Obsah (6)

§ 150§ 163§ 162§ 28§ 165§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-12986 Tsiviilasi E H pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise men

) § 164 lg-d 1 ja 2). Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 13). Määruse peale osas, mis on tehtud pankrotimenetluse kulude kohta, võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (

§ 150lg 5).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Viru Maakohus kuulutas
2. oktoobri 2024 määrusega välja E H pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Mark Uska ning avaldas samal päeval teate pankroti väljakuulutamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus
3. novembril
4. Viru Maakohtu
5. veebruari 2025 määrusega kinnitati võlausaldajate nimekiri.
6. Pankrotihaldur esitas kohtule
7. septembril 2025 lõpparuande koos taotlustega määrata pankrotihalduri tasuks 1500 eurot (sh käibemaks) ning lõpetada võlgniku suhtes algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik täitmata jäänud kohustustest. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded
8. septembril 2025 teate võimaluse kohta tutvuda võlgniku pankrotimenetluses lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei esitatud ühtegi vastuväidet. Lõpparuande kohaselt laekus pankrotivarasse kokku 2402,65 eurot: sh 1702,65 eurot on kinni peetud võlgniku sissetulekust ja 700 eurot on laekunud pankrotivarasse kuulunud korteriomandi müügist. Võlgniku
9. a septembri sissetulekuks on pension 926,16 eurot ja sotsiaaltoetus 27 eurot. Pankrotivarast on välja makstud pankrotimäärusega välja mõistetud usaldusisiku tasu 67,10 eurot. Pankrotimenetluses puudus pandivara. Kogu pankrotivara on realiseeritud. Sisse nõudmata jäänud perspektiivikaid nõudeid ei ole. Haldur ei esitanud pankrotimenetlusega seonduvalt ühtegi hagi. Haldur on nõudnud sisse pankrotivarasse kuuluvad õigused ja müünud võlgnikule kuulunud korteriomandi (haldur korraldas kokku kuus enampakkumist, uus omanik on kinnistusraamatusse sisse kantud
10. septembril 2025) ning hoiustanud pankrotivara halduri kutsealasel maksekontol, millelt on käesoleva aruande kohtule esitamise ajaks tehtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, v.a halduri tasu. Haldur avaldas teate Ametlikes Teadaannetes ja teavitas väljamaksete tegemisest võlausaldajaid. Haldur on teinud pankrotivarast väljamakseid 835,55 eurot võlausaldajatele järgmiselt: - Aktsiaseltsile E 139,72 euro suuruse nõude rahuldamiseks 109,20 eurot; - B I OÜ-le 929,38 euro suuruse nõude rahuldamiseks 726,35 eurot. Seega on E AS-i nõue rahuldamata 30,52 euro ulatuses ja B I OÜ nõue 203,03 euro ulatuses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu – võlgniku terviseseisund ja sellest tulenev suutmatus täita oma rahalisi kohustusi.
11. E AS ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega.
12. B I OÜ oli seisukohal, et ennetähtaegne menetluse lõpetamine võlgniku kohustustest vabastamisega on võimalik siis, kui võlgnik tasub pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid täielikult. KOHTU PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
14. Haldur on kohtule esitanud kinnitamiseks lõpparuande. 6.1.

§ 163

lg-te 1–3 järgi otsustab kohus pärast halduri poolt avaldatud lõpparuandega tutvumise ja vastuväite esitamise teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. 6.2. Kohus leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Haldur on avaldanud

§ 163lg-tele 1 ja 2 vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.

septembril

1. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg oli
2. septembril
3. Vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. Lõpparuanne sisaldab

§ 162lg-tes 2 ja 3 märgitud andmeid.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. 6.

1. Pankrotimenetluses esitasid võlausaldajad E AS ja B I OÜ nõuded, mida tunnustati kokku 1069,10 eurot. Võlausaldajate nõuded on pankrotimenetluses rahuldatud 835,55 euro ulatuses, st rahuldamata on 233,55 eurot. 6.
2. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (

§ 28

), vaid muu asjaolu (võlgniku terviseseisundi halvenemine ja sellest tulenev suutmatus täita oma rahalisi kohustusi).

1. Kohus algatas
2. oktoobri 2024 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 44 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. Kohustustest vabastamine toimub FIMS-i
3. peatüki
4. jaos sätestatud alustel ja korras. FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. FIMS § 49 lg 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada sest, et võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. Ühe aasta jooksul kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on rahuldatud võlausaldajate nõuded ligi 80% ulatuses. Täitmata on jäänud kohustusi vaid 233,55 eurot. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse
5. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mis võiks anda alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et esineb alus võlgniku kohustustest vabastamiseks enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 3).
6. Kohus selgitab, et FIMS § 50 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega on võlgnik vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
7. veebruari 2024 määrus tsiviilasjas nr 2-22-9688, p 8). 9.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Mark Uska vabastada pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses ja FIMS § 55 lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustusest vabastamise menetluses pärast pankrotimenetluse kulude väljamaksete tegemist.

1. Pankrotihaldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1500 eurot, sh käibemaks. Haldur teavitas
2. märtsil 2025 kohut, et taotleb tasu pankrotimenetluse läbiviimise eest toimingutasuna summas (km-ta) 2000 eurot. Tasu tuleb määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Advokaadibüroole USKA OÜ (konto nr xxx, AS LHV Pank). Tasu tuleb välja mõista pankrotivara arvel.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 11 3 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on vastava taotluse esitanud kohtule 25. märtsil 2025, seega puudus halduril kohustus pidada tööaja arvestust. Kohus leiab, et arvestades halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruannete esitamine, võlgniku kinnisvara müümine kuuel enampakkumisel, töö võlausaldajate nõuetega, pankrotimenetluses õnnestus rahuldada ligi 80% võlausaldajate nõuetest) ning halduri kutseoskust peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotluse tasu määramiseks summas 1500 eurot (sh käibemaks). Tasu 1500 euro ulatuses tuleb välja maksta pankrotivarast. Tasu tuleb välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Advokaadibüroo USKA OÜ-le (

§ 65lg 1).

Äriühing on käibemaksukohustuslane (KMKR xxx). 11. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 163lg 7).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 49 lg 14). (allkirjastatud digitaalselt)