Obsah (15)

§ 637§ 230§ 232§ 438§ 444§ 405§ 448§ 144§ 162§ 173§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-102619 Tsiviilasi HOOVI Rental

(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud 1. HOOVI Rental OÜ esitas 28.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 29.01.2025 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule BrandYourself OÜ 02.02.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu ja võlgnikule X 02.02.2025 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu kätte toimetatud. Võlgnik X esitas 13.02.2025 nõudele vastuväite. Võlgnik BrandYourself OÜ esitas 13.02.2025 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 11.03.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 12.03.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt

§-le

1. Hageja esitas 31.03.2025 hagiavalduse BrandYourself OÜ ja X vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõue moodustab 1272 eurot, intressi 101.26 eurot, haldustasu 15.90 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 31.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 360.27 eurot, viivis 0,4 % põhinõude (1272 eurot) tasumata osalt päevas alates 01.04.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 759.57 eurot, riigilõivu 455 eurot, menetluskulud 1025.32 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. 2 2-25-102619 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud 11.11.2024 krediidileping nr 1711931920 ja hageja ning kostja II vahel 11.11.2024 sõlmitud käendusleping krediidilepingust nr 1711931920 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 2544 eurot. Kostja I ei tagastanud laenu nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja krediidilepingu nr 1711931920 erakorraliselt üles alates 22.01.
2. 01.04.2025 edastas Pärnu Maakohus tsiviilasja nr 2-25-102619 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Harju Maakohus võttis 15.09.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 15.09.2025 kohtumäärus on kostjale II ja kostja I juhatuse liikmele toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 19.09.
3. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 438

lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

§ 444

lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib kohus

§ 444

lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne 3 2-25-102619 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Võttes arvesse, et hageja on finantseerimisasutus, ta ei ole krediidiasutus ega krediidiandja, ei kohaldu talle vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS § 4034 alusel. Hageja on sõlminud tarbijakäenduslepingu kostja I juhatuse liikmega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1272 eurot, intress 101.26 eurot, haldustasu 15.90 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 31.03.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 360.27 eurot, viivis 0,4 % põhinõude (1272 eurot) tasumata osalt päevas alates 01.04.2025 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 759.57 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (

§ 174lg 2).

7. Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 455 eurot ja õigusabikulud 564.32 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitab kooskõlas

§ 174lg-ga 10, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.

4 2-25-102619 Vastavalt

§ 138lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 76.32 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 308.68 eurot, ehk kokku 385 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagi tagamise taotluse esitamisel 70 eurot. Nimetatud summades tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 140 eurot (km-ta). Kohus leiab, et advokaadi tunnitasu määr 140 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 3 tundi ja 15 minutit on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 564.32 eurot koos käibemaksuga.

§ 144p 2 alusel on põhjendatud ka hageja kinnistusraamatu päringu maksumus 6 eurot.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (455+564.32 +6) 1025.32 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik 5