KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 21. oktoober 2022 Tsiviilasja number 2-22-8449 William Kov

) § 15 lg 5 ja § 5 lg 2). ASJAOLUD

1. William Koval, Alo Gill, Toomas Tikerpalu, Janis Ginevičs, O.O., Heili Tammaru, Toomas Teearu, Kristjan Kikkas ja Kristofer Henry Kalev (avaldajad, töötajad, võlausaldajad) esitasid
2. juunil 2022 avalduse Buldog OÜ (võlgnik) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik avaldajatele töötasu, puhkusetasu ja hüvitist töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 164 310 eurot 51 senti.
3. Maakohus kohustas
4. juuni
5. a määrusega pankrotiseaduse (

) § 11 lg 1 alusel pankrotiavalduse esitanud võlausaldajaid tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1800 eurot

1. juuniks
2. Ühtlasi selgitas maakohus, et avaldajad oma tööõigussuhtest tulenevaid nõudeid piisavalt tõendanud ei ole, sh on teadmata töölepingute sõlmimise aeg ja töölepingutes märgitud andmed erinevad töötamise registrisse kantud andmetest. Avaldajad ei olnud kohtu määratud tähtpäevaks raha tasunud. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Maakohus jättis
4. augusti
5. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata, lõpetas avaldajate pankrotiavalduse menetluse ning jättis avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud avaldajate kanda.

§ 15

lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata

§-s 11 nimetatud raha, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kuna kohus on nõudnud pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatelt

§-s 11 nimetatud raha tasumist ja võlausaldajad on jätnud summa tasumata, tuleb

§ 15

lg 3 p 5 alusel jätta võlgnikule ajutine haldur nimetamata ning avaldajate pankrotiavalduse menetlus lõpetada.

§ 15

lg-st 6 tulenevalt, kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jättis maakohus menetluskulud avaldajate kanda. Võlgnikul rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2 MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT 4. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebuse kohaselt on avaldajad pankrotiavaldust

§ 15

lg 41 mõttes piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, tuues välja

§ 10

lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu.

§ 15

lg 41 kohaselt, kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

§ 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Tulenevalt

§ 15

lg-st 7, kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb, kuid töötajad saavad pöörduda hüvitise taotlusega Töötukassa poole. Käesolevas asjas on maakohus ajutise halduri nimetamata jätmisega lõpetanud töötajate pankrotiavalduse menetlemise, leides, et töötajate nõuded ei ole piisavalt põhistatud ning nii ei saa töötajad pöörduda hüvitise saamiseks Töötukassasse. Maakohus ei täitnud oma selgitamiskohustust piisavalt. Avaldajatel ei olnud võimalik oma nõudeid rohkem ja muul moel tõendada, kui nad seda pankrotiavalduse esitamisel tegid. Võlgnik tööandjana ei märkinud töötajate töösuhet õigeaegselt töötajate registrisse, kuid see ei muuda olematuks nende töösuhet ning ei muuda selle tegelikku kestust. Töötajate register ei võimalda sisestada töösuhte algust rohkem, kui 3 kuu võrra varasema kuupäevaga töösuhte sisestamisest. Võlgniku passiivsus ja töötajate õiguste eiramine tingis käesoleva olukorra, milles töösuhte kestus on tegelikkuses pikem, kui töötajate registri kandest nähtuvalt. Võlgnik kinnitas

1. märtsi
2. a e-kirjaga pankrotihoiatuse kättesaamist ja nõudeid enda vastu. Võlgnik on kohtueelselt pankrotihoiatuse kätte saamisel avaldajate nõudeid ja seega ka nende tööaja kestust tunnistanud ning ei ole ka kohtumenetluses vastuväiteid esitanud. Seadusandlus ei näe töötajatele ette kohustust pöörduda saamata jäänud töötasu nõudega enne pankrotimenetlusse pöördumist töövaidluskomisjoni või kohtutäituri poole. Täiendav ressursikulu töövaidluskomisjoni või töövaidlusega kohtusse ja seejärel võlgniku vastu täitemenetlusse pöördumine ei ole mõistlik ja proportsionaalne, eriti arvestades, et võlgnik on maksejõuetu, tegemist on töötajate töötasu nõudega, millele võlgnik ei ole vastuväiteid esitanud ning on nõuet tunnistanud.
3. Maakohus tegi määruskaebuse võlgnikule AET-i kaudu kättetoimetatavaks. Võlgnik ei ole määruskaebust AET-i kaudu vastu võtnud ega sellele vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. 7.

§ 15

lg-st 41 tuleneb, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

§ 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse. Selles 3 määruses hindab kohus, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Järelikult peab kohus ajutise halduri nimetamata jätmise määruses mh hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui maakohus nõuetele vastavat määrust ei vormista ning see takistab töötaja võimalusi maksejõuetushüvitist saada, on töötajal võimalik esitada

§ 15lg 5 alusel ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale määruskaebus.

8. Maakohus ei ole määruses

§ 15

lg 4 1 kohaselt hinnanud seda, kas avaldajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. See takistab avaldajatel saada maksejõuetushüvitist. Samuti puudub maakohtu määruses hinnang, kas võlgnikul jätkub pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning 4. oktoobri 2022. a ärakuulamisel avaldatuga leiab, et ringkonnakohus ei saa ise maakohtu viga määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. 9.

§ 15

lg 41 seletuskirja kohaselt täpsustatakse sätte lisamisega kohtumääruse vormistamise nõudeid, kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata tööandja vastu esitatud töötaja pankrotiavalduse menetlemisel, mille töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel. Muudatus on seotud täiendustega töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) §-s 19, mis võimaldab töötajal saada maksejõuetushüvitist ebaproportsionaalsete piiranguteta. Muudatuse eesmärk on ette näha tingimused, mille täitmisel oleks töötajal võimalik saada maksejõuetushüvitist juba enne tööandja pankrotimenetluse raugemist või tööandja pankroti väljakuulutamist nii, et tema õigusi ei piiraks

§-s 11 nimetatud deposiidi tasumise kohustus. Töötaja õigus saada Eesti Töötukassalt hüvitist tööandja maksejõuetuse korral on sätestatud TKindlS 4.-s peatükis. Hüvitise saamiseks tuleb esitada avaldus ning TKindlS § 21 lg 12 järgi lisatakse sellele tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust tõendavad dokumendid ning töötaja kinnitus nõude suuruse kohta. TKindlS § 21 lg 2 p 21 kohaselt on tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks mh tööandja maksejõuetuks tunnistamise korral TKindlS § 19 p-i 3 alusel ametlikult kinnitatud ärakiri

§ 15lg-s 41 või § 27 lg-s 41 nimetatud kohtumäärusest.

Kuigi

§ 15lg 41 ei viita otseselt TKindl

S-est tulenevale õigusele saada hüvitis, oleks ringkonnakohtu hinnangul selguse huvides mõistlik ja ka

§ 15

lg-ga 4 1 kooskõlas märkida

§ 15

lg 41 alusel tehtava määruse resolutsiooni ka määruse põhjendustest nähtuv kohtu hinnang, kas töötaja on pankrotiavaldust põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. 10.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks mh tuginema vähemalt ühele

§ 10lg-s 2 nimetatud asjaoludest.

Avaldajad tuginesid

§ 10

lg 2 p-le 1, s.o võlgnik ei ole täitnud oma kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamisest. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajad enda nõude tõendamiseks esitanud töölepingud ja töölepingute ülesütlemise avaldused, samuti tööandja seadusliku esindaja

1. märtsi
2. a 4 e-kirja panrotihoiatuse kättesaamise kohta. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, miks need tõendid ei ole piisavad avaldaja nõuete tõendamiseks. Sellega on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus kontrollis avaldajate andmeid töötajate registris (tl 54 jj) ning määruskaebuse saabumisel korraldas kohtuistungi menetlusosaliste ärakuulamiseks. Maakohus tegi kohtukutse ka võlgniku esindajale AET-i kaudu kättetoimetatavaks, võlgniku esindaja ei ole kutset AET-i kaudu vastu võtnud. Maakohus soovis kohtuistungil töölepingu sõlmimise ja erakorralise ülesütlemise asjaolusid täpsustada. Istungil andis selgitusi O.O., kes on üks avaldajatest ja teiste avaldajate volitatud esindaja. Maakohus selgitas ärakuulamisel, et kohtu hinnangul ei ole avaldajatel selget sissenõutavaks muutunud nõuet ja selleks saaks olla töövaidluskomisjoni või kohtu otsus. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue on segane ja tõendamata. Pankrotiseadus võimaldab küll töötajatel lihtsustatud korras pankrotiavalduse esitada tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel, kuid see peab olema tõendatud. Maakohtu hinnangul on dokumendid sõlmitud Fredy Miti poolt tagantjärele siis, kui ta sai võlgniku juhatuse liikmeks. Siis hakati töölepingute lõpetamisel ka tööle asumise kandeid tegema, mis on vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 25 2 lg-ga
3. Töötamise alustamise kohta tuleb kanne registrisse teha hiljemalt tööle asumise hetkeks. Ka O. O. on ise kinnitanud, et ta tegelikult reaalselt tööd ei ole teinud. Registrist nähtub, et töötasudelt ei ole makse deklareeritud. Kuigi tööandja peab üldjuhul töötajat tööga kindlustama, ei ole avaldajad enda ja võlgniku vahelisi kokkuleppeid tõendanud. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus töötajate nõuded on maakohtu hinnangul jäänud tõendamata, oleks maakohus pidanud avaldajatele selgitama täiendavate tõendite esitamise võimalust ja vajalikkust. Samuti heidavad avaldajad määruskaebuses maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist. Töötamise registrisse kande tegemise kohustus ning ka maksude maksmise kohustus on tööandjal, mitte töötajal (MKS § 25 2 lg 1, TLS § 5 lg 1 p 5, TuMS § 40 lg 4, SMS § 9 lg 1 p 4, KoPS § 11 lg 1 p 4) ning kande tegemata jätmist ja maksude deklareerimata jätmist ei saa töötajale ette heita. Seetõttu võib avaldajate väide, et nad ei saanud muid tõendeid avalduse esitamisel esitada, olla ka usutav. Olukorras, kus maakohtul tekkis kahtlus esitatud tõendite ehtsuses, oleks tulnud seda avaldajatele enne määruse tegemist selgitada ja anda võimalus töölepingute ehtsust kinnitavate tõndite esitamiseks, nt tunnistajate ülekuulamise taotlemiseks.
4. Ringkonnakohus selgitab, et ka Eesti Töötukassal on õigus jätta hüvitis määramata või vähendada see juhul, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu või kui taotletav summa ei ole põhjendatud (TKindlS § 22 lg-d 1 1 ja 12). Seega on nõude olemasolu üle ka kontrollfunktsioon Eesti Töötukassal.
5. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5