KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-15622 Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu a

§ 40

lg 1,

§ 41lg 1 ja põhikirja p.

7.2.5). Need tasud on korteriühistu majandamiskulud, s.o korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates aprillist 2016 oli hoolduskulu suurus 0,60 eurot/m². Alates novembrist 2023 on hoolduskulu suurus 0,80 eurot/m². Üldkoosoleku otsus majandamiskulude suurendamise kohta oli esialgselt vastuvõetud 08.11.2023 üldkoosolekul, hiljem kinnitati tasu suurust ka 04.02.2024 üldkoosolekul. Võlgnevus 2821,12 eurot on kujunenud ajavahemikul jaanuar 2022 – august 2025: X – 1249,44 eurot; X – 1571,68 eurot; Korteriühistu palub T. T.lt välja mõista: võlg 2821,12 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 19.09.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni; menetluskulud 298 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 248 eurot õigusabikulu).

1. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti puudutatud isikule 24.09.2025 e-posti aadressil XXX TsMS § 314¹ lõige 3 punkt 1 alusel, T. T. sai materjalid kätte 4.10.
2. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus rahuldab avalduse.
4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et T. T. omanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on T. T. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1-X ja X mitteeluruumide omanik (eriomand). Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on ühistu liikmeteks sellekohast avaldust esitamata kõik Uus tn 1 korteriomandite omanikud ning korteriomandi omanikuks on elamus asuva eluruumi võoi mitteeluruumi omanik (dtl 9) Seega on T. T. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu liige.
6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

7. Korteriühistu põhikirja p 4.2 sätestab ühistu liikme kohustused. Muuhulgas on korteriomanik kohustatud: täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtorganite otsuseid, tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt on T. T. Uus tn 1 elamus mitte eluruumide X ja X (registriosad vastavalt XXX ja XXX) omanik (dtl 17-20). Avaldaja esitatud võlatõendi järgi on X võlgnevus seisuga 18.09.2025 (perioodi eest 31.01.2022-31.08.2025) 1249,44 eurot; X võlgnevus seisuga 18.09.2025 (perioodi eest 31.01.2022-31.08.2025) 1571,68 eurot (dtl 21-22) 3 Majandamiskulud arvestatakse lähtudes korterite/mitteeluruumide üldpinnast. Tasu suuruse 1m2 eest kinnitab üldkoosolek (

§ 40

lg 1,

§ 41lg 1 ja põhikirja p.

7.2.5). Korteriühistu majandamiskulud on vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Alates aprillist 2016 oli hoolduskulu tariifi suurus 0,60 eurot/m² (vt 10.04.2016 üldkoosoleku protokoll p 4, dtl 23-24); alates novembrist 2023 0,80 eurot/m² (vt 8.11.2023 üldkoosoleku protokoll dtl 25-26);

1. aastast hooldustasu suurust ei muudetud, jäi 0,80 eurot/m² (vt 4.02.2024 üldkoosoleku protokoll, dtl 27-28)
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab T. T.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteri-/mitteeluruumide omanik on jätnud talle esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Avaldaja nõuab lisaks põhinõudele 2812,12 eurot viivist vastavalt TsMS § 367 sätestatule alates 19.09.2025 VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Kohus rahuldab avaldaja nõude, mõistab T. T.lt välja 2821,12 eurot ning lisanduva viivise alates 19.09.2025 ja jätab mitteeluruumide X ja X omaniku kanda menetluskulud. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu 248 eurot, kokku 298 eurot. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 298 eurot. 4
6. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5