4-25-2402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.10.2025, Tartu Kohtuasja number 4-25-2402 Kohtukoosseis Ingrid Kullerkann Väärteoasi Anžela Ossipova karistamises karistusseadustiku (KarS) § 1511 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu 24.07.
- a otsus Apellant Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna juht Nikita Golovin Menetlusalune isik Anžela Ossipova, isikukood 47212112220; määratlemata kodakondsus; elukoht: XXX Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Jõhvi RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu 24.07.
- a otsus osas, millega karistati Anžela Ossipovat KarS § 1511 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 80 eurot.
- Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Anžela Ossipovale KarS § 151 1 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
- Muus osas jätta Viru Maakohtu 24.07.
- a otsus muutmata.
- Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioon osaliselt. Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetluse käik 4-25-2402
- Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Triin Pihlak koostas 29.05.2025 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2440,25,
- Anžela Ossipovale heidetakse ette seda, et 29.05.2025 kella 11.05 ajal oli Hariduse 2, Jõhvi linn hoone juures parklas pargitud sõiduauto Mitsubishi (reg-nr XXX ), mille salongis oli nähtavale kohale kinnitatud Georgi lint, mis oli väljaspoole sõidukit avalikku ruumi nähtav kõrvalistele isikutele. Tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboli (Georgi lint) avaliku eksponeerimisega, neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Eksponeerides avalikult eelkirjeldatud sümbolit, avaldas ta passiivset toetust agressiooniriigile ning teiste riikide suveräänsuse ründamisele ja tsiviilelanikute tapmisele, millega riivas oluliselt Eestis elavate inimeste turvatunnet ja avaliku korda. Selle tegevusega pani A. Ossipova toime KarS § 151 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
- 20.06.2025 saatis PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Triin Pihlak väärteoasja läbivaatamiseks Viru Maakohtule, kuna teo toimepanemise vahendi (musta-oranži värvi triibulise Georgi lindi) osas oli vajalik otsustada konfiskeerimine ning karistusseadustikus ei ole selles paragrahvis kohtuvälisele menetlejale antud volitusi teo toimepanemise vahendi osas konfiskeerimist rakendada. Kohtuväline menetleja taotles A. Ossipova karistamist rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.
- Viru Maakohus tunnistas A. Ossipova 24.07.
- a otsusega süüdi KarS § 151 1 lg 1 järgi ning karistas teda rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 80 eurot. Maakohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja, leidis, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu vastab KarS § 1511 lg 1 väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, kuna Georgi lindil kui sümbolil on Eesti ühiskonnas üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu ning menetlusalune isik oli selle kinnitanud avalikus kohas pargitud sõiduki keskkonsooli parema puhuri külge. 29.05.2025 koostatud vaatlusprotokolli fototabeli järgi on selliselt kinnitatud Georgi linti hästi näha nii läbi juhipoolse kui ka kõrvalistuja ukseklaasi. 3.
- Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastas maakohus, et A. Ossipova pani väärteo toime ettevaatamatusest, pidades võimalikuks süüteokoosseisu tunnustele vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Menetlusaluse isiku sõnul ei pannud ta linti nt tahavaatepeegli külge, kus see paistaks selgelt välja, vaid kinnitas selle keskkonsooli puhuri külge, milline koht tõesti ei paista nii otseselt välja (nt eest vaadatuna ei ole seda näha), kuid jääb siiski nähtavaks küljelt vaadates. Samuti leidis maakohus, et A. Ossipova suhtes ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 3.
- Maakohus arvestas süü suuruse hindamisel, et A. Ossipovat ei ole varem karistatud ning ta pani väärteo toime ettevaatamatusest ehk kergemas tahtluse vormis. Kohtuistungil kinnitas A. Ossipova, et seaduse nõuded on talle nüüd selged ja enam ta selliseid rikkumisi toime ei pane. Lisaks oli tema sõiduk pargitud maja tagahoovi, kus väga tihe liiklus puudus, mistõttu ei saanud seda linti märgata väga paljud, nt sajad või tuhanded inimesed, vaid ainult mõned juhuslikud möödakäijad. Lindi asetamise koht (keskkonsoolile puhuri külge) näitab samuti, et isikul ei olnud erilist soovi keelatud sümbolit aktiivselt eksponeerida, vaid see oli mõeldud n-ö enda tarbeks, olles selles kohas hästi nähtav juhiistmel olijale. Maakohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja karistusettepanek 1000 euro suuruse rahatrahvi näol liiga raske ega vasta isiku süüle. Menetlusaluse isiku mõjutamiseks pidas maakohus piisavaks tunduvalt alla sanktsiooni keskmise jäävat 10 trahviühiku suurust rahatrahvi, kuna see vastab tema süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 2 4-25-2402 Apellatsioon ja menetlus ringkonnakohtus
- Viru Maakohtu otsuse vaidlustas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna juht N. Golovin, kes taotleb otsuse tühistamist karistuse osas ning menetlusaluse isiku karistamist KarS § 151 1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest raskema karistusega – rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 1000 eurot.
- Apellant leiab, et maakohus ei ole täitnud Riigikohtu poolt etteantud juhiseid karistuse määramisel. Menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 80 eurot, on liiga leebe, kuna jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra ega moodusta sellest isegi ühte kümnendikku, olles seega vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. 6.Kohtuväline menetleja ei nõustu Viru Maakohtu seisukohaga selles, et tehtud karistusettepanek on liiga raske ega vasta isiku süü suurusele ning vaidleb sellele vastu. Tuleb arvestada, et menetlusaluse isiku sõiduk oli pargitud elumajade vahel asuvale esimesele parkimiskohale, kõnnitee äärde. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole oluline määratleda kui paljudele isikutele see nähtavaks võis saada, sest sõiduki salongis olev Georgi lint oli keskkonsooli küljes ning fototabelist tulenevalt nähtav väljapoole sõidukit ka ilma sõidukisse sisse vaatamata. 7.Kohtuvälise menetleja hinnangul tegutses menetlusalune isik otsese tahtlusega, kuna oli teadlik nii oma teo kui ka eksponeeritava eseme keelatusest. Tema kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt pani ta Georgi lindi välja
- mail, kuna oli võidupüha. See annab ilmselgelt märku tema teadlikkusest, mis kuupäeval, mis põhjusel ja kuhu (mitte tahavaatepeegli külge) see lint sõidukisse pandud oli. Samuti on eelneval paaril aastal võidupüha lähenedes avalikkus ja meedia pööranud tähelepanu keelatud sümboolikale ning selle eest ettenähtavate karistuste määradele just selleks, et kasvatada inimeste teadlikkust Georgi lindi tähenduslikkusest ja selle sümboli keelatusest. 8.Arvestades, et karistus peab olema mõjuv ning suunama isikut seaduskuulekusele, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuistungil taotletud karistuse määr 125 trahviühikut on põhjendatud, jääb alla sanktsiooni keskmise määra ning vastab Riigikohtu praktikale. 9.Tartu Ringkonnakohtu 02.10.
- a määrusega võeti kohtuvälise menetleja apellatsioon menetlusse ning anti kohtumenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks kuni 13.10.
- 10.A. Ossipova ringkonnakohtu antud tähtajaks omapoolset seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, maakohtu otsuse ja kohtuvälise menetleja apellatsiooniga, leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid väärivad tähelepanu. Maakohtu otsus tuleb tühistada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 148 p 4 alusel, sest mõistetud rahaline karistus ei vasta väärteo raskusele ja menetlusaluse isiku süü suurusele. 12.Vaidlus puudub selle üle, et A. Ossipova tegu vastab KarS § 1511 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnustele. See on üheselt tõendatud 29.05.2025 koostatud sõiduki vaatlusprotokolli, fototabeli ja asitõendiks oleva Georgi lindi vaatlusprotokolliga. Ka ringkonnakohtu hinnangul on A. Ossipovale etteheidetav tegu leidnud 3 4-25-2402 eelnimetatuga tõendamist. Kohtuväline menetleja vaidlustab üksnes A. Ossipovale mõistetud karistuse suurust, leides sisuliselt, et see ei vasta kehtivale kohtupraktikale ega isiku süü suurusele. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohus süü hindamisel ja karistuse mõistmisel muuhulgas tuginenud ekslikult tuvastatud subjektiivsele koosseisule, sest teo toimepanemise asjaolud võimaldavad järeldada, et tegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. 13.Subjektiivse koosseisu hindamisel tugines maakohus menetlusaluse isiku ütlustele, mille kohaselt ei pannud ta linti nt tahavaatepeegli külge, kus see paistaks selgelt välja, vaid kinnitas selle keskkonsooli puhuri külge, mis tõesti ei paista küll nii otseselt välja, kuid jääb siiski nähtavaks külgvaatest. Seega pidi menetlusalune isik maakohtu hinnangul loobuma Georgi lindi asetamisest enda sõidukis väljast nähtavale kohale. Nendel põhjustel leidis maakohus, et A. Ossipova on talle etteheidetava teo pannud toime ettevaatamatusest, pidades võimalikuks süüteokooseisu tunnustele vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Kuigi maakohus ei ole ettevaatamatuse vormi otsesõnu sedastanud, vastab eeltoodud kirjeldus KarS § 18 lg-s 2 sätestatud kergemeelsusele. 14.Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu ning leiab, et maakohus on menetlusaluse isiku teo subjektiivse külje osas jõudnud väärale järeldusele. Nimelt peab lootus tagajärje vältimiseks tuginema isiku poolt äratuntud konkreetsetele asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus peab olema tõsimeelne ja toetuma konkreetsetele asjaoludele, mitte sõltuma isiku poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RKKKo 3-1-1-46-11 p 10 koos edasiste viidetega). Käesolevalt oli Georgi lint ehk nn agressiooni toetav sümbol asetatud avalikult nähtavasse kohta ning see oli potentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele. A. Ossipova lootus, et keegi seda ei märka, ei olnud tõsimeelne ega mõistlikult usutav. 15.A. Ossipova ei tunnistanud ennast maakohtus toimunud istungil süüdi ning selgitas, et pani Georgi lindi oma sõidukisse
- mai võidupüha tähistamiseks. Ta avaldas, et on kuulnud küll, et avalikus kohas ei tohi seda linti kasutada, kuid talle jääb arusaamatuks avaliku koha mõiste, kuna sõiduk on ju tema eraomand. Kui sümbolil on üheselt arusaadav seos rahvusvahelise kuriteoga, tuleb ettevaatamatuse korral hinnata, kas tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik pidanud sümboli üldlevinud tähendust teadma (RKKKo 4-23-4296/32 p 18). Käesoleval juhul on maakohus aga täiesti kõrvale jätnud asjaolu, et A. Ossipova on korduvalt avaldanud, et ta teadis, et Georgi lindi avalik eksponeerimine on keelatud, kuid soovis siiski selle sõidukisse asetamisega võidupüha tähistada. A. Ossipova sõnul seostab ta ise seda linti teise maailmasõja ja enda pere ajalooga, mitte aga praeguse Venemaa sissetungiga Ukrainasse, samas aga möönis ta, et teised isikud võib-olla mõtlevad sellest teisiti. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et oma pere ajaloo tähistamine on võimalik ka isekeskis, lubatud sümbolitega ning ilma avaliku eksponeerimiseta. Riigikohus on leidnud, et Georgi lindi näol on tegemist sümboliga, mille avalik eksponeerimine on, arvestades hetkel valitsevat poliitilist olukorda, ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tajutav Venemaa agressiooni toetamise või õigustamisena (RKKKo 4-23-4296/32 p 18). 16.Kõike eeltoodut kokku võttes viitab A. Ossipova selline teguviis vähemalt kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 2 mõttes. Tegemist oli menetlusaluse isiku poolt teadvalt keelatud eseme asetamisega kohta, kus ta ise arvas, et see ei pruugi kõrvalistele isikutele nähtav olla. Küll aga on iga keskmiselt mõistliku isiku jaoks selge, et sõiduki salongis vähemalt juhi- ja kõrvalistuja kohal ja selle läheduses olevad esemed on aknaklaaside läbipaistvuse tõttu näha sõidukist mööduvatele kõrvalistele isikutele, mistõttu ei jäeta üldjuhul ka näiteks 4 4-25-2402 kaasaskantavat elektroonikat või väärisesemeid salongi laokile. A. Ossipova oli Georgi lindi aga asetanud keskkonsooli puhuri külge, mistõttu piisas selle märkamiseks ka lihtsalt sõidukist möödumisest. Seega pidas A. Ossipova võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Kaudse tahtluse puhul ei pürgi toimepanija tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. 17.Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Lisaks süüle tuleb arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7, 8). Karistuse kohaldamisel tuleb järgida vastavaid karistusõiguse sätteid, kuid õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (RKKKo 3-1-1-79-03, p 11). Seega saab kõrgema astme kohus otsuse ümber vaadata juhul, kui esimese astme kohus on karistuse mõistmisel teinud olulise kaalutlusvea. Käesoleval juhul on maakohus tõepoolest mõistnud A. Ossipovale karistuse, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas karistuse mõistmise praktika ega menetlusaluse isiku süü suurusega. 18.KarS § 1511 lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd KarS § 1511 lg 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr üks trahviühik. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Seega on A. Ossipovale võimalik mõista KarS § 1511 lg 1 rikkumise eest rahatrahv 1–300 trahviühikut, mis teeb sanktsiooni keskmiseks ca 151 trahviühikut. Käesoleval juhul on maakohus A. Ossipovale karistuseks mõistnud 10 trahviühikut, mis sisuliselt vastab kõigest 1/30 võimalikust karistusmäärast. 19.Minimaalse karistuse määramine on aga õigustatud olukorras, kus kohus on tuvastanud, et isiku süü on väike, karistust kergendavad asjaolud on ülekaalus, tegu on üksik ja juhuslik ning karistuse eesmärgid on saavutatavad ka sanktsioonimäära alumises piiris. 20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole A. Ossipovale maakohtu poolt mõistetud karistus proportsionaalne tema süü suurusega ning seda tuleb korrigeerida. Esiteks tuvastas ringkonnakohus, et A. Ossipova ei pannud koosseisulist õigusvastast tegu toime mitte ettevaatamatusest, vaid vähemalt kaudse tahtlusega. See suurendab tema süüd. Teiseks koostati talle väärteoprotokoll 29.05.2025, mis tähendab, et Georgi lint oli, arvestades menetlusaluse isiku enda ütlusi, tema sõidukis igapäevaselt nähtaval kohal alates
- maist, st vähemalt 20 päeva. Ka see on teosüüd suurendav, sest selliselt sõidukisse paigutatud lint oli järelikult võrdlemisi pika aja vältel nähtavaks isikutele, kes liikusid kohtades, kus ka A. Ossipova oma sõidukiga käis. 21.Tähelepanu väärib ka menetlusaluse isiku äärmiselt ennast õigustav suhtumine. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt tuvastas, möönis A. Ossipova, et ta teab, et avalikus kohas ei tohi Georgi linti eksponeerida, kuid oma sõidukit ta selliseks kohaks ei pidanud. Veel enam, maakohtu istungil avaldas ta võrdlemisi negatiivset meelestatust kogu tekkinud olukorra ning oma naabrite jm möödujate suhtes, kes tema hinnangul pidid lindi nägemiseks spetsiaalselt tema sõidukisse sisse vaatama, millisest teguviisist ta aru ei saanud, kuna tema ise ei käi ja ei vaata kõrval seisvatesse sõidukitesse sisse. Samuti avaldas A. Ossipova kahetsust, et ta linti õigel ajal ei eemaldanud, mis ringkonnakohtu hinnangul näitab, et isik ei ole lõpuni oma teo ebaõigusega nõustunud ning kahetseb üksnes sellele järgnenud menetlust. 5 4-25-2402 22.Käesoleval juhul ei saa ka üldpreventiivsetel kaalutlustel A. Ossipovale mõistetav karistus jääda niivõrd sanktsiooni alammäära lähedale nagu seda on teinud maakohus. KarS § 1511 sätestatud tegu ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub hirmutavalt ja häirivalt sõjaohtu tajuvatele isikutele. Seega peab määratav karistus ka üldpreventsioonist tulenevalt mõjuma õiglaselt ning kinnitama inimeste usku ja usaldust õiguskorra vastu. 23.Kõike eeltoodut arvesse võttes peab ringkonnakohus põhjendatuks A. Ossipova karistamist KarS § 1511 lg 1 järgi kohtuvälise menetleja taotletust väiksemas määras, kuid siiski alammäärast mõnevõrra ülenevalt. Ringkonnakohtu hinnangul on A. Ossipova karistamiseks piisav rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. 24.Toodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1, § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 3 p-st 3, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 24.07.
- a otsuse osas, millega maakohus mõistis A. Ossipovale karistuseks rahatrahvi 10 trahviühikut ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab A. Ossipovale karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 6