← Eesti

3-25-552/106

Obsah (4)§ 23§ 26§ 25§ 264

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Virgo Saarmets ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-552 Haldusasi X. X-i

) §

  1. Loa tühistamise menetluses ei ole isik, mh advokaadist esindaja kaudu esitanud piisavalt teavet, millest nähtuks, et leebemate järelevalvemeetmete kasutamine vähendaks põgenemisohtu. Puudutatud isik ei ole vastanud kohtu küsimusele, kas puudutatud isikule elukohta väidetavalt pakkuda sooviv inimene on talle lähedane. Kinnipidamist ei saa asendada järelevalvemeetmega. Kinnipidamiskeskuses viibiva isikuga võttis kohtule avaldamata ajendil ühendust inimene, kellel puudub puudutatud isikuga mistahes seos. Elukoha pakkuja keeldub andmast PPA-le selgitusi, mis on olulised selleks, et leebemaid järelevalvemeetmeid kaaluda. Esitatud pole andmeid, millest võiks järeldada, et tegemist on sedavõrd olulise suhte või seosega, et puudutatud isik siiski ei jätka algselt soovitud teekonda Soome. Viimane on eriti oluline olukorras, kus juba kahes kohtuastmes on leidnud kinnitust see, et isikule ei tulnud anda rahvusvahelist kaitset ning tema suhtes on õiguspäraselt tehtud lahkumisettekirjutus (TlnRngKo
  2. juuli 2025, nr 3-24-3192). Isiku kinnipidamise alused ei ole ära langenud. Isiku kinnipidamise tingimused pole muutunud sellisteks, et kinnipidamine tuleks ebaproportsionaalsuse tõttu lõpetada. Kui isik leiab, et tema kinnipidamise tingimused on õigusvastased, ei ole esmaseks meetmeks see, et isiku väidete alusel tuleb ta viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada. Kinnipidamise aluste äralangemine ega 2

(7)3-25-552 kinnipidamistingimuste ebaproportsionaalsus ei ole tõendatud või vähemalt põhistatud määral, mis tooks kaasa Tallinna Halduskohtu
  1. mai
  2. a määrusega antud loa tühistamise.
  3. PPA esitas
  4. septembril 2025 halduskohtule taotluse X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks

§ 23lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas
  2. septembri
  3. a määrusega PPA taotluse ning pikendas X. X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks antud loa tähtaega kuni
  4. jaanuarini 2026 (k.a). Põgenemisohu esinemist on kõnealuse haldusasja raames viimati hinnanud Tallinna Halduskohus
  5. mai
  6. a ja Tallinna Ringkonnakohus
  7. juuni
  8. a jõustunud määrustes. Jätkuvat põgenemisohtu kinnitab ka see, et vahepeal on Tallinna Ringkonnakohus
  9. juuli
  10. a otsusega haldusasjas nr 3-24-3192 jätnud jõusse Tallinna Halduskohtu
  11. märtsi
  12. a otsuse motiivil, et puudutatud isikul puudub rahvusvahelise kaitse vajadus. Puudutatud isik ei ole varem täitnud kaasaaitamiskohustust. Ta pole esitanud PPA-le koopiaid enda passist või isikutunnistusest. PPA on teisest riigist saanud X. X-ile tähtajalise ajutise reisidokumendi. Selle dokumendi kehtivusaeg hakkab lõppema, kuid seda ei olnud võimalik tema väljasaatmiseks kasutada, sest lahkumisettekirjutuse täitmine on esialgse õiguskaitse korras peatatud. Seega võib tekkida olukord, kus väljasaatmise korraldamiseks on vajalik hankida täiendavaid dokumente. Arvestades isiku käitumist kinnipidamise ajal, on põhjendatud eeldada, et ta ei aita jätkuvalt reisidokumentide hankimisele kaasa. Isik on korduvalt öelnud, et ei ole nõus lahkuma Iraagi Vabariiki. Isik pole täitnud kaasaaitamiskohustust.

§ 26

4 lg 1 p 1 kohaselt on väljasaadetav kohustatud andma PPA-le suulisi ja kirjalikke andmeid ning seletusi. Isik on keeldunud andmast selgitusi talle elukohta pakkunud isiku tütre kohta, kes on toonud talle kinnipidamiskeskusesse pakke. Isik on korduvalt esitanud oma kinnipidamise tingimuste ja kinnipidamiskeskuse ning PPA ametnike tegevuse kohta valeväiteid.

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest esineb tema põgenemise oht. Puudutatud isik ei tunne talle elukohta pakkunud isikut ja nad pole varem kohtunud. Isik soovib liikuda oma õe juurde Soome, et esitada seal rahvusvahelise kaitse taotlus. Puudutatud isiku õe tuttava elukoha kinnitus ei ole usaldusväärne ega taga, et puudutatud isik elukohta elama asub. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma tema varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). X. X-i jätkuvat kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Sealjuures on väljasaatmine raskendatud tema enda tegevuse tõttu (passi hävitamine ja sellest tulenevalt piiratud tähtajaga ajutise reisidokumendi saamine). PUUDUTATUD ISIKU MÄÄRUSKAEBUSED
  3. Puudutatud isik nõuab määruskaebustes Tallinna Halduskohtu
  4. septembri
  5. a määruse ja
  6. septembri
  7. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. Puudutatud isik palub ennast kinnipidamiskeskusest vabastada. 3

(7)3-25-552 Direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg 2 viimane lause ja HKMS § 265 lg 2 koostoimes võimaldavad puudutatud isikul taotleda kinnipidamisloa tühistamist sõltumata sellest, kas järjekordne kinnipidamise aluste kontrolli tähtaeg on saabunud või mitte, juhul kui ilmnevad asjaolud, mis muudavad kinnipidamise ebamõistlikuks. Puudutatud isik tuleb kinnipidamiskeskusest vabastada, sest kinnipidamise tingimused on märgatavalt halvenenud. Kinnipidamine on põhjendamatu, kui kinnipidamise tingimused väljuvad mõistlikkuse raamidest ja kinnipidamisel rikutakse puudutatud isiku õigusi. Isikut on kinni peetud üle aasta. Kinnipidamise tingimused on piinavad, ebainimlikud ja alandavad ning talle kohaldatakse ebaseaduslikke meetmeid. Üldise ja alandava sekkumise tõttu külaliste suhtes (ülekuulamised, tõrjuv kohtlemine) kontakt nendega tegelikult katkes. Samuti rikub määruskaebuse esitaja õigusi tema küsitlemine, miks talle antakse pakke, kust ta tunneb paki üleandjat jne. Käeraudade kasutamine planeeritud haiglaskäigul ilma individuaalse riskihinnanguta kinnitab, et tegelik kinnipidamise režiim kaldub kriminaalkaristuse suunas. Kohus ei andnud hinnangut eespool märgitud asjaoludele ega ka toimikusse kogutud tõenditele. See aga ei vastanud taotluse eesmärgile. PPA taotlus kinnipidamistähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik andis vabatahtlikult dokumendid, mis võimaldasid tema isikusamasuse tuvastada. Isik kohtus Iraagi saatkonna esindajaga. See võimaldas PPA-l vormistada kehtiva reisidokumendi, mis on praeguseks PPA käes ja annab võimaluse korraldada tema väljasaatmist. Määrusest jääb ebaselgeks, kuidas puudutatud isik ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Põgenemisoht on oletuslik. Puudutatud isikul on huvi kohtumenetluse jätkamiseks, sest Riigikohus menetleb varjupaiga andmisest keeldumise kohta käivat haldusasja. Menetlus puudutab ka lahkumisettekirjutuse õigsust. Erinevad kohtunikud on ühes ja samas asjas jõudnud teineteist välistavate järeldusteni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 8. Puudutatud isiku määruskaebus Tallinna Halduskohtu 1. septembri 2025. a määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata, sest tal ei ole õigust selle määruse peale määruskaebust esitada. 9. Puudutatud isik nõudis halduskohtule esitatud taotluses, et halduskohtu 7. märtsi ja 7. mai 2025. a määruste alusel tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine lõpetataks. Halduskohus käsitas seda haldustoiminguks antud loa tühistamise taotlusena HKMS § 265 lg 2 mõttes. Halduskohus oli õigustatud seda taotlust lahendama, sest HKMS § 265 lg 2 järgi võib kohus haldustoiminguks antud luba määrusega muuta või tühistada (RKHKm 3-19-1022, p 13). 10. Halduskohu 1. septembri 2025. a määrusega ei antud luba haldustoiminguks, ei keeldutud seda andmast ega muudetud või tühistatud juba antud luba. Halduskohus lahendas vaidlusaluse määrusega puudutatud isiku taotluse ja jättis selle rahuldamata. Selle määruse peale pole puudutatud isikul õigust määruskaebust esitada (HKMS § 203 lg 1 ja § 265 lg 5). Alust määruskaebuse menetlemiseks ei andnud ka halduskohtu määruse ekslik vaidlustamisviide (RKHKm 3-19-1022, p-d 14–16). 4
(7)3-25-552 II 11.

§ 23

lg 1 p-d 1–2 võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht või kui ta ei täida kaasaaitamiskohustust. 12. Puudutatud isik on KPK-s viibinud

§ 23lg 1 alusel alates 7.

märtsist 2025.

§ 23lg 1 p 1 alusel ei saa isikut kinni pidada pärast kuute kuud ehk 7.

septembrit 2025 (

§ 25lg 1).

13.

§ 25

lg 2 alusel võib puudutatud isikut pidada kinni kuni 18 kuud, kui ta ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust. 14. Kuivõrd

§ 23

lg 1 p 3 eeldab muu hulgas, et isik ei aita kaasa enda väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele (vrd RKHKm 3-3-1-24-17, p 11), siis peab

§ 23

lg 1 p-s 2 märgitud kaasaaitamiskohustuse rikkumine seonduma mõne teise kohustuse (

§ 26⁴ lg 1 p-d 1, 2 või 4) mittetäitmisega, kusjuures see peab olema taotluses piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tln

RngKm 3-22-1388, p 13). 15. PPA hinnangul ei täida puudutatud isik

§ 264

lg-s 1 sätestatud kohustust aidata kaasa väljasaatmise korraldamisele ning sisustab selle kohustuse rikkumist järgmiste asjaoludega: 1) menetluse varasemas staadiumis ei esitanud puudutatud isik PPA-le koopiaid enda passist või isikutunnistusest; 2) isikule on KPK-sse toodud kaks korda pakke ja kui ametnik uuris, kes on pakkide tooja, siis puudutatud isik ärritus ja lahkus oma tuppa; 3) isik on öelnud, et pole nõus Iraaki naasma ja valetanud KPK-s toimunu kohta (eralduskambris toiduta ja mobiiltelefonita jätmine). Eelnevad asjaolud koosmõjus kinnitavad PPA hinnangul suhtumist politseiga koostöösse ja kirjeldavad ka tema tulevast võimalikku kaasaaitamise kohustuse täitmata jätmist, sh uue reisidokumendi saamisel.

  1. Halduskohus nõustus PPA seisukohaga ja lisas, et puudutatud isik ei esitanud PPA-le koopiaid enda passist või isikutunnistusest, selgitades, et on vahendaja soovitusel passi hävitanud. Iraagi saatkond ei aktsepteerinud juhiluba identifitseerimiseks ja dokumenteerimiseks. PPA-l õnnestus koopia passist saada Iraagis asuva Prantsusmaa saatkonna kaudu, mille tulemusena väljastas Iraagi saatkond piiratud tähtajaga ajutise reisidokumendi. Selle dokumendi kehtivus lõppeb
  2. novembril
  3. Tekkida võib olukord, kus väljasaatmise korraldamiseks on tarvis uusi dokumente. Halduskohtu hinnangul on põhjendatud eeldada, et puudutatud isik jätkuvalt ei aita reisidokumentide hankimisele kaasa, sest ta on mitmel korral väitnud, et ei ole nõus Iraaki lahkuma. Halduskohus nõustus PPA-ga ka selles, et arvesse tuli võtta mh seda, kuidas puudutatud isik käitus pärast seda, kui temalt küsiti, kes talle pakke tõi. Samuti oli põhjendatud arvestada kinnipidamise kohta esitatud valeväidetega. Eelnevate asjaolude alusel järeldas halduskohus sarnaselt PPA-ga, et puudutatud isikul puudub soov edaspidi kaasaaitamiskohustust täita.
  4. Puudutatud isikul polnud kehtivat reisidokumenti ja ta ei teinud midagi selleks, et endale dokumenti saada. PPA tegevuse tulemusena sai isik ajutise kehtivusega reisidokumendi. Koostöö puudumist võimaldab järeldada ka see, et ta on korduvalt kinnitanud, et ta ei kavatse kodumaale naasta. Kuna kehtiv ajutine reisidokument aegub tõenäoliselt enne, kui asi sisuliselt ära lahendatakse, siis saab tema enda väidete põhjal järeldada, et tal puudub soov teha koostööd enda väljasaatmise võimalikkuse säilitamiseks ja vajaduse korral uue ajutise reisidokumendi hankimiseks. Ka puudutatud isiku varasem tegevus (nt oma passi hävitamine) lubab järeldada soovi koostööd mitte teha. Eelnevaid 5

(7)3-25-552 asjaolusid kogumis on võimalik käsitada vaidlusaluses menetluses kaasaaitamiskohustuse rikkumisena.
  1. Kuigi praeguseks hetkeks on isikule väljastatud ajutise kehtivusega reisidokument, siis ei saa isikut välja saata, sest see on esialgse õiguskaitse korras keelatud senikaua, kuni Riigikohus teeb otsuse asjas nr 3-24-
  2. Tõenäoline on, et isiku ajutise reisidokumendi kehtivus lõppeb varem, kui Riigikohus jõuab otsuse teatavaks teha. Kui lahend tehakse isiku kahjuks, siis tuleb tõenäoliselt isikul taotleda uut (ajutist) reisidokumenti. Kohtule teadaolevatel asjaoludel (nt soov minna Soome ja mitte minna tagasi Iraaki; varasem soovimatus ise dokumente taotleda) ei ole tõenäoline, et isik oleks valmis seda ise tegema.
  3. Kaasaaitamiskohustuse täitmise hindamisel ei oma tähendust see, kas puudutatud isik vastas PPA esitatud küsimustele, kellelt pärinesid pakid ja kuidas puudutatud isik pakkide saajaga tuttavaks sai, samuti see, kas ta on näidanud üles rahulolematust kinnipidamiskeskuse tingimuste kohta ja kas tema väited kinnipidamistingimuste kohta olid alusetud või mitte.
  4. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine pole praeguses asjas põhjendatud, sest need ei tagaks seda, et isik oleks Eestis senikaua, kuni osutub võimalikuks ta välja saata, kui haldusasi nr 3-24-3192 peaks lahenema tema kahjuks. Puudutatud isik selgitas kohtule, et talle elukohta pakkunud isik on tema õe tuttav, kellega ta ei ole kohtunud (dtl 577). Kuna puudutatud isiku tahteks on liikuda õe juurde Soome, on alust arvata, et tema õe tuttava kinnitus aidata elukoha ja asjaajamisega ei ole usaldusväärne. Puudutatud isiku käitumisest on võimalik järeldada, et vabaduses viibides ei ole ta motiveeritud enda Eestist lahkumist korraldama, sh uut reisidokumenti hankima. Puudutatud isik on
  5. aprilli
  6. a kohtuistungil ise kinnitanud, et ta hävitas oma passi Eestisse tulles , et ei oleks ohtu, et teda tagasi saadetaks (dtl 167).
  7. Eeltoodust tulenevalt jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu
  8. septembri
  9. a määrus muutmata. III
  10. Puudutatud isikule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Andrei Matvejev esitas
  11. septembril ja
  12. septembril 2025 ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks (kokku 1257,36 eurot, sh käibemaks 243,36 eurot). Taotluste kohaselt osutas advokaat puudutatud isikule õigusteenust järgmiselt:
  13. september 2025 – määruskaebuse koostamine ja esitamine; 7 tundi;
  14. september 2025 – Tallinna Halduskohtu
  15. septembri
  16. a määruse peale määruskaebuse koostamine ja esitamine; 6 tundi. RÕS § 22 lg 6 järgi määratakse riigi õigusabi tasu suurus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Taotluse lahendamisel tuleb seega lähtuda justiitsministri
  17. juuli
  18. a määrusest nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (määrus nr 16). Riigi õigusabi tasu halduskohtumenetluses on iga poole tunni kohta 39 eurot (määruse nr 16 § 1 lg 5 ja § 11 lg 1). Tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui määrusest ei tulene teisiti (määruse nr 16 § 5). RÕS § 22 lg 7 järgi tuleb kohtul taotluse lahendamisel hinnata ka sisuliselt esindaja tehtud menetlustoimingute põhjendatust ja nende tegemiseks kulutatud aja mõistlikkust. A. Matvejevi taotlus vastab RÕS § 22 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et advokaadi toimingud ja nendele kulunud aeg on 6
(7)3-25-552 põhjendatud. Kokku on riigi õigusabi tasu suuruseks 1257,36 eurot, sh käibemaks 243,36 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.