Obsah (6)

§ 538§ 172§ 663§ 659§ 173§ 543

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 22.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-8884 Koh

) § 540 lg 1 kohaldamise eeldused. Oma tervislikust seisundist tulenevalt vajab O.P jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et O.P seisund ei ole võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne, ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster. Isik võib olla ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral ohtlik iseendale või teistele seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse käitumisega. Isik võib olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, sooritada tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine, mis hoiaksid ära isiku ohtlikkuse endale või teistele. 10. Maakohus pikendas O.P kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega ühe aasta võrra SHS § 105 lg 5 ja

§ 538lg 2 alusel.

4 2-24-8884 11. Maakohus jättis menetluskulud

§ 172lg 3 alusel riigi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. O.P esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palub O.P jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuse kohaselt on O.P seisukohal, et kohus on asja lahendanud valesti ega ole arvestanud asjaoluga, et tema käitumine on olnud hea. Puuduvad mistahes rikkumised teenusel olles. Samuti on O.P võtnud ravimeid, mis on hoidnud tema tervisliku seisundi stabiilsena. O.P saab aru, et ravimite regulaarne manustamine on oluline tema tervisliku seisundi stabiilsena hoidmisel. Tal on tekkinud rutiin ravimite manustamisel. O.P küsib igapäevaselt ise tegevusjuhendajalt talle määratud ravimeid. Ravimite korrapärane võtmine elimineerib tema ohtlikkuse nii endale kui ka teistele isikutele. O.P leiab, et on võimeline elama ja igapäevaselt hakkama saama tavahooldekodus ja võimalik on kohaldada muid abimeetmeid.
2. Avaldaja toob välja, et viimase kolme aasta jooksul on O.P viibinud ööpäevaringsel erihooldusteenusel Hoolekandeteenused AS-ile kuuluvas Pärnu Niidumetsa üksuses 30.09.2022–30.04.2023 (7 kuud) ja Valga Jaama kodus alates 26.04.2024–30.06.2024 (2 kuud). Vastupidiselt O.P arvamusele ei ole ta suutnud avatud hoolekandeasutuses viibimise ajal kinni pidada ühiskonnas kehtestatud käitumisnormidest ja -reeglitest ning esinenud on õigusvastaste tegude toimepanemisi – varastamisi, loata sisenemisi eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse. Viimasel korral ohustas O.P lapse heaolu ja julgeolekut. O.Ple sobib ja ta vajab struktureeritud, turvalist ja kontrollitud elukeskkonda tugevdatud järelevalvega ööpäevasel erihooldusteenusel, kus on talle tagatud piisav suunamine ja juhendamine igapäevatoimingutes. Väljaspool tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutust viibides puuduvad võimalused O.P-le tagada vajalik ravi, kõrvalabi ning järelevalve, mis on O.P igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 15. Kolleegium leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

1. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et O.P suhtes oleks võimalik kohaldada muid abimeetmeid või seda, et O.P tervislik seisund oleks muutunud. 16.
2. O.P-l esineb kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt kombineeritud raske psüühikahäire – täpsustamata vaimne alaareng oluliste käitumishäiretega, RHK – 10 järgi kood F 79,1 ning muud pervasiivsed arenguhäired, kood F 84.8, kurttummus RHK – 10 järgi kood H 90.3, mis koos esinedes piiravad tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist toetusravi ega saa ravivajadusest aru. Tema tervislik seisund ravita jäämisel veelgi halveneb, millega kaasnevad ka tõsised ja ohtlikud käitumishäired. Seega on O.P-l raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 5 2-24-8884 16.
3. Ekspertiisiaktist nähtub, et isiku tervislikus seisundis pärast varem teostatud ekspertiiside läbiviimist ei ole toimunud olulisi kliinilisi psühhiaatrilisi-, käitumisega seotud ja sotsiaalse toimetulekuga kaasuvaid muutuseid. Isiku käitumine tugevalt kontrollitud ümbruses on olnud vastavale kodu režiimile alluv, kuid on väga suur oht ja kõrge tõenäosus, et muudes tingimustes kordub tema varasem düssotsiaalne ettearvamatu ja ohtlik käitumise muster (dtl 175–176). Toimiku materjalidest nähtub, et O.P on aastate jooksul näidanud, et agressiivne käitumine avaldub avatud hoolekandeasutuses peatselt ning tema käitumine on olnud ettearvamatu ja ohtlik. Kuulmispuude tõttu ei suuda ta ennast kõrvalseisjatele arusaadavaks teha. Selle tulemusena võib O.P ägestuda ning käituda ümbritsevaid ohustaval viisil, teisi isikuid rünnata ning sattuda ka ise rünnakute ohvriks. O.P ei tunnista oma käitumisprobleeme ning tal puudub empaatia teiste inimeste suhtes. Asutuse sisekorra reeglitest ta kinni ei pea, raviskeemi ei järgi, hulgub ringi ja paneb toime õigusvastaseid tegusid (varastamised, loata sisenemised eraomandis olevatele kinnistutele ning eluruumidesse, lapse heaolu ja julgeoleku ohustamine) (dtl 133–134). Seega nähtub kolleegiumile eelnevast, et O.P võib olla endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama. 16.
4. Tsiviilasjas kogutud materjalidest nähtub, et O.P suhtes on varasemalt kohaldatud muid abimeetmeid, kuid need ei andnud tulemusi (dtl 133–134). Ka ekspertiisiakt kinnitab, et isiku suhtes ei ole võimalik peale kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunamise muude abinõude kasutamine. Ekspert on jõudnud järeldusele, et isik võib olla endale või teistele isikutele ohtlik seoses impulsiivse ja ettearvamatu, reaalselt põhjendamatu agressiivse käitumisega, olla vägivaldne personali suhtes, võimalusel põgeneda hooldeasutusest asetades ennast ohtlikku olukorda, kakelda, jätta ravimid võtmata, toime panna tõsiseid seaduse rikkumisi jms. Ekspert on prognoosinud aega, millal vajaks O.P ööpäevaringset erihooldust, kuni üks aasta (dtl 176). Kolleegiumil puudub alus kahelda psühhiaatri seisukohtades. Seega ei ole varasemate abimeetmete rakendamine O.P suhtes osutunud küllaldaseks ning muude abimeetmete kasutamine ei ole praegusel juhul võimalik.
5. Eelnevast tulenevalt on maakohus asunud põhjendatult seisukohale, et O.P tervislikust seisundist tulenevalt vajab O.P jätkuvalt paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hoolekandeteenusele kohtumääruse alusel. Ringkonnakohus nõustub, et praegusel juhul olid täidetud SHS § 105 lg 1 p-des 1–3 sätestatud eeldused O.P kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks üheks aastaks (s.o kuni 16.06.2026).
6. Maakohus jättis menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 3 ls 1 järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotus nii maa- kui ka ringkonnakohtus (

§ 173lg 1 ls 2).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 19.

§ 543lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt) 6