KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 05.11.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-3522 Haldusasi B.J kaeb

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 09.10.2025 B.J-ile ettekirjutuse nr 1052291621 Eesti Vabariigist lahkumiseks kohe, kuid mitte hiljem kui 09.10.
2. Pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse ettekirjutust mittetäitnud välismaalane Eestist välja Argentiinasse. Lisaks kohaldas PPA isiku suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Ettekirjutuse põhjenduste kohaselt saabus Argentiina Vabariigi ja Dominikaani Vabariigi topeltkodakondsusega B.J viimati Schengeni alale 06.08.2025 Hispaania kaudu, viisavaba viibimise alusel. Ta saabus oma sõnutsi külla oma Hispaanias elavatele sugulastele. Isiku viisavaba viibimine oleks lõppenud 03.11.
3. Eestisse saabus isik 04.10.
4. PPA lõpetas 09.10.2025 ennetähtaegselt tema viisavaba viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt, viimane lubatud viibimisaeg on 09.10.
5. Viibimisaeg lõpetati, kuna PPA andmetel osutas isik Eestis intiimteenuseid, rikkudes Eestis viisavaba viibimise tingimusi. Varasem käitumine kinnitab, et isik võib põgeneda. Põhjendatud on kohaldada sissesõidukeeldu 5 aastaks. 3-25-3522
6. B.J esitas 20.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 09.10.2025 lahkumisettekirjutuse nr 1052291621 tühistamiseks. Alternatiivselt palus kaebaja otsustada, et 09.10.2025 ettekirjutuse täitmiseks võimaldatakse kaebajal Eestist lahkuda vabatahtlikult 7 päeva jooksul ja kehtestada kaebajale sissesõidukeeld Eesti Vabariigi territooriumile 1 aastaks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

Kaebajal puuduvad erilised kaitsmist väärivad sidemed Schengeni alal. Kaebaja alaealised lapsed elavad Argentiinas ja kaebaja ise õpib Argentiina ülikoolis õendust. Hispaanias elavad kaebaja kaks poolõde, kellega ta on varem kokku saanud Dominikaani Vabariigis. Praegusel juhul viibis kaebaja Schengeni alal teist korda, saabudes 06.08.2025 viisavaba viibimise alusel Hispaaniasse, et külastada oma poolõdesid, kellest ühega tuli ta 04.10.2025 Eestisse väidetavalt turismi eesmärgil. PPA 09.10.2025 otsusega nr 2025-211 lõpetati kaebaja viisavaba lubatud viibimisaeg ja lühendati seda ühekordselt välismaalaste seaduse (VMS) § 52 lg 1 p 3 ning § 52 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, kuivõrd kaebaja tegeles enda väitel Eestis prostitutsiooniga. Vastavalt VMS § 54 lg-le 2 on viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel isik kohustatud viivitamatult Eesti Vabariigi territooriumilt lahkuma. Turismi eesmärgil lühiajaliselt Eestisse saabunud ja iseenda tegevuse tõttu ennetähtaegselt viibimisaluse kaotanud välismaalase subjektiivsete õiguste riive seoses tema koduriiki tagasisaatmisega ei saa olla intensiivne. Kaebusel puuduvad ka eduväljavaated. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et tal oleks olnud lahkumisettekirjutuse tegemise ajal Eestis viibimiseks seaduslik alus. Samuti saab juba praeguses menetlusstaadiumis öelda, et kaebajale vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmine ja sellest tulenevalt 5-aastase tähtajaga sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud ja õiguspärane. Ettekirjutuses tuginetakse kaebajale vabatahtliku lahkumistähtaja määramata jätmisel tema põgenemisohule. Asjaolu, et põgenemisoht esines, on kinnitanud ka kohus määruses, millega anti luba kaebaja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. 4. B.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määruse tühistamist osas, millega tagastati kaebus. Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Kaebaja ei rikkunud Eestis viibides kordagi avalikku korda ega käitunud provokatiivselt või väljakutsuvalt ega pannud toime tegusid, mis võiksid isikutele ja ühiskonnale kahju tekitada. Kaebajal on Hispaanias sugulased ja otsus riivab tema õigust perekonnaelule. Sissesõidukeelu kohaldamine niivõrd pikaks ajaks ei ole õiglane ega põhistatud. Seda enam, et pole põhjendatud, miks tuleb sissesõidukeeldu kohaldada kogu Euroopa Liidu ulatuses. Äärmisel juhul võiks kohaldada kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Eesti osas või kuni üheks aastaks, mis annaks talle võimaluse kiiremini taas sugulasi külastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204lg 2

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus jätkab kaebajale riigi õigusabi andmist, mis on otsustatud Tallinna Halduskohtu 15.10.2025 määrusega asjas nr 3-25-

2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
3. Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (

§ 121lg 2 p 21).

1. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemise ja kogu Schengeni alale 5aastase sissesõidukeelu kohaldamise korral ei ole alust pidada isiku õigusi väheintensiivselt riivavaks. Tegemist on kõige rangemate abinõudega, mida oli võimalik sellises olukorras kohaldada. Kaebaja saabus Schengeni alale viisavaba viibimisõiguse alusel ning tal on Hispaanias sugulasi. Asjaolu, et kaebaja peamised perekondlikud sidemed ning elukorralduse kese on Argentiinas, ei muuda PPA kohaldatud piiranguid isiku õigustele vähest mõju omavaks. Riigikohus leidis 15.05.2025 määruses asjas nr 3-23-1317 (p 36), et sissesõidukeelul võib välismaalasele olla intensiivne mõju.
2. Ringkonnakohus leiab, et asjaolud ei ole praeguseks piisavalt selged selleks, et pidada kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Riigikohtu 01.11.2018 määrusest asjas nr 3-18-763 (p 11) tuleneb, et

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise otsustamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas kaebus on perspektiivitu. Juhul kui kaebuse faktiväited ei ole ilmselgelt põhjendamatud, saab kohus nõuda tõendite esitamist, uurida tõendeid eelmenetluses ning anda neile hinnangu otsuse tegemise käigus. Isegi kui haldusakti andmiseks võis esineda alus (selle andmine polnud välistatud), peab kohus kontrollima isiku õiguste järgimist, haldusakti aluseks olnud asjaolude paikapidavust ning kaalutluste põhjendatust ja kohaldatud meetme proportsionaalsust. VMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et viibimisaja ennetähtaegsel lõpetamisel on välismaalane kohustatud viivitamata Eestist lahkuma, ja teine lause näeb ette, et lahkumiskohustus võidakse viivitamata täita väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses (VSS) sätestatud korras. Sätte teine lause jätab PPA-le kaalutlusõiguse ega nõua tingimata vabatahtliku täitmise tähtajata ettekirjutuse tegemist, vaid viitab vajadusele järgida VSS-is toodud aluseid ja korda. Vabatahtliku täitmise tähtajata lahkumisettekirjutuse tegemise ning kogu Schengeni alale 5-aastase sissesõidukeelu kohaldamise tingis asjaolu, et PPA hinnangul esineb tema põgenemise oht, mille põhjendamisel piirdus PPA pelgalt viitega isiku „varasemale käitumisele“. Kohus ei ole kaebaja argumente üksikasjalikult analüüsinud ega ümber lükanud. Kohus ei ole seotud kaebaja kinnipidamise otsustamisel tema põgenemise ohule antud hinnanguga, vaid peab siinses asjas põgenemisohu tuvastama iseseisvalt ja lõplikult (

§ 4lg 4).

10. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 21.10.2025 määrus tühistada kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saata haldusasi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 3