lg 7 alusel teade R.M.-i kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates
³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohus saab alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 6.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud
8. Kohus on R.M.-i taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
9.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. R.M. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 2/5 10. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse kestel töötanud osalise koormusega vaheldumisi ettevõtetes xxxxxxxInvest OÜ ning xxxxxxxxxxxOÜ ning käesolevalt xxxxxx Invest OÜ, kuid on sageli viibinud töövõimetuslehel. Kohus leiab, et tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 10.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud kõik aruanded ning aruannetele on lisatud kõik konto väljavõtted. Kohtul puuduvad andmed, et ta varjanuks oma vara. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud
10.3.
Võlgniku sissetulekuks on menetluse kestel olnud töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis, töövõimetoetus ning iga-aastane tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud regulaarselt vabatahtlikke eraldisi ja väljamakseid võlausaldajatele oma mittearestitava sissetuleku arvelt kogusummas 1204,07 eurot. Võlgnik on teinud väljamakseid kõigile võlausaldajatele, ent esimese väljamakse tegemisel ei ole võlgnik järginud 15.02.2022 kohtumääruses toodud jaotisi. Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu esimesest maksest tingitud veale võlausaldajate nõuete rahuldamise summaarses arvestuses, ent viga jäi korrigeerimata ka viimases, 11.09.2025 teostatud väljamakses. Kohus märgib, et Tartu Ringkonnakohus on 04.07.2025.a määruses kohtuasjas 2-17-13018 toonud välja, et pankrotiseadus eristab usaldusisiku kohustusi ja võlgniku kohustusi, samuti nende kohustuste rikkumise tagajärgi. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks ei saa olla need võlgniku rikkumised, mille ta paneb toime iseenda usaldusisiku ülesandeid täites. Võlausaldajatele väljamaksete tegemine ei ole võlgniku kohustus
järgi, mille süüline rikkumine annaks
Ringkonnakohus toob antud määruses välja, et võlgnikku ei saa jätta ilma võimalusest vabaneda oma kohustustest seetõttu, et võlgnik ei ole võimeline täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 2023. aasta veebruaris teostatud väljamaksete arvutamisel jaotisest kõrvale kaldudes rikkunud usaldusisiku kohustusi, mistõttu on rikkumise näol tegu usaldusisiku kohustuste, mitte võlgniku kohustuste rikkumisega
Lähtudes ringkonnakohtu juhisest, tuleb asuda seisukohale, et eelviidatud rikkumine ei ole aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmisel. 3/5 Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud
10.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
10.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 11. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kui võlgniku käitumises ei ole
lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu
§-st 173 tulenevad kohustused. 12.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Võlgnik on osalise töövõimega isik, kes on oma kohustusi kolme ja poole aasta jooksul täitnud ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid enda mittearestitava sissetuleku arvelt. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. 13. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud
nimetatud kohustusi ning puuduvad
lg 2 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et R.M. tuleb juhindudes
14.
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 4/5 15. Kohus selgitab: Pankrotivõlausaldajate nõuded R.M.-i vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud R.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka R.M.-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne on kohtule esitatud 13.09.2025 ja kohus loeb
R.M.-i saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.