Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Olemasolevail andmeil on vara 12 115,04 eurot, kohustusi on 77 609,99 eurot. Ajutise halduri nõude alusel praeguse juhatuse liikme U.L-i poolt esitatud 2025.a. (01.01.-30.09.2025.a.) kasumiaruande kohaselt on võlgniku ärikahjum seisuga 30.09.2025.a. -64 872,68 eurot. Töötajaid ei ole, allesjäänud vara on hoiustatud. Kuna esialgsetel andmetel on suurim võlausaldaja võlgniku ainuomanik Agal Invest OÜ, uuris ajutine pankrotihaldur võimalust kompromissi sõlmimiseks ja pankroti vältimiseks. Võlgniku esindaja U.L ei pidanud seda võimalikuks. Käesoleval ajal on raske avaldada arvamust maksejõuetuse põhjuste kohta. Selge on ainult see, et võlgniku seaduslikud esindajad süüdistavad maksejõuetuse tekkimises juhatuse liikme asendusliiget Q.G-d, kes nende väitel „vähendas Agal Kinnisvarade OÜ poolt esitatud kaugkütte-, elekter-, vee- ja kanalisatsiooni ning üüri eest esitatud arveid“. Q.G on aga seisukohal, et võlgniku lähikondne Agal Kinnisvara OÜ on aastaid esitanud võlgnikule viimasega kooskõlastatult põhjendamatult suuri ja tarbimisega mittevastavuses olevaid kommunaalarveid. Poolte suhted on vaenulikud, vaidlused on kassa üleandmises/üleandmata jätmises, raamatupidamisdokumentide üleandmises/üleandmata jätmises, varade utiliseerimises jms. Ajutisel pankrotihalduril puudub praegu selgus, miks maksejõetus tekkis. Ka ei nähtu olemasolevatest andmetest, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuritegu või raske juhtimisviga. Käesolevas menetlusstaadiumis vara tagasivõitmise võimalusi ei ole teada. Majandustegevuse jätkamine ja ettevõte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. 5. Kohus saatis 20.10.2025 ajutise halduri aruande ja tasu taotluse võlgnikule seisukoha avaldamiseks. Võlgnik esitas 27.10.2025 seisukoha, milles ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei oma. Võlgnik esitas taotluse trahvida Q.G-d maksejõuetusavalduse esitamisega viivitamise eest ja taotluse seoses ühingu pankrotimenetlusega teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek viia läbi pankrotimenetlus avaliku uurimisena tuvastamaks eriauditiga võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuses või tegevusetuses võimalikku seadusevastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel. KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 7.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu 3 ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (77 609,99 eurot) vara väärtust (12 115,04 eurot). Käesoleval ajal on raske arvamust maksejõuetuse põhjuste kohta, kuna võlgniku praegune juhatuse liige ja juhatuse liikme asendusliige süüdistavad teineteist maksejõuetuse põhjustamises. Seega puudub praegu selgus, miks maksejõetus tekkis. Küll aga ei ole tuvastamist leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 8. Kohus nimetab pankrotihalduriks G.K , kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (
10. Kohus kohustab võlgnikku
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Vande andmise aeg määratud resolutsioonis. 11. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
ZENE OÜ juhatuse liige U.L on esitanud taotluse trahvida Q.G-d maksejõuetusavalduse esitamisega viivitamise eest ning taotluse teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek viia läbi järelevalve võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuse üle algatades pankrotimenetluse avalik uurimine. 12.1.
lg 1 kohaselt kohus võib pankrotiavalduse tagamiseks rakendada kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu käesoleva seaduse §-s 88 sätestatu kohaselt ning võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti käesoleva seaduse §-s 89 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võib kohus võlgnikku trahvida kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks.
lg 33 kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et praegu puudub selgus, miks maksejõetus tekkis. Küll aga ei ole tuvastamist leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata U.L-i taotlus trahvida Q.G-d. 12.2.
lg 1 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud
kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.
11 lg 2 kohaselt maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks 4 avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus käesoleva seaduse § 29 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Praegusel juhul kuulutab kohus võlgniku pankroti
lg 1 alusel välja.
lg 3 p 11 kohaselt on halduri ülesanne selgitada välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg.
lg 3 3 kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus.
lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 1 kohaselt võib teenistus enda äranägemisel või pankrotihalduri põhjendatud taotlusel võlgniku, võlgniku lähikondse või pankrotihalduri suhtes viia läbi eriauditi.
lg 2 kohaselt võib pankrotihaldur eriauditi läbiviimist taotleda, kui pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid, et pankrotihaldur võiks eriauditi ise läbi viia, kuid on põhjendatud alus arvata, et eriauditi tulemusel on võimalik pandiga tagamata nõudeid suuremas ulatuses täita, või esineb oluline avalik huvi võlgniku või võlgniku lähikondse tegevuse uurimiseks. Eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata U.L-i taotlus teha maksejõuetuse teenistusele ettepanek viia läbi järelevalve võlgniku juhatuse asendusliikme tegevuse üle algatades pankrotimenetlus avaliku uurimisena. 13. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1594,80 eurot, millele lisandub käibemaks summas 382,75 eurot, kokku 1977,55 eurot. 13.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
13.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 9 tundi (tunnitasu 177,20 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 9 tundi on vajalik ja põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 177,20 eurot, mis on tunnitasu ülemmäär. Kohus hindab võlgniku pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Tegemist on võlgniku enda avaldusega, võlgnik on olnud kättesaadav. Aruandest nähtub, et analüüsitavate dokumentide maht on senises menetluse olnud pigem vähemahukas. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad 5 samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 125 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust. Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1125 eurot. 13.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
13.4.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (OÜ Advokaadibüroo G.K ja Partnerid (registrikood 10596790)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on OÜ Advokaadibüroo G.K ja Partnerid käibemaksukohustuslane (nr EE100631133). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24% (KMS § 15 lg 1), s.o 270 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.