Obsah (13)

§ 433§ 430§ 359§ 361§ 4§ 428§ 432§ 431§ 173§ 168§ 174§ 190§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Tsiviilasja number 2-23-5525 Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2025, Pärnu Tsiviilasi C. K. hagiavaldus I. O. vastu kaasomandi lõpetamiseks I.

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses on C. K. (hageja) hagi I. O. (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel ja I. O. vastuhagi C. K. vastu kaasomandi lõpetamiseks kinnistu jagamisega reaalosadeks. Pooled vaidlesid vastastikku hagile vastu.
2. Kohus poolte taotlusel

§ 359lg 1 alusel peatas 16.04.2025 tsiviilasja menetluse kompromissiläbirääkimisteks.

Kostja esitas 2.11.2025 kohtule poolte vahel 30.10.2025 sõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu ja

1. peatükis kompromissilepingu kinnitamiseks ja tsiviilasja lõpetamiseks. Notariaalses lepingu
2. peatükis pooled leppisid kokku, et 9.
3. Müüja ja Ostja avaldavad, et Pärnu Maakohtu menetluses on nende vastastikused hagid Pärnus, XXX asuva kinnisasja, registriosa nr 320005 (Kinnistu), kaasomandi lõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-235525). 9.
4. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et alates käesoleva lepingu sõlmimisest ja kohasest täitmisest puuduvad neil Kinnistu osas vastastikused nõuded, sh hüvitise nõuded, mis tulenevad või võivad tuleneda tsiviilasjas nr 2-23-5525 esitatud asjaoludest. 9.
5. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu sõlmimisega lõpeb Ostja õigus saada Müüjalt igakuiselt vastavalt poolte ema testamendile 32 eurot. 9.
6. Müüja ja Ostja avaldavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. 9.
7. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.
8. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et nii Müüjal kui ka Ostjal on õigus esitada käesolev kompromissileping kohtule kinnitamiseks ja tsiviilasja lõpetamiseks. 9.
9. Müüja ja Ostja taotlevad kohtult hagide esitamisel tasutud riigilõivu ½ osa tagastamist: hageja C. K. kontole nr XXX ja kostja (vastuhageja) I. O. kontole nr XXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 361 lg 1 kohaselt kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tulenevalt

§ 361

lg-st 1 tuleb tsiviilasjas nr 2-23-5525 menetlus uuendada, kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi. Seega on menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud.

§ 361lg 4 kohaselt uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi.

4.

§ 4

lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 4

lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. 5. Kohus on seisukohal, et 30.10.2025 sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2 Tsiviilasi nr 2-23-5525 § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et kinnitab määrusega kompromissi tingimused, milleks on punktid 9.

1. ja 9.
2. Ülejäänud notariaalses kokkuleppes märgitud deklaratiivsed avaldused, taotlused ja kinnitused, kohus määrusega kinnitama ei pea, kuid võtab menetluse lõpetamisel arvesse. Kohus muudab notariaalse lepingu numeratsiooni vastavalt resolutsiooni numeratsiooniga ning märgib punkt 9.
3. asemel 2.
4. ja punkt 9.
5. asemel 2.
6. Samuti viib kohus notariaalses lepingus käsitletud osaliste terminid (müüja ja ostja) kooskõlla hagimenetluse terminitega – hageja ja kostja. Lisaks selguse huvides kohus asendab punktis 2.
7. sõna „käesoleva“ kuupäevaga „30.10.2025“ ning lisab sulgudesse notaritoimingu numbri. Kohtu poolt tehtud muudatused ei muuda poolte kokkuleppe sisu, vaid on täpsustavad ja selgitavad, mistõttu on kohtu poolt tehtavad muudatused lubatavad.
8. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Pooled avaldasid notariaalses kompromissilepingu punktis 9.4., et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Kohus lõpetab menetluse määrusega (

§ 431lg 1 esimene lause).

7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Notariaalse kompromissilepingu punktist 9.5. ei nähtu seaduses sätestatud erinevat kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab poolte menetluskulud

168 lg 3 alusel poolte endi kanda. 8.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on 11.9.2024 rahuldanud hageja riigi õigusabi taotluse ning andnud hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasjas 2-23-5525.

§ 190

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus selgitab, et kohus määrab hageja poolt hüvitamisele kuuluvad menetluskulud riigituludesse välja eraldi määrusega riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel. 9. Pooled taotlevad kokkuleppe punktis 9.7. poole tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus 11.4.2023 riigilõivu 420 eurot ja kostja tasus 9.1.2024 riigilõivu 420 eurot. Kohus rahuldab poolte taotlused ning tagastab hageja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o. 210 eurot ja kostja poolt avaldatud pangakontole tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3