) § 203 lg 1, § 49 lg 6, § 155 lg 5). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja on käesolevaks ajaks vanglast vabanenud ja seega puudub vajadus vaadata kaebaja 25.03.2025 taotlus uuesti läbi. Kaebaja on oma hoiul olnud PINkalkulaatori tagasi saanud ning tal on õigus seda kasutada. Seega pole kaebajal haldusasja raames enam midagi saavutada. Samuti ei ole põhjendatud üleminek tuvastamiskaebusele. KOHTU PÕHJENDUSED Taotlus kaebuse muutmiseks 6. Kaebaja esitas 09.10.2025 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks (tühistamis- ja kohustamisnõude asendamiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudega). 7.
lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. 8. Kuivõrd esitas kaebaja kohtusse pöördudes samuti nõude vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, on kohus varasemalt 11.08.2025 ja 17.09.2025 määrustes kaebaja esitatut
lg 4 alusel tõlgendades selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamisel on
lg-s 2 sätestatud piirangud ning käesoleval juhul on tõhusam õiguskaitsevahend tühistamis- ja kohustamisnõue. Kohus tõi nimetatud määrustes välja, et Tallinna Vangla otsuste tühistamisnõue hõlmab ka nende õigusvastasuse tuvastamist, kuid tühistamisnõude rahuldamisel ei märgi kohus eraldi kohtuotsuse resolutsioonis, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane. Konkreetse haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei pane vastustajale ühtegi täiendavat kohustust. Kohus jäi seisukohale, et kuivõrd sisaldab tühistamisnõude lahendamine vaidlusaluste otsuste õiguspärasuse hindamist, ei ole vajadust menetleda eraldiseisvat tuvastamisnõuet. 9. Kohus jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning vajadust tuvastamisnõudele üleminekuks ei tingi ka see, et kaebaja on vanglast vabanenud. Esmalt ei ole kaebaja selgitanud, kuidas aitab tuvastamiskaebusele üleminek kaasa tema õiguste kaitsele ning selliseid asjaolusid ei nähtu ka kohtule. Seejuures ei anna tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust ka hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus (
lg 2 ls 2).
12.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad
Kohus märgib, et tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mis tähendab, et kohus võib pärast kaebuse menetlusse võtmist nende aluste ilmnemisel kaebuse läbi vaatamata jätta, kuid ei ole selleks kohustatud.
lg 2 p 2 kaebuse tagastamise alusena hõlmab nii kaebuse ilmselget perspektiivitust kitsamas tähenduses kui ka ebaõiget nõudeliiki, mille tagajärjel ei ole esitatud nõuetega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (
K § 121, komm BII2). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul selliste alustega tegemist ja ei pea seega vastustaja taotlust põhjendatuks. 13. Eeltoodust lähtuvalt jääb vastustaja taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Menetluse lõpetamine 14.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 1 p 4 annab aluse menetluse lõpetamiseks muu hulgas, kui vastustaja on sooritanud toimingu, millega on kaebaja saavutanud eesmärgi, mis ajendas kaebusega kohtu poole pöörduma.
lg-st 2 ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kuigi kaebaja on jätkutuvastuskaebuse menetlemist taotlenud, on kohus käesoleva määruse põhjenduste p-des 8 ja 9 selgitanud, et kaebajal ei saa olla sellist preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebusele üleminekut. Eelnevalt viidatud põhjendustele tuginedes ei ole seega jätkutuvastuskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. 3
lg-st 4 selgitab kohus, et
lõike 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel
§-s 43 sätestatud tagajärjed.
lg 1 punkti 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 19.
lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse
Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mistõttu kuulub tasutud riigilõiv määruse jõustumisel kaebajale tagastamisele. 20.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul ei olnud kaebuses nõutud toimingu tegemine tingitud kaebuse esitamisest, vaid sellest, et kaebaja vabanes vanglast. Seega peaks menetluskulud kandma kaebaja. Vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda (
21. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (
22. Kohus määras varasemalt 17.09.2025 kohtumäärusega kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (resolutsiooni p 4). Kuivõrd kuulub käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele, tuleb määratud otsuse aeg tühistada. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.