Obsah (8)

§ 213§ 65§ 68§ 74§ 75§ 69§ 121§ 73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 27. oktoober 2025, Tallinn Kohtukoosseis 1-25-576 Andres Parmas, Orvi Koik ja Sten Lind Kriminaalasi Aleksan

§ 213lg 2 p 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5.

augusti

1. a otsus, lühimenetluses Apellatsioonide esitajad Kaitsja, kannatanu Aleksandr Mogilenko (ik: 38606227028) elukoht: XXX (aadressi ei mäleta), Eestis elukohta ei ole; 1 kehtiv kriminaalkaristus Eesti Vabariigis, 2 kehtivat välisriigi karistust Süüdistatav Prokurör Kaitsja Abiprokurör Margaret Beres Vandeadvokaat Margus Viira RESOLUTSIOON Jätta kaitsja ja kannatanu apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Aleksandr Mogilenkole esitati süüdistus

§ 213

lg 2 p 1 järgi selles, et saanud ligipääsu T.I-le kuuluvale Swedbanki pangakaardile ja X pangakaardile, sisestas ta pangakaartide andmed „Kiwi.com“ ja WargamingEU“ programmidesse ning sellisel viisil sai ligipääsu T.I ja X UÜ arvelduskontodele ning kasutas ebaseaduslikult omaniku loata 1 arvelduskontodel olevaid rahalisi vahendeid, tekitades Xle varalist kahju summas 241,36 eurot ja T.I-le varalist kahju summas 349,01 eurot. 2. Harju Maakohtu 5.augusti 2025. a otsusega mõisteti A. Mogilenko süüdi ja karistati teda vangistusega üks aasta. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mis teeb karistuseks kaheksa kuud vangistust.

§ 65lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 9.

veebruari 2023. a otsusega asjas nr 1-22-6560 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. nelja kuu ja kahekümne kaheksa päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse üks aasta kakskümmend kaheksa päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti

1. juuni 2025, mil A. Mogilenko Euroopa vahistamismääruse alusel kinni peeti.
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes taotleb, et maakohtu otsus tühistataks A. Mogilenkole mõistetud karistuse osas. Kaitsja soovib, et ringkonnakohus määraks uue otsusega mõistetud karistusest

§ 74alusel koheselt ärakandmisele neli kuud vangistust algusega 18.

juunil 2025, jättes ülejäänud osas vangistuse tingimisi täitmisele pööramata ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, kui Aleksandr Mogilenko allub elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Alternatiivselt taotleb kaitsja, et mõistetud karistust asendataks

§ 69

alusel 240 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu pikkuse tähtaja jooksul, samuti kohaldada

§-st 75 tulenevaid kontrollnõudeid. Kaitsja märgib, et A. Mogilenko nõustub nii elektroonilise valve kohaldamise kui üldkasuliku töö tegemisega. Kaitsja märgib, et kuna A. Mogilenkol on pärast maakohtu otsuse tegemist tekkinud Eestisse elukoht, on tema suhtes võimalik kohaldada vangistuse asendamist üldkasuliku tööga või elektroonilise valvega. A. Mogilenko pikaajaline vangistuses pidamine isoleerib inimese ühiskonnast, ei võimalda tal töötada ega alustada varasemate vigade parandust ja hüvitada kannatanutele kahjud. Tänasel päeval on võimalik teda karistada viisil, mis oleks nii tema kui ühiskonna seisukohalt vaadates otstarbekam. 4. Apellatsiooni esitas ka kannatanu, kes taotleb A. Mogilenkole maakohtuga võrreldes raskema karistuse mõistmist. Kannatanu ei usu süüdimõistetu kahetsuse siirust ega seda, et ta oleks oma süüst aru saanud. Samuti ei usu kannatanu, et A. Mogilenko kohtule antud lubadusi oma vigu parandama asuda ja ennast muuta. Kannatanu ei nõustu hinnanguga nagu oleks A. Mogilenko tekitanud üksnes väikse kahju ja osutab, et A. Mogilenko jätkas arvutikelmuse toimepanemist isegi kannatanu juuresolekul. Kannatanu leiab, et lisaks arvutikelmusele tuleb süüdistatava käitumist tema suhtes hinnata kui

§ 121lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavat vaimset vägivalda.

1. Prokurör esitas apellatsioonide peale vastuse, milles taotleb nii kaitsja kui ka kannatanu apellatsioonkaebuste apellatsioonkaebuse läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu või alternatiivselt jätta nii kannatanu kui ka kaitsja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu otsuse muutmata. Prokurör märgib, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtu põhjendused A. Mogilenkole mõistetud karistuse liigi ja määra, s.o. miinimummääras vangistus, osas on kohtuotsuses sedastatavad ning jälgitavad. 2 5.
2. Puututvalt kaitsja taotlusega tuleb võtta arvesse, et karistusest tingimisi vabastamise asjaolusid – s.o.

§ 73

lg-s 1 ja § 74 lg-s 1 sätestatud asjaolusid – tuleb käsitada eraldiseisvalt karistuse mõistmise asjaoludest. A. Mogilenko pani talle etteheidetava kuriteo toime katseajal, mistõttu on

§ 73

lg-st 4 tulenevalt välistatud tema vangistusest tingimisi vabastamine ilma käitumiskontrollile allutamata

§ 74ja § 75 ettenähtud korras.

Isiku karistusest tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega näeb teiste hulgas kohustusliku eeldusena ette süüdistatava alalise elukoha olemasolu Eesti Vabariigis, mida A. Mogilenkol maakohtu

1. augusti
2. aasta kohtuotsuse tegemise ajal polnud. Tõik, et A. Mogilenko on kaitsja väitel sellise eelduse kohtuotsuse tegemise järgselt täitnud, ei väära maakohtu otsuse õiguspärasust. 5.
3. Süüdlase tingimisi vabastamata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, millise tegemisel lähtub kuriteo toimepanemise asjaoludest ning süüdlase isikust. Maakohus on A. Mogilenko süü suuruse kuriteo toimepanemise asjaolusid arvestades hinnanud madalaks. Karistusest tingimisi vabastamise puhul tuleb arvestada ka isikust endast ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvaid asjaolusid. A. Mogilenko pani kõnealuse kriminaalasjas esemeks oleva varavastase kuriteo toime katseajal ning seda taaskord sama kannatanu suhtes. Tal oli kuriteo toimepanemise hetkel Eesti Vabariigis üks kehtiv kriminaalkaristus ning kaks kehtivat välisriigi karistust. Prokurör on seisukohal, et süüteo varasem toimepanemine omab olulist mõju isiku karistamise eripreventiivsetele kaalutlustele ning eelkirjeldatu kinnitab, et seni kohaldatud vahendid ja abinõud, s.h. vangistusest tingimisi vabastamine, ei ole A. Mogilenko õiguskuulekale teele suunamisel olnud piisavalt mõjusad ega tulemuslikud. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab kohtu usaldust süüdimõistetu ja tema edasise õiguskuuleka käitumise suhtest. A. Mogilenkot ei saa usaldada. Ei saa lisaks eelnevale kõrvale jätta tema aktiivset püüdlust kriminaalmenetlusest ja võimalikust karistusest kõrvale hoida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat 3 muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
6. Kriminaalkolleegium leiab, et A. Mogilenko kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. Maakohus on A. Mogilenkole mõistetud karistuse individualiseerimisel märkinud, et A. Mogilenkol puudub Eestis elukoht, mistõttu ei ole juba formaalselt võimalik talle mõistetud karistuse puhul määrata, et see jääks osaliselt või täielikult tingimis täitmisele pööramata

§ 74sätete alusel või asendataks üldkasuliku tööga.

Maakohus lähtus relevantsest kaalutlusest kohtuotsuse tegemise ajal ja ei asunud seetõttu üldse kaaluma sisulisi kaalutlusi, mis samuti välistaksid A. Mogilenkole mõistetud karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmise või üldkasuliku tööga asendamise. Asjaolu, et pärast kohtuotsuse tegemist on isik astunud samme, et luua formaalselt alused, mis võimaldaks kaaluda karistuse täitmisele pööramata jätmist, ei ole alus maakohtu otsuse tühistamiseks, sest maakohus lähtus otsust tehes kõikidest asjakohastest kriteeriumitest. Tuleb märkida, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks saaks olla vaid see, kui ringkonnakohus tuvastaks mõne KrMS §-s 338 sätestatud rikkumise maakohtus, mis ei ole arutataval juhul aga tuvastatav. Samuti märgib kolleegium, et kaitsja taotlus oleks perspektiivitu isegi siis, kui lugeda formaalsed alused karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmiseks või üldkasuliku töö kohaldamiseks täidetuks. 9. Kannatanu apellatsioonis esitatud taotlus süüdistatavale raskema karistuse mõistmiseks on samuti perspektiivitu. A. Mogilenkole mõistetud karistus vastab seadusele ja kohtupraktikale. Maakohus on asjakohaselt hinnanud tema süü väikseks, sest ta kahjustas

§ 213koosseisuga kaitstud õigushüve vähesel määral.

Kannatanu viited võimalikele muudele kuritegudele ja A. Mogilenko üldiselt halvale käitumisele ei ole asjakohased ega kummuta maakohtu põhjendatud seisukohti. 11. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4