) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.06.2021 ehituse alltöövõtulepingu nr 4421 (edaspidi leping), millega kostja kohustus tegema Hanza Mechanics Tartu büroo- ja tootmishoone, aadressil Tartumaa, Vahi, Silikaadi 5, gaasivarustuse ja katlamaja seadmete, sh gaasi-õhkkütte puhurite, tarne ning paigalduse vastavalt kokkulepitud nõuetele. Lepingu lisas „Hanza töövõtu kirjeldus“ fikseeriti gaasi-õhkkütte puhurite müratasemed 42 dB (20 kW seade) ja 47 dB (28 kW seade). Kostja esitas hagejale tehtud töö akteerimiseks 21.01.
Maakohus jättis hagi rahuldamata viivise saamiseks aja eest enne 06.09.2022. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 11 937,50 eurot, millelt tuleb kostjal tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja tõendanud nõude eeldusena kostja tehtud töö, s.o tarnitud ja paigaldatud gaasi-õhkkütte puhurite, lepingutingimustele mittevastavuse. Vastavalt lepingu lisaks olevale töövõtu kirjeldusele pidi puhurite müratase olema 20 kW seadme puhul 42 dB ja 28 kW seadme puhul 47 dB. Kajaja Acoustics OÜ 10.02.2022 aktist nähtub, et 03.02.2022 mõõdeti Silikaadi 5 tootmishoones puhurite helirõhutasemeid ning seadmete tekitatav müra oli 62 dB. Terviseameti 14.07.2022 müra mõõtmise aruandest nähtub, et 07.07.2022 mõõdeti Terviseameti terviseohutuslaboris õhusoojendi Fraccaro IHP-T-20H mürataset ning täisvõimsusel töötamisel oli müratase seadmest 6 meetri kaugusel 55 dB ja 2 meetri kaugusel 75 dB. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid alust lugeda mürataseme mõõtmistulemused ebausaldusväärseks. Kohus nõustus hagejaga, et kostja väited, et pooled ei leppinud kokku seadmete mürataseme tagamises tootmisruumides ning müratase ruumis sõltub sellest, milliseks gaasivarustuse süsteem on projekteeritud, sh kui võimsaid katlaid kasutatakse, on asjakohatud. Seadmete mürataset on mõõdetud tootmishoones ja katselaboris ning mõlemal juhul ületas müratase oluliselt lepingus kokkulepitut. Hageja teavitas kostjat töö mittevastavusest ja nõudis töö parandamist mõistliku aja jooksul. Kostja puhurite mürataseme mittevastavust lepingutingimustele ei kõrvaldanud. Seega oli hageja
lg 5 kohaselt õigustatud laskma teha kolmandal isikul uue töö ja nõudma kostjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tellimisel teostas GasTerm Eesti OÜ kostja paigaldatud puhurite demonteerimise ning tarnis ja paigaldas uued puhurid. Teostatud tööde akti kohaselt 3 teostas GasTerm Eesti OÜ 2022. a juunis ja juulis Hanza Mechanics tootmishoones järgnevad tööd: puhurite demontaaž, gaasipuhurite Karu 25 V ErP 2021 juhtmoodulitega montaaž koos häälestuse ja muu vajalikuga. GasTerm Eesti OÜ on esitanud hagejale 31.07.2024 arve Hanza Mechanics hoones teostatud tööde ja seadmete eest 51 968 eurot (lisandub käibemaks). Tellija AS Hanza Mechanics kinnitas 14.03.2023 teatises, et demonteeritud kostja gaasipuhurite asemele paigaldati objektile GasTerm Eesti OÜ poolt Karu 25 V tüüpi gaasipuhurid. Kohus leidis, et hageja kulud uue töö tegemisele 51 968 eurot saab lugeda mõistlikuks. GasTerm Eesti OÜ-lt soetatud puhurite tehniliste andmete dokumendis on märgitud Karu 25 tüüpi puhurite võimsusega 13,80–24,18 kW müratasemeks 42/47 dB. Terviseameti 28.07.2022 müra mõõtmise aruandest nähtub, et 21.07.2022 mõõdeti Terviseameti terviseohutuslaboris õhusoojendi Karu 25 müratasemeks 6 meetri kaugusel seadmest 46 dB, mis vastab seadme tehniliste andmete dokumendis märgitule ja jääb poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitu (47 dB) piiresse. GasTerm Eesti OÜ teostatud tööde aktis on toodud tarnitud gaasipuhurite Karu 25 V hind 3020,50 eurot/tükk. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et hageja oleks saanud hankida lepingutingimustele vastavad samaväärsed puhurid oluliselt odavamalt. Hageja on esitanud SKS Võru OÜ 27.10.2022 hinnapakkumise, milles on pakutud gaasipuhuri hinnaks 2048,50 eurot. Samas on nende seadmete helirõhutase 58 dB, mis ületab poolte vahel kokkulepitut. KastorGaas.ee internetilehe väljavõttel on gaasiküttel soojaõhukalorifeeri võimsusega 4,97–18 kW hind 3619 eurot. Seadmete mürataset ei ole välja toodud, kuid seadmete võimsus on oluliselt väiksem kui GasTerm Eesti OÜ seadmetel, samas hind on kõrgem. Need tõendid kinnitavad, et GasTerm Eesti OÜ-lt soetati uued puhurid turutingimustel. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt nende kulutuste hüvitamist. Põhjendatud on ka nõue seadmete mürataseme mõõtmise kulutuste 448,75 eurot (Terviseameti 15.07.2022 arve) hüvitamiseks
Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, alates hagi esitamisest 06.09.
B, Terviseameti aruande järgi 55–75 dB) ületas oluliselt kokkulepitut (vastavalt lepingu lisaks olevale töövõtu kirjeldusele 20 kW seadmel 42 dB ja 28 kW seadmel 47 dB) ning uue töö tegemiseks tehtud vajalikud kulutused olid mõistlikud. Kostja puhurite mürataseme mittevastavust lepingutingimustele ei parandanud; 2) on väär ja tõendamata kostja väide, et uue töö tegemise kulu oli ebamõistlikult kallis. Lepingutingimustele vastava seadme turuhinna tuvastamisel ei ole võimalik kasutada võrdluseks kostja seadmete hinda, sest tegemist on lepingutingimustele mittevastavate seadmetega. Kohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja soetas GasTerm Eesti OÜ-lt uued puhurid turutingimustel ja hageja kulutused uue töö tegemiseks 51 968 eurot on mõistlikud; 3) tuleb kostja seadmete vaatluse ja ekspertiisi taotlused jätta rahuldamata. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kostja taotlused seadmete vaatluseks (tellija on kinnitanud nende 5 olemasolu), müra mõõtmiseks (asjatundjad on teostanud kolm mõõtmist) ja asjakohatu projekti väljanõudmiseks seoses vastavate asjaolude piisava tõendatuse ja menetlusökonoomiaga. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi esitada täiendavaid tõendeid; 4) on kostja väited seadmete paigaldamise projekti osas asjakohatud. Pooled on lepingus kokku leppinud seadmete mürataseme. Kostja seadmete tekitatud müra ületas kokkulepitut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Tsiviilasi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel saata maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles maakohus hagi rahuldas. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja tegema Hanza Mechanics Tartu OÜ büroo- ja tootmishoone gaasivarustuse ja katlamaja seadmete, sh gaasi õhkkütte puhurite, tarne ja paigalduse. Kostja andis lepingujärgsed tööd hagejale akti (I kd, tl 67-68) alusel üle ning hageja on kostjale tööde eest tasunud. Pärast töö vastuvõtmist heitis hageja kostjale ette töö lepingutingimustele mittevastavust, s.o kokkulepitust kõrgemat mürataset tootmishoones. Kostja hagejaga ei nõustunud ega viinud puhurite mürataset kokkulepitud tasemeni. Puudused kostja töös kõrvaldas kolmas isik ning hageja nõuab
Maakohus leidis, et hageja on tõendanud kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse. Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustunud ning on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et tema tehtud töö vastas lepingus kokkulepitud tingimustele.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Pooltevaheline õigussuhe põhineb lepingul ning seetõttu tuleb hagi rahuldamiseks teha esmalt kindlaks, milles pooled kokku leppisid. Ilma pooltevahelise kokkuleppe tingimusi kindlaks tegemata ei saa teha kindlaks, kas kostja töö vastas lepingutingimustele või mitte. Maakohus on jätnud kindlaks tegemata, kas ja millises puhurite tekitavas müratasemes pooled kokku leppisid ning seetõttu ennatlikult tuvastanud, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega (vt käesoleva otsuse p 7) Hagiavalduse kohaselt ei vasta kostja poolt tehtud töö lepingutingimustele, kuna kostja paigaldatud puhurite poolt tekitatav müra on oluliselt kõrgem lepingus kokku lepitud müratasemest (vt hagiavalduse p 2, I kd, tl 3 pöördel). Kostja hagejaga ei nõustunud ja oli 6 seisukohal, et gaasivarustuse tööprojektis ja lepingu lisas 3 on märgitud puhurite tehnilised andmed ning nendest andmetest ei saa tuletada kokkulepitud mürataset. Gaasipuhuri tehnilistes andmetes märgitud puhurite müratase (42db või 47db) ei tähenda, et puhurite töölerakendamisel peab tootmisruumides olema tagatud samaväärne müratase (ehk 42db või 47db). Hageja ei ole väitnud, et ruumides, kuhu kostja paigaldas puhurid, ei olnud teisi müraallikaid. Kajaja Acoustics OÜ aktist (I kd, tl 20-22), millele hageja tugineb, nähtub, et tootmisruumis, kuhu kostja puhurid paigaldas, on veel teisi müraallikaid. Maakohus ei ole nendele kostja väidetele piisavalt tähelepanu pööranud ning see võis ringkonnakohtu hinnangul viia ebaõige lõpplahendini. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kindlaks teha, kas ja millises müratasemes pooled kokku leppisid, st kas kokkuleppe sisuks oli müratase tootmisruumis või gaasipuhuri tehnilistes andmetes märgitud müratase (42db või 47db). Maakohus on jätnud kostja Asjakohased vastuväited hindamata ning lähtunud kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemisel üksnes lepingu lisast nr 3, milles on märgitud üksnes puhurite tehnilised andmed. Lisaks märgib ringkonnakohus veel järgmist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite võimsus 13,80-24,18 kw, mis on väiksem kui kostjale üleantud tööprojektis, s.o 20kw ja 28kw. Seega ei saa hageja esitatud akt (I kd, tl 7679), milles on mõõdetud kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite mürataset, tõendada tõsikindlalt kostja paigaldatud puhurite lepingutingimustele mittevastavust. Eelduslikult tekitavad suurema võimsusega puhurid suuremat müra. Muid tõendeid kolmanda isiku paigaldatud puhurite mürataseme kohta ei ole kohtule esitatud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema pooltevahelise kokkuleppe tingimused, st kas pooled leppisid kokku müratasemes tootmisruumides koos kostja poolt paigaldatud puhuritega (arvestades ka teisi müraallikaid) või oli kokkuleppe sisuks üksnes kostja paigaldatud puhurite tekitatud müratase. Kajaja Acoustics OÜ aktist ei nähtu, millist müra tekitavad kostja paigaldatud puhurid siis, kui teised seadmed ei tööta. 10.02.2022 e-kirjas (I kd, tl 69) on tellija tuginenud mh sellele, et kostja paigaldatud puhurid puhuvad külje peale, mitte aga alla, nagu projektis kirjeldatud. Seega lisaks kokkuleppele müratasemes peab maakohus asja uuel läbivaatamisel tegema kindlaks, kas kostja on paigaldanud puhurid vastavuses projektiga ning kas sellest võis sõltuda müratase. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tellija HANZA Mechanics AS ei olnud rahul kostja tööga kõrge mürataseme tõttu. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik tõendada seda, millises müratasemes leppis ta kokku tellijaga ning kas see ühtib kostjaga kokkulepituga. 9.2. Juhul kui asja uuel läbivaatamisel maakohus tuvastab kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavuse, saab maakohus hinnata, kas hageja kulutuste nõue on mõistliku suurusega.
lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Vastavalt
lg-le 5, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Antud asjas oli hagi esemeks
lg-s 5 sätestatud kulutuste hüvitamise nõue.
lg 5 kohaldamine eeldab, et hagejal on
7
lg-st 1 tuleneb, et tellija võib üldjuhul nõuda uue töö tegemist siis, kui töövõtja tehtud tööl esineb puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada parandamise teel. Uue töö tegemine on eelduslikult parandamisest kulukam ja põhjustab seega töövõtjale ebamõistlikke kulusid. Seetõttu välistab parandamise võimalikkus üldjuhul uue töö tegemise nõude. Kostja oli alates esimesest vastusest hagiavaldusele seisukohal, et kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurid olid võrreldes kostja paigaldatud puhuritega ebamõistlikult kallid (kostja paigaldatud ühe puhuri hind 1300 eurot ja kolmanda isiku poolt paigaldatud ühe puhuri hind 3020,50 eurot) ning kostja paigaldatud puhurite väidetavat kõrget mürataset oleks saanud vähendada muude odavamate tehniliste vahenditega (näiteks mürasummutusrestide paigaldamisega puhurite ette). Maakohus ei ole selgitanud hagejale, et uue töö tegemine on põhjendatud üksnes siis, kui puudust ei saa kõrvaldada muude odavamate tehniliste vahenditega, ning et seda asjaolu peab tõendama eelkõige hageja. Nimetatud
Maakohus on jätnud selle tähelepanuta ega ole ka kohtuotsuses põhjendanud, miks ei ole antud juhul puuduse kõrvaldamine võimalik odavamate tehniliste vahenditega. 9.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.