Obsah (4)

§ 74§ 121§ 65§ 75

1-19-5954 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2020, Narva kohtumaja Toimiku number 1-19-5954 (19233000420) Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jel

§ 74

lg 4 alusel Kriminaalhooldusalune Kohtuistungil osalenud isikud V.L isikukood XXX; elukoht XXX; XXX kodakondsus; töötab töövõtulepingu alusel süüdimõistetu kaitsja kriminaalhooldusametnik V.L Andrei Matvejev Viktoria Semjonova RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg-st 1, kohtunik määras: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorralise ettekande taotlus V.L-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.

§ 74

lg 4 alusel pöörata täitmisele V.L-ile Viru Maakohtu 23.07.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5954 mõistetud kandmata karistus 4 (neli) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus V.L-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks V.L vanglasse saabumise aeg. Kaitsjatasu summas 174 (ükssada seitsekümmend neli) eurot jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva 1 jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1-19-5954 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 23.07.2019 otsusega tunnistati V.L süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning

§ 65

lg 2, § 64 lg 2, 5, § 74 lg 1, § 75 lg 1 p 1 -6, lg 2 p 2 sätteid kohaldades mõisteti liitkaristuseks neli kuud vangistust ja rahaline karistus 428,01 eurot. Rahaline karistus määrati viia täide iseseisvalt. Vangistust jäeti täitmisele pööramata üheksa kuu pikkuse katseaja kestel. Kohtuotsus jõustus 08.08.

2. 06.11.2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esimese erakorralise ettekande taotlusega määrata V.L-ile täiendav kohustus, kuna hooldusalune rikkus 30.09.2019 alkoholi tarvitamise keeldu. Viru Maakohtu 08.11.2019 määrusega määrati V.L-ile täiendav kohustus läbida alkoholisõltuvuse ravi. Viru Maakohtu 08.11.2019 määrus jõustus 27.11.
4. 12.03.2020 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna edastatud teise erakorralise ettekande taotlusega pöörata V.L-ile mõistetud ja kandmata vangistus

§ 74

lg 4 alusel täitmisele, kuna 27.02.2020 tuvastati, et V.L on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusel olles V.L on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ka 09.09.2019 ning mille kohta o li koostatud kirjalik hoiatus. Viru Maakohtu 18.03.2020 määrusega pikendati V.L-ile määratud katseaja pikkust 3 kuu võrra ning läbima sotsiaalprogrammi kuni 01.07.2020. Viru Maakohtu 18.03.2020 määrus jõustus 03.04.2020. 4. 28.04.2020 registreeris Viru Maakohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna edastatud erakorralise ettekande taotlusega pöörata V.L-ile mõistetud ja kandmata vangistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt tuvastati 10.04.2020 ja 21.04.2020, et V.L on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1. Kohtuistungil jäi Viru Vangla esindaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde, taotledes V.L-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist.
2. Kohtuistungil V.L avaldas, et ta tõepoolest tarvitas 2020.aprillis kahel korral alkoholi. Tal on alkoholisõltuvus ning ta pöördus sellest vabanemiseks arsti poole. Tal on eakas ema, kelle eest ta peab hoolitsema.
3. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, tuues välja, et kuigi rikkumised on tõendamist leidnud, karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekohane. Tema kaitsealune saab aru sellest, et tal on alkoholisõltuvus ning pöördus sellega seoses arsti poole. Aga vanglakaristusega pole võimalik alkoholismi ravida. Tuleb rakendada V.L suhtes alternatiivseid meetmeid. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Vaadanud läbi toimiku materjalid, leiab kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne V.L pööramiseks on rahuldamisele kuuluv. kohus, et Viru karistuse täitmisele Vangla 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2 1-19-5954

1. Kohtule adresseeritud erakorralise ettekande kohaselt heidetakse V.L-ile ette käitumiskontrolliga kaasnenud kohustuse rikkumist – alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. On väljaspool vaidlust, et V.L on kätte saanud tema suhtes koostatud kohtuotsuse, millega talle mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata. Katseaja kestel kohustus ta alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. Kõnealune otsus jõustus ja erakorralise ettekande kohaselt tutvus V.L 27.08.2019 katseaja kontrollnõuete ja kohustustega ning nende täitmata jätmise tagajärgedega. Erakorralise ettekande kohaselt õiguste ja kohustustega tutvumist on V.L kinnitanud oma allkirjaga. Sellest järeldub, et V.L oli ja on teadlik kõikidest tema suhtes kohalduvatest tingimisi mõistetud karistusega kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Vaatamata V.L-ile kinnitusele katseaja nõuetest arusaamise kohta, edastas kriminaalhooldusosakond kohtule taas erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks – põhjuseks taaskord alkoholi tarvitamise keelu rikkumine.
2. Kohtule adresseeritud taotlusest nähtuvalt toimus erakorralise ettekande aluseks oleva kohustuse rikkumine 10.04.2020 ja 21.04.
3. Hinnates kohustuse eiramise tõendatust, asub kohus seisukohale, et nii 10.04.2020 kui ka 21.04.2020 on V.L-il tuvastatud joobeseisundi tunnused indikaatorvahendiga. 10.04.2020 episoodis, on V.L-il esinenud joobeseisundile viitavad tunnused on fikseeritud ka joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis, millest nähtuvalt on kontrollile allutatud isikul olnud mh reaktsiooni- ja koorinatsioonikiirus häiritud käitumine on hrahutu, ärritunud ja omamehelik. V.L alkoholi tarvitamist ei ole ka vastustanud. 21.04.2020 kontrolli puhuselt on protokolli koostaja lisaks märkusena toonud välja alkoholi lõhna suust. Vastuvaidlematult on V.L toime pannud käitumiskontrolli aegse kohustuse rikkumise ja objektiivselt ei ole sedastatavad põhjendused alkoholi tarvitamise vabandatavuse kohta. V.L , olles teadlik kohustuse järgimise kohustusest, on järjepidevalt pidanud võimalikuks rikkuda kohtuotsusest tulenevat nõuet. Seega on võimalik sedastada

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumine.

1. V.L tunnistas rikkumist ning põhjendas alkoholi tarbimist suutmatusega tarbimisele vastu panna. Kohtu hinnangul ei ole taoline selgitus rikkumist vabandavaks mõjuvaks põhjuseks.
2. Kaaludes eeltoodud asjaolude taustal V.L toimepandud ja erakorralise ettekande aluseks olevaid kohustuste ja keeldude rikkumisi ning kujundades seisukohta, kas tema suhtes on võimalik jätkuvalt kohaldada karistusest tingimuslikku vabastamist, siis leiab kohus, et V.L poolt mitmete rikkumiste kestev toimepanek ja korduv keeldude eiramine annavad alused temale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.
3. Kohus sedastab, et V.L käitub viisil, kus peab vajalikuks ise korrigeerida milline on tema käitumiskontrolliaegne kohustuste täitmise või mittetäitmise soov. Alkoholi tarvitamine on V.L puhuselt kujunenud tavapäraseks käitumismustriks. Olles ise teadlik, et alkohol avaldab mõju tema käitumisele, on pidanud vastuvõetavaks jätkata alkoholi tarbimist. Alkoholi tarvitamisest hoidumisele ei ole mõju avaldanud ka kriminaalhooldusametniku korduvad pöördumised kohtu poole, et saavutada kontroll V.L käitumise üle. Alates käitumiskontrolli nõuete kohaldamisest V.L suhtes on ta kogu kriminaalhoolduse kestel tarbinud alkoholi korduvalt. Kõik erakorralised ettekanded on esitatud põhjusel, et V.L on jätkanud alkoholi tarbimisega. Kuna alkoholi tarbimise keeld tulenes Viru Maakohtu 23.07.2019 kohtuotsusest, siis selle täitmata jätmisega rikkus V.L talle kohtuotsusest tulenevat kohustust. Kohus rõhutab, et alkoholi tarbimine on olnud just selleks põhjuseks, mis on hooldusaluse viinud 3 1-19-5954 süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseni. V.L-ile ei ole mõju avaldanud viimatise toiminguna isegi katseaja pikendamine. Teadmine, et katseajal keelu rikkumine võib kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, ei ole olnud selliseks mõjuriks, mis hoiaks V.L alkoholi tarbimisest eemal. Ka varasemalt n-ö alkoholi vastu kodeerimine ei ole mõju avaldanud ning V.L jätkab harjumuspärast käitumismustrit. Kohus sedastab, et erakorralisest ettekandest nähtuvana ei ole ühe võimaliku meetmena sotsiaalprogrammi läbimist V.L puhuselt alustatud tulenevalt eriolukorra kehtestamisega. Aga vaatamata sellele, et üks meede on jäänud senise kriminaalhoolduse käigus objektiivsetel põhjustel rakendamata on V.L pidanud võimalikuks vahetult peale viimatise kohtumääruse jõustumist asuda tarbima alkoholi.
4. Karistuse täitmisele pööramisel on kohtul laiaulatuslik kaalutlusruum. Erakorralist ettekannet aluseks võttes peab kohus kaaluma, kas V.L poolsed rikkumised peaks kaasa tooma tema varasema karistuse täitmisele pööramise. Kohtu veendumusel tuleb tõstatatule vastata jaatavalt. Karistuse täitmisele pööramine antud ajahetkel on proportsionaalne meede V.L käitumismustrile. 25.11.2019 läbitud alkoholiravi näitab, et kuigi selle toime kestab üks aasta ja ravi toimeaeg on kestnud arvestatavas mahus, ei ole tänaseks päevaks toimepandud rikkumine peale ravile allutamist jäänud V.L-il ainsaks. V.L on korduvalt jätkanud alkoholi tarvitamisega. V.L on jätkanud ka peale erakorraliste ettekannete esitamist ning seega teadmist, et tema suhtes on tõusetunud küsimus karistuse täitmise korra suhtes seoses kohustuse rikkumisega, alkoholi tarvitamisega. V.L puhuselt ei ole sedastatav motivatsioon läbida katseaeg tulemuslikult. V.L ei ole suutnud hoida oma alkoholitarbimist kontrolli all. Saab asuda vaid seisukohale, et V.L ei ole oma käitumises teinud korrektiive. V.L-il on olnud võimalus astuda iseseisvalt samme, et välistada enda puhuselt alkoholi tarvitamine. Senise menetluse käigus ei ole V.L objektiivselt avaldunud käitumine andnud põhjust veendumuseks, et V.L-il äbitavaid korrektiive käitumises ka järgida suudaks.
5. Kohus on k a seisukohal, et V.L suhtes pole võimalik rakendada

§ 74lg-s 4 ettenähtud alternatiivseid meetmeid.

Arvestades toimepandud rikkumiste korduvust ja seda, et puuduvad objektiivselt tajutavad aspektid, mille pinnalt teha järeldusi, et V.L-ile täiendava võimaluse andmise korral muudaks ta oma suhtumist talle pandud kohustustesse ja täidaks neid nõuetekohaselt, siis järeldub siit, et ühegi alternatiivse meetmega pole võimalik tagada tema edaspidist kontrollnõuete täitmist. Käesolevaks ajaks sedastatav käitumismuster välistab kohtu hinnangul alternatiivsete meetmete kohaldamise, sh isikule täiendava võimaluse andmise. Ka eaka ema olemasolu ei takista süüdimõistetut alkoholi tarvitamast. 17. Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldusametniku hinnangut ja V.L ja tema kaitsja seletusi, on kohus seisukohal, et V.L rikkus käitumiskontrolli nõudeid korduvalt ja tahtlikult ning mõjuvad põhjused selleks puudusid, mistõttu tuleb talle Viru Maakohtu 23.07.2019 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, s.o 4 kuud vangistust,

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

1. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus V.L-ile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. Riigi õigusabi kulu on põhjendatud jätta riigi kanda V.L resotsialiseerimise huvides.. (digitaalselt allkirjastatud) 4 1-19-5954 Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 5