Obsah (5)

§ 180§ 318§ 339§ 245§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 29.09.2025 Kriminaalasja number 1-25-3983 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30.07.2025. a otsus krimina

§ 180lg 1 alusel mõista S.

Šumeitšukilt menetluskuluna välja 1329 eurot sundraha, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 453,84 eurot, ekspertiisitasud summas 424,26 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 176,16 eurot, s.o kokku 2383,26 eurot.

§ 180lg 3 alusel on S.

Šumeitšukil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Viru Maakohtu 30.07.
2. a kohtuotsusega tunnistati S. Šumeitšuk süüdi ja talle mõisteti kokkuleppele vastav karistus. Tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2383,26 eurot tuleb tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus rahuldas S. Šumeitšuki vastu esitatud tsiviilhagi ning mõistis temalt kannatanu Maxima eesti OÜ kasuks välja 84,35 eurot. Kohtuotsuse tõlke sai S. Šumeitšuk kätte 09.09.
4. 24.09.2025 esitas S. Šumeitšuk Viru Maakohtu 30.07.
5. a otsuse peale apellatsiooni. S. Šumeitšuk ei vaidlusta menetluskulude suurust, kuid palub võimalust hüvitada need 1 aasta asemel 2 aasta jooksul. Apellant märgib, et viibib vanglas, kus ei ole korralikult tasustatud tööd. Majapidamistöödel on abitöölise tunnitasu 0,74 eurot et ca 30 eurot kuus. Seega puudub tal võimalus menetluskulud tasuda aasta jooksul. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
7. Kuna kohus S. Šumeitšuki kriminaalasja lahendanud kokkuleppemenetluses, tuleb apellatsiooniõigust kontrollida kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale edasikaebamise korrast lähtudes.

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o kokkuleppemenetlust reguleerivate) või

§ 339

lg 1 sätete rikkumise korral, samuti juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 6.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppe esemesse, mistõttu kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja

§ 318

lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt RKKK nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1-5.3).

7. S. Šumeitšuki apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas

1. peatüki
2. jao sätteid või § 339 lg-t
3. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Riigikohus on selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele jõudma nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel (vt RKKKm 3-1-1-47-16 p 5).

2 Antud juhul määras maakohus menetluskulude suuruse kindlaks vastavalt sõlmitud kokkuleppele – menetluskulud võimaldati tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tegu on ka maksimaalse tähtajaga, mida kohtuotsuses saab menetluskulude tasumiseks määrata.

1. Kohtuotsusest ja kohtuistungi helisalvestisest nähtuvalt oli kokkuleppe sisu S. Šumeitšukile arusaadav ja selle sõlmimine tema vaba tahe, sh nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud menetluskulude suuruse ja tasumise tähtajaga. S. Šumeitšuk jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ning ka kohtuotsus oli tema jaoks arusaadav.
2. Ringkonnakohus selgitab veel, et juhul, kui S. Šumeitšukil ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik menetluskulusid kogusummas määratud tähtaja jooksul ära tasuda, on tal

§-st 424 tulenevalt aasta möödudes võimalik esitada maakohtule motiveeritud taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ositi tasumise määramiseks. Ringkonnakohus rõhutab, et põhjused menetluskulude tasumise ositi võimaldamiseks peavad olema mõjuvad ning maakohtul ei ole kohustust taotlust rahuldada. Seega tuleks võimalusel menetluskulude tasumisega tegelema hakata koheselt. 10.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318järgi apellatsiooniõigust.

Kuna S. Šumeitšukil ei ole

§ 318

lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt) 3