Obsah (8)

§ 37§ 121§ 44§ 45§ 55§ 249§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-3185 10. oktoober 2025 Karin

§ 37lg 2 p 2) ehitusjärelevalve tegemiseks.

Kaebaja taotleb, et kohaldatavateks meetmeteks on ettekirjutus hoone ümberehituse seadustamiseks ning hoone elamuna kasutamise keelamine kuni kasutusloa andmiseni. Selle nõudega on hõlmatud kaebaja taotlus teha kindlaks vastustaja kohustus teha ehitusjärelevalvet; - tuvastamisnõude (

§ 37lg 2 p 6) vastustaja õigusvastase viivituse või tegevusetuse kindlakstegemiseks.

Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 17 lg 1 alusel on vastustajaks kohaliku omavalitsuse üksus ehk Vinni vald. 4. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt 2 kaebeõigus.

§ 44

lg 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei esine õigusnorme, mis annaksid kaebajale õiguse esitada kaebus teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks. Kaebaja tõi kaebuses välja, et kaebus ei ole esitatud avaliku huvi kaitseks.

1. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et xxx kinnisasjal paikneva hoone ümberehitamine või selle osas ehitusjärelevalve tegemine saab riivata kaebajale kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Kaebajale ei kuulu kinnisasju xxx kinnisasja naabruses ning kaebaja ei ela Kantkülas. Kohtu hinnangul ei mõjuta vaidlusalune tegevus xxx kinnisasjal kaebaja õigusi, näiteks omandiõigust, tervist või elukeskkonda, millega kaebajal on oluline puutumus. Kaebeõiguse jaatamiseks ei ole piisav asjaolu, et xxx kinnisasja omanik on kaebaja sugulane ning kaebaja aeg-ajalt viibib kinnisasjal. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust esitada nõudeid kinnisasja suhtes, millel ta aeg-ajalt viibib külalisena.
2. Nõue, et esinema peab kaebaja õiguste riive, kehtib ka juhul, kui nõue on esitatud riikliku järelevalve tegemiseks. Ehitusseadustiku § 130 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet muuhulgas kontrollides ehitamise teatise või ehitusloa ning kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isikul, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu otsus asjas 3-18-1442, p 16). Kaebaja ei ole määruse punktis 5 toodud põhjendusel isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku tegevus rikkuda.
3. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud kaebuse avalikes huvides. Kaebaja soovib maksma panna ehitusõiguse norme, nimetab oma pöördumist kinnisasja omaniku poole ettekirjutuseks ning peab oluliseks, et kinnisasja omanik tema ettekirjutust ei täitnud. Kaebajal on soovi korral võimalus teavitada vastustajat, et kaebaja hinnangul on xxx kinnisasjal paiknev hoone ümber ehitatud ja kasutusele võetud õigusvastaselt. Kuidas sellele teatele reageerida, seda otsustab vastustaja ning kaebajal puudub õigus selle kohta nõuete esitamiseks.
4. Määruse punktis 4-7 toodu kehtib nii kohustamis- kui ka tuvastamisnõude kohta. Tuvastamisnõude puhul kuulub täiendavalt kohaldamisele

§ 45lg 2.

See sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kaebaja on esitanud tõhusama nõude ehk kohustamisnõude, siis puudub tal õigus esitada sama eesmärgi saavutamisele suunatud tuvastamisnõuet. 3

1. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral ei lahenda kohus muid menetluslikke küsimusi (näiteks kolmanda isiku kaasamine, kaebuse tähtaegsus).
2. Kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse

§ 55

lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus on puudustega ja seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kui kaebajal puudub kaebeõigus, siis ilmselgelt puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus (

§ 249lg 1) ning taotlus ei ole lubatav.

11. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele.

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastab kohus

§ 104lg 5 p 3 alusel.

Kohus tagastab riigilõivu pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui kaebaja ei teata enne määruse jõustumist teisiti, tagastab kohus riigilõivu isikule ja kontole, millelt see tasuti (dtl 52). 12. Käesolev määrus kuulub pärast jõustumist avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4