Obsah (6)

§ 121§ 44§ 37§ 45§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2482 Määruse kuupäev 31. oktoober 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Z.Q (Z.Q) kaebus Eesti Töötukassa 23. juuli 2025. a teate peale RESOLUTSIOON 1.

) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja taotleb Eesti Töötukassa

1. juuli
2. a teate õigusvastaseks tunnistamist, selle tühistamist ja vastustaja kohustamist tegema seadusjärgne vaideotsus. 6.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

1. Kohtu hinnangul ei ole vaidlustatud
2. juuli
3. a teade haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse

§ 37lõike 2 punkti 1 kohaselt.

Sisuliselt on vaidlustatud teatega haldusorgan andnud taotlejale teada, et tema

1. mai
2. a taotlus on rahuldatud ehk nõutud toiming on tehtud. Tegemist on menetlustoiminguga. 2 3-25-2482 Vastavalt

§ 45

lõikele 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebaja mittemenetluslikke õigusi ei rikkunud vaidlustatud teade, kuna sellega ei keeldutud kaebaja

1. mai
2. a taotluse rahuldamisest. Kaebaja lõplik eesmärk oli saavutada toetuse maksmine tema vanglasisesele kontole ja selle ta saavutas. Haldusorgan sooritas nõutud toimingu. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus nõuda Eesti Töötukassa
3. juuli
4. a teate tühistamist.
5. Samuti ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik teate õigusvastasuse tuvastamine. Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 17 lõike 2 järgi makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul; 3) kojukandena Eestis saaja kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. Kaebaja palus oma
6. mai
7. a taotluses maksta talle määratud töövõimetoetus Rahandusministeeriumi arveldusarvele kaebaja K-Raha kontole ehk vanglasisesele kontole. Seega oli kaebaja valinud makse teise isiku kontole, millest tulenevalt tuli kohaldada TVTS § 17 lõike 2 punkti 2 ja tuvastada kaebaja isikusamasus. Kaebaja ei saanud vanglas vahistatuna viibides digitaalselt allkirjastada dokumente ega vanglast minna ka isiklikult Eesti Töötukassasse kohapeale avaldust allkirjastama, kuid vanglas on võimalik vangla direktoril kinnipeetava isikusamasus tuvastada ja seda kinnitada. Antud juhul on kaebaja seda võimalust ka kasutanud ning töövõimetoetus on kaebajale välja makstud.
8. Kaebaja taotleb vastustaja kohustamist lahendada tema
9. juuni
10. a vaie.

§ 37

lõike 2 punktist 2 tulenevalt võib kaebusega nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist. Kohus leiab, et kaebajal puudus vaide esitamise õigus Eesti Töötukassa

1. mai
2. a kirja nr MVM-25001747-1 peale, kuna selle kirjaga ei keeldutud toimingu tegemisest, vaid anti tähtaeg
3. mai
4. a taotluse puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja ka tegi tähtaegselt. Eesti Töötukassa oleks pidanud jätma kaebaja
5. juuni
6. a vaide läbi vaatamata HMS § 79 lõige 1 punkti 1 alusel. Praeguses olukorras, kus kaebaja saavutas oma soovitud eesmärgi ja tema taotlus rahuldati, ei ole aga kaebaja õiguste kaitseks lubatav esitada kohustamiskaebust

§ 37lõike 2 puntki 1 alusel.

Kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele ning kaebajal oleks tulnud esitada sisuline nõue vastavas avalduses taotletud haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, kui Eesti Töötukassa oleks tema taotluse jätnud rahuldamata (nt Tartu Halduskohtu 17. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-5, punkt 6.2.). 10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Z.Q kaebuse tervikuna

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

3 3-25-2482 Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus märgib, et käesolevas asjas esitatud nõuded ei ole seotud kohtuasjadega nr 3-252069 ja nr 3-25-1870, milles kaebaja nõudis Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses
2. mai
3. a taotluse lahendamisega.
4. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
5. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4