Obsah (5)

§ 37§ 121§ 43§ 62§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-780 Määruse kuupäev 30. september 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu Andmekaitse Inspektsioonilt, Sihtas

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas
2. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt tema kasuks kahjuhüvitise summas 1000 eurot väljamõistmist seoses Viru Vangla tegevusega talle Andmekaitse Inspektsioonist (AKI), Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ja kaitsjalt saadetud kirjade avamisel. Kaebuse kohaselt avas Viru Vangla ametnik
3. ja
4. jaanuaril 2025 AKI-st,
5. augustil 2024 Ida-Viru Keskhaiglast ja
6. oktoobril 2024 kaebaja kaitsjalt Ylt saabunud kirjad. Kaebaja leiab, et kirjade avamisega rikkus ametnik vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-id 1, 4 ja 5 ning justiitsministri
7. novembri
8. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 50 lg-t
9. Kaebaja on esitanud mitmeid kaebusi AKI-le Viru Vangla ametnike käitumise kohta ning ta 3-25-780 usub, et valvur soovis just sel põhjusel kirju avada ja AKI otsusega tutvuda. Ida-Viru Keskhaiglast saadetud kirja ei oleks tohtinud avada, sest tegemist on riigi sihtasutusega ning kinnipeetav võib Viru Vangla kodukorra punkti 15.1.12 kohaselt esitada meditsiiniosakonnale pöördumise kinnises ümbrikus. Seoses kaitsjalt saadud kirja avamisega märgib kaebaja, et vangla teadis, et tegemist oli kaebaja esindajaga. Advokaadi või esindaja kirju ei tohi avada, vaid need tuleb anda üle kinnises ümbrikus. Vangla tegevused olid ebainimlikud ja tema elu põlgavad. Kaebaja tunneb end kirjade avamise tõttu alandatuna ja väärkohelduna. Vanglaametnike tegevus põhjustas talle ärevust, alandust, stressi, vaenulikkust ja hirmu. Samuti viitab kaebaja sõnumi saladuse rikkumisele. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Samuti palub kaebaja vanglalt välja nõuda haldustoimiku ja kõik dokumendid.
10. Viru Vangla edastas
11. aprillil 2025 vastusena kohtunõudele kaebaja
12. jaanuari
13. a kahju hüvitamise taotluse (registreeritud vanglas
14. jaanuaril 2025 nr-ga 1-9/3-25/3-1) ja Viru Vangla
15. märtsi
16. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/3-25/3-2, samuti kaebaja
17. jaanuari
18. a kahju hüvitamise taotluse (reg nr-d 3-25/2-2/934 ja 1-9/3-25/13-1) ja Viru Vangla
19. märtsi
20. a kahju hüvitamise otsuse nr 1-9/3-25/13-
21. KOHTU SEISUKOHT
22. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle

1. ja
2. jaanuaril 2025 AKI-st,
3. augustil 2024 Ida-Viru Keskhaiglast ja
4. oktoobril 2024 kaebaja kaitsja Ylt saadetud kirjade avamisega.
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4.

1. Kaebusel ei ole eduväljavaateid. 4.1.
2. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vangla avas AKI-lt, Ida-Viru Keskhaiglalt ja kaitsjalt saabunud kirjad õigusvastaselt. VangS § 29 lg 1 kohaselt avab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale saadetud kirjad kinnipeetava juuresolekul ning sealt võetakse ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Justiitsministri
3. novembri
4. a määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 50 lg 2 kohaselt antakse VangS § 29 lg-s 4 ja §-s 107 sätestatud isikutelt ja ametiasutustelt kinnipeetavale saabunud kiri kinnipeetavale allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus. VangS § 29 lg-s 4 on nimetatud järgmised isikud: kaitsja, advokaadist esindaja, prokuratuur, kohus, õiguskantsler ning Justiits- ja Digiministeerium. VangS § 107 hõlmab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas erialast järelevalvet teostavaid ministreid või nende volitatud ametiasutusi. Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei kuulu eespool nimetatud ametiasutuste hulka, ei olnud Viru Vanglal keelatud avada kaebaja juuresolekul talle AKI-st saabunud kirju. Samale seisukohale asus kohus haldusasjas nr 3-25-102, milles kaebaja taotles, et kohus tuvastaks Viru Vangla 2 3-25-780 tegevuse õigusvastasuse talle samade kirjade, s.o AKI-st
5. ja
6. jaanuaril 2025 saadetud kirjade, avamisel. Kohus tagastas
7. jaanuari
8. a määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel ning nimetatud määrus jõustus 8.

augustil

1. Kohus ei pea usutavaks praeguses asjas kaebuses esitatud väidet, et valvur soovis AKI otsuse sisuga tutvuda. See väide ei ole usutav nii kaebaja
2. jaanuari
3. a kahju hüvitamise taotluses kui ka Viru Vangla
4. märtsi
5. a ja
6. märtsi
7. a kahju hüvitamise otsustes väidetu põhjal. Kaebaja selgitas taotluses, et ta ütles
8. jaanuaril 2025 valvurile, et kui valvur avab talle AKI-st saadetud kirja, siis ta ei võta kirja vastu. Ta lisas, et ta ei näinud, kuidas valvur kirja avas ja ta ei tea, mida valvur kirjaga tegi. Viru Vangla selgitas
9. märtsi
10. a otsuses, et valvurid soovisid
11. jaanuaril 2025 avada AKI-st saabunud kirja kaebaja juuresolekul, kuid kaebaja ei olnud ümbriku avamisega nõus ning keeras ümbriku avamise ajal valvurile selja. Kiri jäi ümbrikusse, kuid kaebaja keeldus kirja vastu võtmast. Pärast seda, kui valvur viis kirja kaebaja kambrisse, viskas kaebaja kirja eluosakonna põrandale ning hiljem asetas selle eluosakonna trellukse peale. Kuna kaebaja keeldus korduvalt ka hiljem sama kirja vastu võtmast, hävitas vangla kirja ning teavitas sellest kaebajat. Viru Vangla
12. märtsi
13. a otsuse kohaselt oli sündmuste käik sarnane ka
14. jaanuaril 2025 AKI kirja avamisel (otsuse p 2.4). Kaebaja ei ole kaebuses vastu vaielnud vangla väitele, et ta keeras
15. jaanuaril 2025 ja
16. jaanuaril 2025 AKI-st saadetud kirjade ümbrike avamise ajal valvurile selja. Kirjade ümbrike avamise ajal valvurile selja keerates loobus kaebaja ise võimalusest veenduda, et valvur kirja sisuga ei tutvuks. Sellises olukorras mõjub kaebaja väide kirjade sisuga tutvumise kohta otsitult ja ebaveenvalt. Ka SA Ida-Viru Keskhaigla ei kuulu VangS § 29 lg-s 4 ja VangS §-s 107 nimetatud isikute või asutuste hulka. Seega ei olnud Viru Vanglal kohustust anda nimetatud haiglalt kaebajale saabunud kirja talle üle suletud ümbrikus. Kaebaja ei ole kaebuses ega vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses väitnud, et valvur oleks tutvunud talle
17. augustil 2024 SA-st Ida-Viru Keskhaigla saabunud kirja sisuga. Seepärast ei ole alust arvata, et valvurile oleks teatavaks saanud teavet, mida tuleb võlaõigusseaduse § 768 lg 1 kohaselt saladuses hoida. Ainuüksi kirja avamine ei osuta vaidlusaluse toimingu õigusvastasusele. Samale seisukohale asus Tartu Halduskohus
18. septembri
19. a määruses haldusasjas nr 3-24-2723, milles kaebaja taotles Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses sama kirja avamisega. Seoses Ylt kaebajale saadetud kirja avamisega
20. oktoobril 2024 on Viru Vangla
21. märtsi
22. a kahju hüvitamise otsuses märkinud, et kaebaja esitas Y esindusõigust tõendava volikirja vanglale alles
23. jaanuaril 2025 ning
24. oktoobril 2024 ei pidanud vangla Y esindusõiguse olemasolu eeldama. Kaebaja ei ole kaebuses vastupidist väitnud. Kuigi kaebaja väidab kaebuses, et vangla avas tema advokaadist esindaja kirja, ei nähtu kohtule Eesti Advokatuuri veebilehel avaldatud andmetest, et Y oleks advokaat. Samuti pole kaebaja esile toonud teavet mõne asjakohase poolelioleva kriminaalmenetluse kohta. Vastuseks kaebuses esitatud väidetele, et Y on esindanud kaebajat ühes haldusasjas ning tema telefoninumber on vanglas registreeritud kaebaja esindaja numbrina, märgib kohus, et VSkE § 50 lg 2 sisu on kitsam: suletud ümbrikus tuleb üle anda üksnes kaitsjalt ja advokaadist esindajalt saabunud kiri. Viru Vangla
25. märtsi
26. a kahju hüvitamise otsuse kohaselt uuris vangla kahju hüvitamise taotluse lahendamise käigus turvasalvestisi, mis kajastavad
27. jaanuaril 2025 AKI kirja,
28. augustil 2024 SA Ida-Viru Keskhaigla kirja ning
29. oktoobril 2024 Y saadetud kirjade kaebajale kättetoimetamist. Otsuses on turvasalvestiste sisu üksikasjalikult kirjeldatud. Vangla veendus turvasalvestiste põhjal, et kaebajale oli tagatud võimalus nimetatud kirjade avamise juures olla ning valvur kontrollis pärast ümbriku avamist kirju üksnes visuaalselt. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid, mis nimetatud järeldused kahtluse alla seaksid. 3 3-25-780 Eelnevat arvestades ei ole tõenäoline, et Viru Vangla tegevus kaebajale
30. jaanuaril ja
31. jaanuaril 2025 AKI-st,
32. augustil 2024 Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla ning
33. oktoobril 2024 Ylt saabunud kirjade avamisel oli õigusvastane. 4.1.
34. Lisaks ei pea kohus usutavaks kaebajal mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja on küll väitnud, et kirjade avamine tekitas talle ärevust, alandust, stressi, vaenulikkust ja hirmu, kuid ta ei ole esitanud kaebuses selgitusi, mis võimaldaksid sedavõrd tugevate reaktsioonide tekkimist usutavaks pidada. Kaebaja väide, et valvurite tegevus kirjade avamisel oli ebainimlik ja tema elu põlgav, osutab pigem kaebaja ülereageerimisele ning vähendab ühtlasi tema kannatuste intensiivsuse kohta esitatud ülejäänud väidete usutavust. 4.
35. Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Kuna ei saa pidada tõenäoliseks, et vangla oleks vaidlusaluste kirjade sisuga tutvunud, riivab kirjade ümbriku avamine üksnes kaebaja eraelu puutumatust, kuid mitte tema sõnumi saladust. Ametiasutuselt ja kaitsjaks või advokaadist esindajaks mitteolevalt isikult saabunud kirja ümbriku avamist, sealhulgas ka olukorras, kus kinnipeetav peab kirja avamist õigusvastaseks, ei ole alust pidada isiku eraelu puutumatust intensiivselt riivavaks tegevuseks. Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid, et valvurile võisid ümbrike avamisel teatavaks saada kaebaja delikaatsed eraelulised andmed. Seepärast ei pea kohus tõenäoliseks, et vangla vaidlusalune tegevus riivas kaebaja eraelu puutumatust või muud subjektiivset õigust märkimisväärselt. 4.
36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust. Seepärast jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kuna kohus ei võta kaebust menetlusse ning käesoleva määruse tegemiseks ei olnud vaja koguda täiendavaid tõendeid, jätab kohus kaebaja tõendite kogumise taotluse rahuldamata (

§ 62lg 2).

7. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja Y nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4