Obsah (10)

§ 134§ 132§ 123§ 133§ 272§ 168§ 163§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad ja Viimase istungi aeg Harju Maakohus Aleksandr Ko

) § 429 lg 2 alusel menetluse hageja nõudes mõista kostjalt välja E. Li abistamise eest tasutud 5950 eurot ja viivis viidatud summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 4. Seoses hagist osalise loobumisega peab kohus vajalikuks määrata tsiviilasja hind. Hageja on esitanud järgmised nõuded:  mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitis 357,18 eurot (ortoos 15 eurot + jope 208,99 euro + teksapüksisid 133,19 eurot). Nõude hind on 357,18 eurot (

§ 134

lg 1 esimene lause; § 124 lg 1);  mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot (

§ 132

lg 3); 2  mõista kostjalt põhinõudelt välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude kogusumma. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg (

§ 123

). Kohus arvestab viivist põhinõudelt 30 357,18 eurot hagi esitamise aja seisuga (04.04.2023). Põhinõudelt viivise väljamõistmise nõude hind on 3193,99 eurot (

§ 133lg 2, § 367).

4.1. Hagihinda arvutades liidetakse ühes hagi sisalduvad nõuded (

§ 134

lg 1 esimene lause) ja hageja nõuete hinnaks on 33 551,17 eurot (30 357,18 eurot + 3193,99 eurot).

1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
2. Hageja on kohtule esitatud hagis palunud mõista kostjalt välja varalise ja mittevaralise kahju hüvitise. Hageja selgitas, et kostja sõitis otsa E. Lile tekitades viimasele kehavigastusi. Kostja tegevus on põhjustanud E. Lile varalise ja mittevaralise kahju. E. L loovutas hagejale kahju hüvitamise nõude. Kostja on vaidlustanud hageja väiteid E. Lile kehavigastuste tekitamise kohta. Seetõttu võtab kohus esmalt seisukoha, kas kostja on kannatanule õigusvastaselt kahju põhjustanud.
3. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on E. Lile autoga otsa sõitnud tekitades viimasele kehavigastusi. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 7.
4. Hageja on esitanud kohtule E. Li väärteomenetluses tunnistajana 01.11.2022 ülekuulamise protokolli. Ülekuulamisel avaldas E. L, et ta oli 20.04.2022 kella 16.30 paiku Astangu tn piirkonnas huvipakkuvat kinnisvara vaatamas. Järveotsa tee ja Astangu tn ristmiku piirkonnas nägi ta tuttavat autot numbriga xxx, mida kasutab kostja. Kohe kui kostja E. Lit märkas, muutis ta liikumissuunda ja hakkas E. Lit jälitama. Kannatanu tunneb kostjat juba ca viis aastat ja kardab teda väga ning üritas koheselt tema eest põgeneda mööda piirkonnas asuvaid tühimaid. Kui E. L läbi tühermaa põgenes, sattus ta xxx laohoone territooriumile. Kui kannatanu oli xxx tn hoone taga, nägi ta hoone nurga tagant väljuvat kostja autot. Kostja peatus ja E. L ootas, mida kostja edasi teeb. Kannatanu oli sel hetkel xxx hoone taguse asfaltplatsi keskel. Järsku hakkas kostja E. Li suunas sõitma suurel kiirusel ja tahtlikult sõitis kannatanule otsa. E. L lendas üle kostja auto kapoti ja kukkus asfaldile. Kui kannatanu püsti tõusis, nägi ta, et kostja liikus eemale, pööras ja hakkas uuesti suurel kiirusel kannatanu suunas liikuma eesmärgiga E. Lile veel kord otsa sõita. E. Lil õnnestus asfaldiplatsilt ära ronida kõrvalasuvasse metsa ning kostja lahkus sealt autoga. Kannatanu helistas numbrile 112 ja palus abi. E. L suundus ca 50 meetri kaugusel asuva kohviku juurde, kuhu saabus ka kiirabi ja politsei. Kiirabi viis E. Li haiglasse (dtl 38–40). 7.
5. Kohus leiab, et E. Li poolt väärteomenetluses koostatud ülekuulamise protokoll on dokumentaalne tõend (

§ 272), mida kohus saab asjaolude tõendamise üle otsustades kasutada.

Riigikohus on selgitanud, et väärteoasjas kogutud tõendeid saab tsiviilasjas kasutada asjaolude tõendamiseks (RKTKo 28.11.2006, 3-2-1-105-06, p 10; RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-161-12, p 14). Hageja paneb küll maksma E. Li nõude kostja vastu, mistõttu võib E. L asja lahendamisest hageja kasuks huvitatud olla, kuid see asjaolu ei anna alust E. Li ütluste õigsuses kahelda. E. Li ütluste usaldusväärsuse kasuks räägib see, et ta oli väärteomenetluses ütlusi vande all andnud ja teda hoiatati, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus karistusseadustiku (KarS) §-de 318 ja 320 järgi (dtl 38–40). Lisaks riimuvad E. Li ütlused muude 3 asjas kogutud tõenditega – milliseid käsitleb kohus allpool – ja see asjaolu kinnitab E. Li ütluste usaldusväärsust. 7.

1. Hageja on esitanud kohtule kostja sõiduautos asunud videokaamera 20.04.2022 salvestised, millest nähtuvalt ajas kostja E. Li autoga taga (dtl 190–192). 7.
2. Hageja on esitanud kohtule politsei poolt 20.04.2022 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, mille järgi võeti sündmuskohalt kostja juhitud sõiduauto detaili tükk. Sõiduki ülevaatamisel fikseeris politsei kapotil nihkejäljed ja et esimene registreerimisnumber on eraldunud (dtl 22-23). Hageja on esitanud kohtule politsei poolt 20.04.2022 tehtud pildid sõidukist ja sündmuskohast. Sõidukist tehtud fotodel on näha nihkejälgi kapotil (dtl 24–27), auto numbrimärgi raam ja kaitseraud on katki (dtl 28), esimene registreerimisnumber on eraldunud (dtl 27-28). Sündmuskohast tehtud fotodel on näha, et asfaltplatsil lebab numbrimärgi raami alumine osa (dtl 32-34). 7.
3. Kohus leiab, et kostja autos asunud videokaamera salvestised kinnitavad, et kostja ajas E. Li mööda tühimaid autoga taga. Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fotod ja E. Li poolt ülekuulamisel antud ütlused tõendavad, et kostja sõitis E. Lile autoga otsa, mille tulemusena lendas kannatanu üle auto kapoti ja kukkus asfaldile. Peale E. Li ütluste räägivad viidatud versiooni kasuks nihkejäljed auto kapotil ja auto esiosa (katkine numbrimärgi raam ja kaitseraud, eraldunud registreerimisnumber) kahjustused, millised saavad tekkida liikuva auto ja jalakäija kokkupõrkel. 7.
4. Liiklusõnnetuse toimumiskohalt toimetati E. L Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tuvastati kannatanul järgmised vigastused: xxx (dtl 42–49). E. Lile tekitatud vigastusi tõendavad ka kohtule esitatud fotod (dtl 50–57). Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostas 26.04.2022 teatise liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, mille kohaselt toimus 20.04.2022 kl 16:30 liiklusõnnetus Tallinnas, xxx, milles oli kannatanu E. L, kellel tuvastati rasked vigastused ning täpsemalt xxx vigastused (dtl 58). 7.
5. Väärteomenetluses määrati viia E. Li suhtes läbi ekspertiis. Ekspert tõi 07.09.2022 ekspertiisiaktis välja, et E. Lil sedastati 20.04.2022 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas liiklusavarii järgselt xxx; 01.09.2022 kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati lisaks xxx. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud tömbivägivalla toimel ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil - 20.04.2022 liiklusõnnetuse käigus, näiteks jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel koos jalakäija järgneva paiskumisega kõvale tömbile pinnale (näiteks kapotile ja/või pinnasele). Kusjuures ei saa välistada võimalust, et nn esmaslöögi võis kannatanu saada vastu parema sääre eespinda. Siiski ei saa täielikult välistada ka võimalust, et kandluumurd võis tekkida kõrgelt alla (näiteks üle aia) hüppamise tagajärjel (dtl 59–62). 7.
6. Kohus leiab, et haigla koostatud dokumendid ja ekspertiisiakt tõendavad, et kostja otsasõit E. Lile tekitas viimasele järgmised vigastused: xxx. 7.
7. Eeltoodud dokumendid tõendavad, et kostja sõitis E. Lile autoga otsa, mille tulemusena lendas kannatanu üle auto kapoti ja kukkus asfaldile. Otsasõiduga tekitas kostja E. Lile raskeid kehavigastusi.
8. Kostja on väitnud, et E. L tekitas iseendale kehavigastusi hüpates üle piirdeaedade. Ka ekspert märkis ekspertiisiaktis, et ei saa täielikult välistada ka võimalust, et xxx võis tekkida kõrgelt alla (näiteks üle aia) hüppamise tagajärjel (dtl 59–62). E. L kinnitas väärteoasjas antud ütlustes, et pärast autoga otsasõitu õnnestus tal asfaldiplatsilt ära ronida kõrvalasuvasse metsa, kust ta suundus edasi ca 50 meetri kaugusel asuvasse kohvikusse (dtl 38–40). Kostja esitas pildi 4 sellest, kuidas E. L ronib üle aia (dtl 100). Samas on kostja esitatud pildilt näha, et aed on rajatud mullapinnasele (dtl 100). Sama asjaolu kinnitavad ka hageja esitatud pildid aiast, millest ta üle ronis (dtl 218–220). Mullapinnas on pehme ja sellele maandudes on oht saada luumurdu väiksem. Kohus leiab, et usutav ei ole, et E. L oleks kehavigastusi (sh xxx) üle piirdeaedade hüpates saanud. E. Li seletused väärteomenetluses, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, haigla koostatud dokumendid ja ekspertiisiakt tõendavad, et E. L sai kehavigastusi kostja poolt autoga otsasõidu tulemusel. Usutav on hageja seletus, et kandluumurd ei välista liikumist ning et pärast luumurru saamist jõudis E. L liiklusõnnetuse kohalt 350 meetri kaugusel asuvasse kohvikusse tänu sellele, et adrenaliinitase oli pärast otsasõitu niivõrd kõrgel, et valuaisting oli pärsitud ja ta ei tundnud valu.
9. Kohus leiab, et kostja on tekitanud E. Lile õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 järgi. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid (VÕS § 1045 lg 2). Kohtu hinnangul on kostja põhjustanud kahju tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes. Kostja, sõites E. Lile autoga otsa, soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kuna kostja põhjustas E. Lile tervisekahjustused tahtlikult, puudub ka võimalus, et kostja vabaneks vastutusest, tõendades oma süü (VÕS § 1050) puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et VÕS § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist.
10. Hageja on tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis E. L kulu ortoosile 15 eurot (dtl 71). Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulu hüvitamist VÕS § 130 lg 1 alusel. Hageja on tõendanud, et kostja tegevuse tõttu kandis E. L kulusid teksapükstele 133,19 eurot ja jopele 208,99 eurot (dtl 74). Hagejal on õigus nõuda kostjalt viidatud kulude hüvitamist VÕS § 128 lgte 1–3 alusel. E. Lil tekkinud kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 2). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 357,18 eurot (15 eurot + 133,19 eurot + 208,99 eurot).
11. Hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise 30 000 eurot. E. Lil on õigus nõuda kostjalt mittevaralist kahjuhüvitist VÕS § 134 lg 2 alusel. Hüvitise määramisel juhindub kohus VÕS § 134 lg-st 5 ja arvestab ka järgmiseid asjaolusid:  kostja sõitis tahtlikult E. Lale otsa tekitades viimasele raskeid vigastusi;  E. L viibis alates 21.04.2022 kuni 22.06.2022 töövõimetuslehel (dtl 65–68);  kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses kannatanu käest vabandust palunud ega oma tegevust kahetsenud;  2020.–
12. a mõistsid kohtud kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitised vahemikus 100 eurot kuni 12 000 eurot; keskmine hüvitis oli 1752 eurot, mediaan 1000 eurot (K. Piho jt. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–
13. aastal. Kohtupraktika analüüs, lk 49). Hüvitise määramisel peab arvestama alates
14. a toimunud elukalliduse tõusu. Statistikaameti andmetel suurenes tarbijahinnaindeks alates
15. a kuni
16. a 13%. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot. Hageja nõude mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 10 000 eurot ületavas osas jätab kohus rahuldamata.
17. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 10 357,18 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.04.2023 (hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnev päev) kuni 30.03.2025 kokku 2395,34 eurot (välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ja alates 31.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude (10 357,18 eurot) summa. 5
18. Hagiavalduses on hageja esitanud põhinõude 36 307,18 eurot. Menetluse kestel on hageja loobunud nõudest mõista kostjalt välja E. Li abistamise eest tasutud 5950 eurot. Viidatud nõude menetlemisega seotud kulud jäävad hageja kanda (

§ 168lg 2).

Menetlusse jäänud põhinõue 30 357,18 eurot rahuldatakse ca 34% ulatuses. Arvestades hagist osalist loobumist ja põhinõude rahuldamise ulatust leiab kohus, et 30% menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ja 70% menetluskuludest hageja kanda (

§ 163lg 1).

1. Kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus käsitleb järgnevalt vaid hageja menetluskulusid.
2. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 17.02.
3. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid summas 7802,76 eurot (koos käibemaksuga), sh õigusabikulud 6402,76 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 1400 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinna 170 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 31 tundi ja 15 minutit.
4. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 1400 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
5. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulud 5312,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).
6. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär mõistlik, põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.
7. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale käesolevas menetluses osutatud õigusabiteenust kokku 31 tundi ja 15 minutit. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega, esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning menetluses toimunud istungite kestusega, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
8. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal perioodil 03.03.2023 kuni 03.04.2023 menetlustoimingutele kokku 15 tundi ja 55 minutit. Arvestades hageja poolt 04.04.2023 esitatud hagiavalduse ja selle lisade sisu ja mahtu ning asja õiguslikku keerukust, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid seoses hagiavalduse koostamisega kokku mahus 10 tundi. Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt perioodil 03.03.2023 kuni 03.04.2023 tehtud menetlustoiminguid mahus 10 tundi.
9. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal 08.05.2023 ja 17.05.2023 menetlustoimingutele kokku 6 tundi ja 20 minutit. Arvestades kostja poolt 06.05.2023 esitatud vastuse ja selle lisade ning hageja poolt 19.05.2023 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisade sisu ja mahtu, peab kohus mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu kostja 06.05.2023 menetlusdokumendiga tutvumiseks ning hageja 19.05.2023 menetlusdokumendi koostamiseks kokku mahus 5 tundi. 6
10. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik menetluskulude nimekirjas väljatoodud mahus. Eeltoodust tulenevalt peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid mahus kokku 24 tundi.
11. Hageja on

§ 174

lg 10 kohase kinnituse kohtule esitanud ning kohtu hinnangul on põhjendatud hageja menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga. Kohus arvestab, et kuni 31.12.2023 kehtis käibemaksumäär 20% (nimetatud perioodil loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 15 tundi ja 50 minutit) ja alates 01.01.2024 kehtib käibemaksumäär 22% (nimetatud perioodil loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus kokku 8 tundi ja 10 minutit). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 6323,8 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 4923,8 eurot koos käibemaksuga). 24. Menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad 30% menetluskuludest kostja kanda ja 70% menetluskuludest hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 1897,14 eurot (koos käibemaksuga). 25. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 26. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2025 kohtumäärusega. 7