Obsah (5)

§ 152§ 43§ 49§ 104§ 108

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2848 Määruse kuupäev 4. november 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Margarita Mincheva kaebus Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamiseks vastata 29. juul

) § 62 lg 2). 6. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks (I), seejärel annab hinnangu kaebuse muutmise taotlusele (II) ning viimaks selgitab menetluskuludega seonduvat (III). I 7.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav toiming on tehtud.

1. Arvestades, et kaebaja nõuab praeguses asjas Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamist vastata
2. juuli
3. a pöördumisele ning vastustaja vastas kaebaja teabenõudele käesolevas asjas
4. oktoobril 2025 kohtule vastuse esitamisega, leiab kohus, et menetluse jätkamine menetlusse võetud kohustamisnõudes ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik.
5. Vastavalt

§ 152

lg-le 2 ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus mõistab, et kaebaja soovis
2. oktoobri
3. a vastuses kohustamisnõudelt üle minna õigusvastasuse tuvastamise nõudele, tuues põhjendatud huvina välja, et kaebaja vajab täiendavaid dokumente, et kindlaks teha, kas läbiviidud konkurss viidi läbi õiguspäraselt. Kohus leiab, et sellisel eesmärgil tuvastamisnõude menetlemine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on oma
4. juuli
5. a teabenõudes esitatud küsimustele vastuse saanud ning teabenõudele vastamata jätmise õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine ei annaks kaebajale soovitud õiguslikku kasu. Kui kohus peaks tuvastama vastustaja tegevuse 2 õigusvastasuse, ei kohusta see vastustajat tulevikus mingil kindlal viisil käituma ega täiendavaid tõendeid esitama.
6. Ka ei nähtu kohtule, et kaebajal oleks tuvastamisnõudele ülemineku eesmärk esitada hüvitamiskaebust seonduvalt teabenõudele vastamata jätmisega. Kaebaja on üksnes välja toonud, et juhul, kui vastustajal ei ole kohtule esitada täiendavalt tõendeid võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohta, siis saab kaebaja esitada läbi viidud konkurssiga seoses kohustamis- ja/või hüvitamiskaebuse. Kohus viitab, et juhul, kui kaebaja leiab, et vastustaja on konkurssi läbi viinud õigusvastaselt, siis saab kaebaja seda teha ka praeguses asjas jätkutuvastamiskaebuse menetlemiseta.
7. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks jätkata menetlust teabenõudele vastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning kohus lõpetab praeguse haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

13. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. II 14.

§ 49

lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

1. Kohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks ei ole lubatav, sest kaebajal puudub sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning kaebuse muutmine ei ole kohtu hinnangul otstarbekas esialgse kaebuse eesmärgi saavutamiseks.
2. Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus menetleks mh kaebaja nõuet Sillamäe Vanalinna Kooli kohustamiseks esitama tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet ning tõendite puudumisel tunnistada, et konkurssi tegelikult ei toimunud või see viidi läbi oluliste rikkumistega.
3. Kohus viitab, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3).
4. Kuna kohtule arusaadavalt pole kaebaja pöördunud vastustaja poole taotlusega esitada tõendid selle kohta, et konkursi läbiviimisel järgiti võrdse kohtlemise põhimõtet, siis puudub kaebajal sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus.
5. Ka selgitab kohus, et käesolevas asjas on kaebuse eesmärk, et vastustaja vastaks kaebaja
6. juuli
7. a teabenõudele.
8. oktoobril 2025 esitatud kohustamisnõude ning tuvastamisnõue seoses läbi viidud konkurssiga on täiesti eraldiseisvad nõuded. Kaebuse muutmise tulemusena ei kattuks
9. oktoobri
10. a kohustamisnõue ja selles märgitud tuvastamisnõue algselt vaidlustatud vastustaja tegevusega kaebaja teabenõudele vastamisel. Kohus ei pea menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt otstarbekaks läbi viia algse 3 vaidlusega võrreldes teistsuguste rikkumiste täieulatuslikku kontrolli käesoleva haldusasja menetluse raames, eriti olukorras, kus kohus on jõudnud asjaga eelmenetluse lõppu.
11. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. III
12. Vastavalt

§ 104

lg 5 p-le 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetas menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuulub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastamisele. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist. 22.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta kaebaja menetluskulude väljamõistmise osas. Seega jäävad võimalikud menetluskulud (v.a kaebaja poolt tasutud riigilõiv 20 eurot) poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4