MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar
- september 2025, Tartu 3-25-1771 X.X.-i kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes seoses üksikvangistuses viibimisega X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 alusel.
- Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vanglas kinni peetav isik X.X. (kaebaja) esitas
- juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib Viru Vanglalt hüvitist seoses üksikvangistuses viibimisega. Kaebaja ei nõustu vanglaga selles, et nõude esitamise aeg on möödas, ning märgib, et ta sai üksikvangistuses viibimisest trauma, tarbib siiani antidepressante ning tal on ärevushäired.
- Tartu Halduskohus
- juuni
- a määrusega tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Halduskohus selgitas, et kahjunõude aluseks on ajavahemik alates
- aastast kuni aastani
- HKMS § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 1 1 lg-st 8 tuleneb, et kinni peetav isik peab enne kohtule vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasus hõlmab ka küsimust, kas see menetlus on algatatud tähtaega järgides. Praegusel juhul on vangla õigesti tuvastanud, et kaebaja hilines kohtueelses menetluses kahjunõude esitamisega. Kaebaja pidi aastatel 2014 kuni 2021 üksikvangistusega kaasnevaid väidetavaid tagajärgi (trauma) tajuma koheselt. Kuna kahjunõue puudutab ajavahemikku 2014 kuni 2021, siis oleks tulnud kahju hüvitamise taotlus esitada vanglale hiljemalt
- a lõpus või varasemaid aastaid (nt 2014 jne) arvestades veelgi varem.
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja kohtumenetluse jätkamist. Määruskaebuses kaebaja ei nõustu halduskohtu otsustusega mitte võtta kaebust menetlusse. Kaebajal puudub juriidiline haridus. Kaebaja on saanud teadlikuks Euroopa Inimõiguste kohtu otsusest NR 3501/20 ja mõistab, et vangla käitus temaga ebainimlikult. RINGKONNKOHTU PÕHJENDUSED
- Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus
- mai
- a määrusega kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
- Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et halduskohus ei saa kinnipeetava hüvitamiskaebust vangla vastu menetlusse võtta, kui vangla kohtueelses menetluses on põhjendatult jätnud läbi vaatamata kaebaja samadel asjaoludel esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõue tuleneb vangistusseaduse § 11 lg-st 8 ja keeld võtta hüvitamiskaebus menetlusse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisel HKMS § 47 lg-st
- Praegusel juhul ei ole vaidluse all, et kaebaja soovib kahju hüvitamist vangla tegevuse eest, mis leidis aset aastatel 2014 kuni
- Seega ei ole vaidluse all seegi, et vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks oli möödunud enam kui kolm aastat vangla vaidlusaluste toimingute lõppemisest. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja kulg algab hetkest, kui kaebaja sai teada kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud väidetest ilmneb, et kaebajal avaldusid kahjulikud tagajärjed, mida kaebaja seostab vangla õigusvastase tegevusega, juba enne
- aastat. Tagajärjed on kestvad ja mõjutavad kaebajat negatiivselt ka praegu. Vastavalt oli kaebaja teadlik nii talle tekkinud kahjust kui ka kahju tekitajast enne vangla toimingute lõppemist
- aastal. Seetõttu leidsid vangla ja halduskohus põhjendatult, et kaebaja hilines vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega, kuna RVastS § 17 lg-s 3 kahju hüvitamise taotluse esitamiseks ette nähtud tähtaeg oli möödunud ajaks, mil kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse. Vastavalt oli kaebaja minetanud õiguse nõuda vanglalt kahju hüvitamist. Samuti ei ole ilmnenud asjaolusid, mis takistanuks kaebajal esitada kahju hüvitamise nõue seaduses sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. Järelikult puudub alus ka kahju hüvitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et kahju hüvitamise taotluse möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla see, et kaebaja ei olnud varem teadlik Euroopa Inimõiguste kohtu lahendist asjas nr 3501/20, millega mõisteti välja hüvitis kahele Eesti kinnipeetavale. Samuti ei ole tähtaja ennistamise aluseks õigushariduse puudumine, kuna õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et hüvitise taotlemine on võimalik määramatu aja jooksul.
- Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähened ja seetõttu kuulub määruskaebus tagastamisele.
- Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus kohtumääruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 2