Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 163§ 4842§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-137623 Tsiviilasi Elis

) § 314 lg 1). Kostja sai menetlusdokumendid kätte

1. juunil
2. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli seega
3. juunil
4. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud. 5.

§ 407

lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

1. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
2. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid märgib siinjuures sissenõudmiskuludega seonduvalt järgmist

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista mh sissenõudmiskulud 30 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija ning hageja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 seab piirangud tarbijast võlgnikult nõutavatele sissenõudmiskuludele, sh konkreetsed ülempiirid. Tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine (VÕS § 1132 lg 6). VÕS § 1132 regulatsioon seob suures osas hüvitise meeldetuletuskirjade saatmisega, v.a osaliselt VÕS § 1132 lg
2. Meeldetuletuskiri on tarbijale kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud teade, mille ainuke eesmärk VÕS-i regulatsiooni kontekstis on võlgnikule meelde tuletada oma kohustust eelnev võlg ära maksta (vt Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I, § 1132 kommentaarid, lk 580). Seega ei saa meeldetuletuskirjadeks lugeda nt lepingu ülesütlemise hoiatust, ülesütlemise avaldust või nõude loovutamise teadet, sest nende kirjade ainuke eesmärk ei ole tuletada meelde eelneva võlgnevuse tasumise kohustust. Kohus on
3. jaanuari 2025 määruses selgitanud, et seoses sissenõudmiskuludega tuleb hagejal selgelt välja tuua nende arvestus ja kujunemise aluseks olevad konkreetsed asjaolud. Hagejal tuleb kuupäevaliselt ära näidata, millal ja kuhu on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad ja vajadusel ka neile eelnenud tasuta meeldetuletused, samuti millel tugineb iga meeldetuletuskirja eest nõutav tasu. Ka muude sissenõudmiskulude kohta tuleb välja tuua, millised toimingud on konkreetse kostja puhul tehtud ja milles seisneb hüvitatav kulu. Hagist ei nähtu millal ja kuhu hageja kostjale meeldetuletuskirju saatis. Samuti ei nähtu hagist millal ja millisel viisil (nt konkreetsed kostja telefoninumbrid, e-posti aadressid, postiaadressid) hageja kostjaga ühendust võttis, mis registritesse hageja päringuid tegi, mis päringute tasu oli ning millised olid võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

§ 407

lg 1 I ls kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega tagaseljaotsust tehes ei hinda ega arvesta kohus ühtegi tõendit. Hagi õiguslikult põhjendatus peab nähtuma hagist endast. Kuivõrd hageja ei ole hagis märkinud mis toiminguid, millal ja mis viisil ta teinud on, mis kirjad ja millistel konkreetsetel aegadel kostjale on saadetud, ei saa kohus sissenõudmiskulude hüvitise nõuet õiguslikult 3 põhjendatuks pidada. Õiguslikult põhjendamatus ulatuses peab kohus nõude jätma rahuldamata. Kohtu hinnangul ei nähtu hagist asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kostjale saadeti enne või pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju või tehti muid toiminguid. VÕS § 1132 eeldused, sh sama sätte lg 3 piirangud, ei ole hinnatavad. Seega ei ole hageja sissenõudmiskulude nõue õiguslikult põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. 9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 547,99 eurot. Hagi rahuldati ligi 94,8% ulatuses. 12. Menetluskulud tuleb

§ 163lg 1 alusel jätta 5,2% ulatuses hageja kanda ning 94,8% ulatuses kostja kanda.

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluskulu 20 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

§ 4842alusel on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

15. Tulenevalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
2. Kohus peab mõistlikuks hageja esindajatasu 85 eurot tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 85 eurot.
3. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb 94,8% ehk 265,44 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 14,56 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
4. Tuginedes

§ 177

lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Marian Miilaste 5