). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. 6.
lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (13. juuniks 2025) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (
Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Hageja palus mõista kostjalt põhinõudelt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus mõistab viivise kooskõlas
§-ga 367 kohtuotsuse tegemise seisuga. 8.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9. Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määrab seega, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada Teadaanded. otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Menetluskulude jaotus 10.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud
11.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt
lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 12. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 358 eurot (käibemaksuta).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv 100 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (
13. Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (
p 7).
kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka RKTKm 08.03.
p 1).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 2 tundi tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta). Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot, mida saab pidada mitteadvokaadist esindaja keskmiseks tunnitasuks. Tehtud toimingutele kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 240 eurot (2 tundi × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. 15. Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 360 eurot (100 + 20 + 240). 16. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (
(allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.