Obsah (4)

§ 175§ 193§ 173§ 172

w KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S.Q kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja numbe

§ 175

lg 7 alusel S.Q kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohtu 01.02.2021 määrusega kuulutas kohus välja S.Q pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Tartu Maakohtu 30.08.2021 kohtumäärusega (jõustus 15.09.2021) lõpetati S.Q pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati S.Q ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal 15.veebruaril ja
3. augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aastal
4. augustil.
5. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul menetluse esimese poole aasta kestel tuvastatud osaline ning alates
6. aasta kevadest puuduv töövõime. Võlgnik pole menetluse kestel töötanud. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, kohustusliku pensionisamba väljamakse, lähedaste rahaline abi ning hasartmängutulu. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud.
7. Kohus küsis 18.09.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Kõik võlausaldajad esitasid tähtaegselt oma seisukoha. 3.
8. B2 Impact OÜ esitas seisukoha 18.09.2025, mille kohaselt ei ole võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset ning võlausaldaja ei toeta võlgniku kohustustest vabastamist. 3.
9. Maksu- ja Tolliamet esitas seisukoha 19.09.2025, mille kohaselt jätab võlausaldaja kohustustest vabastamise menetluse jätkamise kohtu otsustada ning teavitab, et nõude jääk on 199 eurot. Võlgnik on tasunud menetluse jooksul e-maksuameti kaudu 120 eurot ning 156,46 eurot on tasaarvestatud enammakstud tulumaksu arvelt. 3.
10. OÜ GS Core esitas seisukoha 26.09.2025, mille kohaselt ei ole võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset, on oma kohustusi menetluse osas rikkunud ning on kohustuste süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldaja huve. Võlausaldaja ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega ning on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb jätta täitmata kohustustest vabastamata. 3.
11. Bondora AS esitas oma seisukoha 01.10.2025, mille kohaselt ei ole võlausaldaja nõus vabastamise menetluse jätkamise ja võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamisega. Väljamaksed võlgniku poolt puuduvad. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
13. aasta
14. juunini.
15. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 1 kohaselt, kui võlgniku suhtes on enne 1.

juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja alates

1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne
2. juulit 2022 (15.09.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi
3. juulist 2022 rohkem kui kolm aastat, tuleb

§ 193

³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine. 2/5 3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12). 5.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S.Q ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli võlgnikul menetluse esimesel poolel aastal tuvastatud osaline ning alates 2022. aasta kevadest puuduv töövõime. Võlgnik pole menetluse kestel töötanud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt enda tervislikust seisundist rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

6.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetluse esimese 2 aasta ja 4 kuu jooksul ei esitanud võlgnik kohtule ühtegi aruannet. Võlgnik on menetluses esitanud aruanded 28.01.2024 ning 17.09.

1. Mõlemad aruanded on võlgnik esitanud kohtu sellekohase meeldetuletuse järel. Aruanded tähtaegadega 15.02.2022, 15.08.2022, 15.02.2023, 15.08.2023 ning 15.02.2025 on hoolimata korduvatest kohtu meeldetuletustest käesoleva ajani esitamata. Kohus on edastanud võlgnikule meeldetuletused e-toimikus 08.11.2023, 29.11.2023, 05.03.2025 ja 07.04.2025, mis on e-toimiku vahendusel ka võlgnikule kätte toimetatud. 23.08.2024 ja 13.09.2024 on edastatud meeldetuletused e-posti aadressile XXX. 27.03.2025 helistas kohus telefoninumbril XXX ning teavitas esitamata aruandest, võlgnik vastas, et on olemas ja esitab paari päeva jooksul ära. Kuna võlgnik aruannet ei esitanud, siis kohtunik helistas võlgnikule 05.09.2025 ja kuulas võlgniku ära telefoni teel. Kohtunik selgitas aruande esitamise kohustust ja küsis kas võlgnik oskab seda teha. Võlgnik vastas jaatavalt ja lubas esitada esmaspäevaks. Kohtunik küsis korduvalt mis põhjusel on siiani esitamata, kuid vastust ja selgitusi ei saanud. Kohtunik küsis võlgnikult kas lõpetame menetluse ära ja võlad jäävad üles. Võlgnik vastas ärritunult, et lõpetage ja katkestas lõpuks kõne. Kohus edastas pärast kõnet veelkord e-posti teel nõude esitada kohtule aruanne hiljemalt 12.09.
2. Võlgnik aruannet esitanud ei ole. 3/5 Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust esitada kohtule vajalikke andmeid.

6.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud töövõimetoetus, sotsiaaltoetus, kohustusliku pensionisamba väljamakse, lähedaste rahaline abi ning hasartmängutulu. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgniku esitatud konto väljavõttelt nähtub, et 2022. aasta juulikuus on võlgniku kontole laekunud hasartmängutulu summas 3862,16 eurot, mis ületab võlgniku mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik ei ole menetluse kestel võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud. Maksu- ja Tolliameti 19.09.2025 vastuse kohaselt on võlgnik tasunud nõude katteks menetluse jooksul e-maksuameti kaudu 120 eurot ning 156,46 eurot on tasaarvestatud enammakstud tulumaksu arvelt. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

6.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet vaid kahes aruandes. Kohus küsis 30.01.2024 võlgniku selgitust

1. aasta juulikuu laekumiste kohta ning võlgnik esitas osalise selgituse 04.02.
2. Kohus küsis 22.03.2024 täiendavat selgitust tähtajaga 02.04.2024, millele võlgnik ei ole käesoleva ajani vastanud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud

§ 175lg 4 sätestatud teabe andmise kohustust.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole täitnud temale

§-st 173 lg 2-5 ja

§-st 175 lg 4 tulenevaid kohustusi. Kohus on korduvalt juhtinud võlgniku tähelepanu tema kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on korduvalt lubanud puuduvaid aruandeid esitada, kuid aruanded on käesoleva ajani esitamata. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole esitanud viimase aasta kohta kohtule aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll, võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Samuti selgus Maksu-ja Tolliameti poolt edastatud vastusest, et võlgnik on teostanud e-maksuameti kaudu makseid nende nõude katteks, eelistades seeläbi ühte võlausaldajat teistele. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist 4/5 antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Kohus leiab, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgniku tegevuste kohta viimasel aastal kohtul andmed puuduvad ning võlgnik on jätnud seeläbi enda kohustused menetluses täitmata. 05.09.2025 telefoni teel toimunud ärakuulamisel lubas võlgnik algselt oma kohustused täita, seejärel aga oli nõus menetluse lõpetamisega ilma kohustustest vabastamiseta. 9. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et S.Q tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 10.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda S.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest, lõpetab kohus ka S.Q pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 11.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab S.Q kohustustest vabastamise menetluse, tuleb S.Q vabastada usaldusisiku kohustustest S.Q kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 5/5