Obsah (10)

§ 113§ 416§ 4034§ 402§ 108§ 401§ 1§ 4062§ 403§ 406

act OÜ hagi V Mi vastu võlgnevuse 4782,65 euro, intressi 451,30 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, viivise 104,53 euro ja lisanduva viivise saamiseks Tsiviilasja hind 5901,74 eurot Menetlusosalised ja

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud 25% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 75% ulatuses V Mi kanda.
2. Välja mõista V Milt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 446,25 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus 1 menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
3. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, hageja) esitas 15.05.2025 Harju Maakohtule hagi V Mi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 5368,48 eurot, millest põhivõlgnevus 4782,65 eurot, intress 551,30 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis 104,53 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot, ning viivise põhinõudelt (4782,65 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1. Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l xxx (registrikood xxx, ka laenuandja) kostja vastu nõuded, mis tulenevad laenulepingutest XXX ja XXX. Hageja edastas 17.03.2025 kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise, milles teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu hagejale nõude loovutamise lepingu alusel. 2.
2. Olles tutvunud portaalihalduri Xxx OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu üldtingimustega ning laenusaaja laenutingimuste ja teabelehega, sõlmis kostja Xxx OÜ vahendusel 26.04.2024 laenulepingu XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 2500 eurot, perioodiga 4 aastat, krediidikulukuse määraga 38,3% aastas. Laenusumma 2500 eurot on kostja arvelduskontole kantud 26.04.2024, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 50 eurot, tagatisfondi tasu 100 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Tasumisele kuulub vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine makse 88,57 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 532,64 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 185,62 eurot, intressi katteks 346,53 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0,50 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Xxx OÜ kostjale 19.02.2025 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 26.11.2024, 26.12.2024 ja 26.01.2025 osamakse tasumisega, ütles Xxx OÜ laenulepingu kooskõlas

§ 416

erakorraliselt üles 06.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. 2.2. Olles tutvunud portaalihalduri Xxx OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu üldtingimustega ning laenusaaja laenutingimuste ja teabelehega, sõlmis kostja Xxx OÜ vahendusel 23.07.2024 laenulepingu XXX. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku 2 laenusummas 2550 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 37,20% aastas. Laenusumma 2550 eurot on kostja arvelduskontole kantud 23.07.2024, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 51 eurot, tagatisfondi tasu 102 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Tasumisele kuulub vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine makse 80,61 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 264,06 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 81,73 eurot, intressi katteks 181,97 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0,37 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, mistõttu edastas Xxx OÜ kostjale 16.02.2025 teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 23.11.2024, 23.12.2024 ja 23.01.2025 osamakse tasumisega, ütles Xxx OÜ laenulepingu kooskõlas

§ 416

erakorraliselt üles 03.03.2025, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. 2.

1. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 17.03.2025 (25 eurot), 24.03.2025 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud, olles makseviivituses.
2. Esialgne võlausaldaja Xxx OÜ kinnitab, et on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

§ 4034

lg 2 sätestatust, millest tulenevalt võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Krediidiandaja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. 3.1. Laenuleping XXX. Kostja esitas 26.04.2024 krediiditaotluse. Taotlusel märkis kostja, et tal ülalpeetavad puuduvad. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 870,62 eurot. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (

§ 4034lg 2).

3.2. Laenuleping XXX. Kostja esitas 23.07.2024 krediiditaotluse. Taotlusel märkis kostja, et tal ülalpeetavad puuduvad. Krediidiandja tegi päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning Maksuametisse. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 874,92 eurot. Andmete analüüsimise 3 tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel, sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (

§ 4034lg 2).

4. Krediidiandja on kontrollinud andmeid ülalpeetavate kohta. Creditinfo Eesti AS ja OÜ Krediidiregister andmetel laenusaajal kehtivad maksehäired puudusid. Krediidiandja antud selgituste kohaselt ei ole neil võimalik EMTA päringut kohtule esitada muus vormis, kuivõrd Maksuameti päringu vastus laetakse krediidiandja baasi xml failina, mis kustutakse teatud aja möödudes. Juhul, kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitas hageja siiski nõude ümberarvestuse vastavalt

§ 4034lg 7 sätestatule.

Sellisel juhul tuleks lepingus kokkulepitud intressimäära vähendada seadusjärgse intressimäärani ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. KOTJA VASTUVÄITED

1. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
3. Hageja on esitanud nõude tarbijakrediidilepingutest (

§ 402) tulenevate kohustuste täitmiseks.

See nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab aluse

§ 113

lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

1. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
2. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: - 26.04.2024 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale üle laenusumma 2500 eurot, koguintressiga 29% aastas, perioodiga 4 aastat, krediidikulukuse määraga 38,3% aastas ning lepingule kohaldusid Xxx OÜ portaali kasutamise üldtingimused (dtl 17-31); - 23.07.2024 sõlmisid Xxx OÜ ja kostja laenulepingu XXX, mille alusel andis hageja kostjale üle laenusumma 2550 eurot, koguintressiga 29% aastas, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 37,2% aastas ning lepingule kohaldusid Xxx OÜ portaali kasutamise üldtingimused (dtl 41-52); - 19.02.2025 edastas Xxx OÜ kostjale teatise (XXX), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale (dtl 39); - 06.03.2025 ütles Xxx OÜ laenulepingu XXX erakorraliselt üles, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale (dtl 40); 4 - - 16.02.2025 edastas Xxx OÜ kostjale teatise (XXX), millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi nõuet loovutamisest inkassofirmale (dtl 55); 03.03.2025 ütles Xxx OÜ laenulepingu XXX erakorraliselt üles, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale (dtl 56); 17.03.2025 edastas hageja kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise, mille teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu hagejale nõude loovutamise lepingu alusel (dtl 14); kostja poolt on laenulepingu XXX katteks tehtud tagasimakseid kokku 532,64 eurot (dtl 32-36); kostja poolt on laenulepingu XXX katteks tehtud tagasimakseid kokku 264,06 eurot dtl 48-52); kostja ei ole pärast lepingute ülesütlemist laenusumma katteks tasunud ühtegi makset.
3. Krediidileping on

§ 401

lg 1 kohaselt leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tarbijakrediidileping on

§ 402

lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (vt Riigikohtu 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 18; 08.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 4062

lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403

4 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46). 12. Eelmises punktis nimetatud kontrollikohustuse teostamise raames on kohtul esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

1. Krediidi kulukuse määr oli 24.04.2024 sõlmitud laenulepingu XXX järgi 38,3% aastas ja 23.07.2024 sõlmitud laenulepingu XXX järgi 37,2% aastas. Eesti Panga veebilehel avaldatu kohaselt oli keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr
2. a aprillis 17,36% ja juulis 16,65%. Seega ei ületa kõnealuste tarbijakrediidilepingute krediidi kulukuse määr (s.o 38,3% ja 37,2%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seetõttu on antud juhul krediidi kulukuse määrad ehk krediidi kogukulud seadusega kooskõlas ning lepingute tühisuse alus puudub. 5
3. Teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale

§ 4034lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

§ 4034

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:  tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);  tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);  tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);  tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18). 16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). 6

1. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1421710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 21).
2. Hageja selgitas, et esialgne võlausaldaja Xxx OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud

§ 4034lg 2 sätestatust.

Krediidiandaja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis

§ 4034sätestatud nõudeid.

Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja aluseks taotluses esitatud andmeid, kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. 18.1. Enne laenulepingu XXX sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku (830 eurot), majapidamiskulude (200 eurot) kohta (dtl 17-18), peale mida kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks (vt dtl 17-18 maksevõime). Skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 870,62 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 870,62 eurot (vt dtl 18). Arvesse võetud kohustused: 200 eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot, igakuine finantskohustuste suurus 0 eurot). Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 87,99 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (

§ 4034lg 2).

18.2. Enne laenulepingu XXX sõlmimist esitas kostja taotluse krediidi saamiseks, esitades andmed sissetuleku (900 eurot), majapidamiskulud (300 eurot) (dtl 41-42) kohta, peale mida kontrollis Xxx OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks (vt dtl 41-42 maksevõime). Skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo, Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring Maksu- ja Tolliametisse ja saadi vastus 874,91 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt menetlusandmetes toodud arvutustele ja Xxx arvestas laenusaaja sissetulekuna 900 eurot. Kohustustena arvestati 300 eurot (igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 300 eurot). Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel (kuumakse oli 80,62 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Xxx OÜ sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija 7 sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud Xxx krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks (

§ 4034lg 2).

1. Esmalt märgib kohus, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sise-eeskirjad krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147995, p 12.1.). Lisaks ei ole hageja vastavat Xxx OÜ sise-eeskirja kohtule esitanud, kuid hageja väitel hindas krediidiandja üksnes kostja sissetulekute ja kohustuste vahet. Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja viis läbi kostja krediidivõimelisuse kontrolli.
2. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja 26.04.2024 laenutaotlusel märkinud, et tema igakuine keskmine sissetulek on 830 eurot ja majapidamiskulude suurus 200 eurot ning ülalpeetavad puuduvad (dtl 17). 23.07.2024 laenutaotlusel on kostja märkinud igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 900 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 300 eurot (dtl 41). Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtub, et kostjale on makstud töötasu 26.04.-26.05.2024 eest 870,62 eurot, 23.07.-22.08.2024 eest 874,92 eurot ja 18.11.-18.12.2024 eest 935,31 eurot (vt dtl 87). Seega sai kostja perioodil 26.04.-18.12.2024 töötasu ainult kolmel kuul. Keskmine seitsme kuu sissetulek oli kostjal seega 382,98 eurot (2680,85 / 7). Hageja tuvastas, et kostja igakuised majapidamiskulud olid 200 eurot/300 eurot.
3. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esitatud ja tema kohta kogutud teabe põhjal võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Kostja seitsme kuu keskmine sissetulek oli 382,98 eurot ning igakuised majapidamiskulud moodustasid 200-300 eurot. Laenuandja võimaldas 26.04.2024 kostjale laenu 2500 eurot (igakuise kuumaksega 87,99 eurot) ja 23.07.2024 laenu 2550 eurot (igakuise kuumaksega 80,62 eurot). Peale nimetatud laenulepingute sõlmimist laenuandjaga olid kostja igakuised finantskohustused kokku vähemalt 168,61 eurot, millele lisandusid majapidamiskulud. Kohus leiab, et selle teabe põhjal oleks krediidiandjal pidanud kostjale laenu andmisest keelduma, sest kostja ei olnud võimeline seda tegelikkuses tagasi maksma. KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laene. Kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

§ 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima kahtlus, et uus laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta. Avalikest registritest andmete kogumine ei too kaasa vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Nendest andmetest ei ole võimalik järeldada, et kostja oli krediidivõimeline.

1. Kuna krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik kostja tehtud maksed lugeda põhiosa makseteks. 22.
2. Vastavalt laenulepingu XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 2500 eurot ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 2349 eurot (dtl 38). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttest nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 532,64 eurot (dtl 32-36). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa 1816,36 eurot (2349 – 532,64). 8 22.
3. Vastavalt laenulepingu XXX põhitingimustele moodustas krediidisumma 2550 eurot ning kostjale teostati laenusumma väljamakse summas 2396 eurot (dtl 54). Lepingu katteks teostatud maksete väljavõttest nähtub, et lepingu katteks on kostja poolt hagejale laekunud 264,06 eurot (dtl 48-52). Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadud summa 2131,94 eurot (2396 – 264,06). 22.
4. Ülaltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale lepingute alusel tagastada kokku 3948,30 eurot.
5. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

§ 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem

§-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab

§ 403

4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

1. Hageja on määranud tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära (0%) ja muude kulude vähendamisega. Arvestades kõik kostja maksed krediidisummade katteks saab lugeda laenulepingud kehtivalt üles öelduks.
2. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. 25.1. Viivist tuleb arvestada vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 1816,36 eurot alates laenulepingu XXX ülesütlemisele 06.03.2025 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 07.03.2025 kuni hagi esitamiseni 15.05.2025 alljärgnevalt: Võlaperiood % aastas % päevas 07.03.2025-15.05.2025 11,15 0,030548 Summa päevas 0,554861 Perioodis päevi 70 Perioodi summa 38,84 Seega on laenulepingu XXX alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 38,84 eurot. 25.2. Viivist tuleb arvestada vastavalt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt summas 2131,94 eurot alates laenulepingu XXX ülesütlemisele 03.03.2025 järgnevast päevast, mis kujuneb alates 04.03.2025 kuni hagi esitamiseni 15.05.2025 alljärgnevalt: 9 Võlaperiood % aastas % päevas 04.03.2025-15.05.2025 11,15 0,030548 Summa päevas 0,651264 Perioodis päevi 73 Perioodi summa 47,54 Seega on laenulepingu XXX alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 47,54 eurot. 25.3. Kokku on ülalnimetatud lepingute alusel 15.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 86,38 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt (3948,30 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

26. Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse (põhinõue) 3948,30 eurot, seisuga 15.05.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 86,38 eurot ja alates 16.05.2025 viivise kuni põhinõude täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 75% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 25% ulatuses hageja ja 75% ulatuses kostja kanda.
3. Kohus määrab TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 lähtudes kindlaks ka hageja menetluskulude rahalise suuruse.
4. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (vt dtl 13), mille järgi on tema menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 595 eurot (dtl 60-61).
5. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele.
6. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 146 lg 1 p 3 alusel kannab menetluskulud isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
7. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 595 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada (vastavalt menetluskulude jaotuse ulatusele).
8. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks mingeid menetlustoiminguid teostanud lepingulise esindaja vahendusel. Seega saab eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. 10
9. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 446,25 eurot (s.o 595 eurost 75%).
10. TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 11