 74

lg-le 4 alusel V.F-ile kohtuotsusega määratud katseaega pikendada 4 kuu võrra, s.o katseaja lõpptähtajaga 22. november 2022. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.