← Eesti

1-25-5150/12

Obsah (10)§ 180§ 126§ 408§ 339§ 248§ 310§ 175§ 179§ 189§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 07. november 2025, Viljandi kohtumaja 1-25-5150 (25261000013) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aiva

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

  1. Tunnistada J.V süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata J.V-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui J.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Tunnistada M.H süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada M.H-le alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ning KarS § 87 lg 4 alusel allutada isik 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on M.H kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub M.H käitumiskontrolli ajal mitte viibima väljaspool kodu alates kella 22.00-st kuni hommikul kella 06.00-ni ilma seadusliku esindaja või kriminaalhooldaja loata.
  3. Tsiviilhagi: TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 65 lg 1, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu E.J-i esitatud tsiviilhagi osaliselt s.o ⅓ ulatuses. Välja mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt H.R-ilt ⅓ tsiviilhagist s.o 666,66 eurot E.J-i (arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXXXX , Swedbank AS) kasuks.
  4. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt H.R-ilt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 664,50 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 55,38 eurot tasumine (viimasel kuul 55,32 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või 2 EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700032134 ning selgituse “J.V, otsus nr 1-25-5150, menetluskulu“.

§ 180

lg 3 alusel vabastada alaealine J.V osaliselt menetluskulude tasumisest ning jätta välja mõistetud sundrahast 664,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 604,96 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 173,60 eurot riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel vabastada alaealine M.H menetluskulude tasumisest ning jätta kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 1028,04 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 177,32 eurot riigi kanda. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Anti Aasmaa kaudu riigi õigusabi tasu 173,60 eurot (s.h käibemaks 33,60 eurot) vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Aasmaale tema poolt J.V-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu riigi õigusabi tasu 177,32 eurot (s.h käibemaks 34,32 eurot) vandeadvokaadi abi Toomas Metsmale tema poolt M.H-le kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 5. Asitõendid ja salvestised:

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 4 DVD-plaati videosalvestistega.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada e-sigaret (pakend 1) ja kaks DNA-proovi (pakendid 2 ja 3), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis. 6. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada

§ 4081 lg 2 sätteid.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (

  1. peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339lg 1 mõttes.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud alaealisele süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt KarS § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 3 Süüdistus

  1. J.V-d süüdistatakse selles, et tema grupis koos alaealiste M.H (isikukood XXX) ja J.Jiga (isikukood XXX ) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võtsid 21.05.2025.a. kella 12:30 paiku XXX hoovi pargitud E.J-ile kuuluva ilma numbrimärgita rallisõiduks ümberehitatud mootorsõiduki BMW E36 väärtusega 10 000 eurot, millega sõideti XXX linnas kuni Oru tn lõpus asuvale tühermaale. Mitme tunni jooksul sõideti kruusateel rallit, mille käigus tekitati sõidukile varalist kahju. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega grupi poolt, pani J.V toime KarS § 215 lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.
  2. M.H süüdistatakse selles, et tema grupis koos alaealiste J.V (isikukood XXX) ja J.Jiga (isikukood XXX ) võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võtsid 21.05.2025.a. kella 12:30 paiku XXX hoovi pargitud E.J-ile kuuluva ilma numbrimärgita rallisõiduks ümberehitatud mootorsõiduki BMW E36 väärtusega 10 000 eurot, millega sõideti XXX linnas kuni Oru tn lõpus asuvale tühermaale. Mitme tunni jooksul sõideti kruusateel rallit, mille käigus tekitati sõidukile varalist kahju. … selles, et tema isikute grupis koos E.Mga võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil võttis 15.07.2025 kella 03.00 paiku XXX juurde pargitud W.L’le kuuluva mootorsõiduki Renault Megane registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 300 eurot, millega sõideti XXX linnas ning seejärel jäeti sõiduk maha XXX linnas Pärnu tn 12 asuvate garaažide juurde. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, samuti grupi poolt, pani M.H toime KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 21.05.2025.a. ja 15.07.2025 kuritegude toimepanemise ajal oli M.H 17-aastane. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad, süüdistatavate kaitsjad ja seaduslikud esindajad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdi tunnistamises ja mõjutusvahendi kohaldamises. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid kokkulepetega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Põhjendused karistuse mõistmisel ja mõjutusvahendi kohaldamisel 4 KarS § 215 lg 2 p 1, 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava J.V karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat J.V-d tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus võib vähemalt neljateist- kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendeid vastavalt KarS § 87 lg 1 p-dele 1-10. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid mõjutusvahendi kohaldamise. Süüdistatav M.H tuleb vabastada karistusest ning põhjendatud on kohaldada talle mõjutusvahendit vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine

§ 310kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kannatanu E.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2000 euro nõudes. Tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt, s.o ⅓ ulatuses ning välja mõista J.V-lt, temal piisavate vahendite puudumisel, kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikult esindajalt H.R-ilt ⅓ tsiviilhagist s.o 666,66 eurot E.J-i kasuks. (Toimikust nähtuvalt on kriminaalmenetluse osalise lõpetamise põhistamata määrusega 25.09.2025 kohustatud alaealist J.J ja tema seaduslikku esindajat hüvitama kannatanule ⅓ tsiviilhagist s.o 666,66 eurot. M.H kriminaalasjas 25.09.2025 sõlmitud kokkuleppest nähtub, et tema seadusliku esindaja Z.O poolt on hüvitatud kannatanule E.J-ile ⅓ tsiviilhagist.) Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

§ 179lg 3 kohaselt Kar

S § 87 lõike 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 604,96 eurot. Süüdistatava J.V kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 173,60 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Süüdistatava M.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1028,04 eurot. Süüdistatava M.H kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 177,32 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud 5 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (

§ 180

lg 2).

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et J.V on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on

§ 180

lg 3 alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud osaliselt riigi kanda: välja mõistetud sundrahast 664,50 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 604,96 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 173,60 eurot. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale J.V-le, temal piisavate vahendite puudumisel kuni tema täisealiseks saamiseni seaduslikule esindajale H.R-ile arvestuslikult menetluskuluks kokku sundraha 664,50 eurot. Menetluskulu tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades asjaolu, et M.H on alaealine, kellel puudub endal sissetulek, on

§ 180lg 3 alusel põhjendatud jätta tema menetluskulud tervikuna riigi kanda.

Kohtu muud põhjendused

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde 4 DVD-plaati videosalvestistega.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada e-sigaret (pakend 1) ja kaks DNA-proovi (pakendid 2 ja 3), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.