) §17-2 lg.1 järgi.
-2 lg.1 näeb ette vastutuse Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise eest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik ületas Eesti Vabariigi riigipiiri või ajutist kontrolljoont kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas ebaseaduslikult ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 19.05.2025 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152407635, rikkus menetlusalune isik
lg.1.
lg.1 sätestab, et Eestisse saabuvad või Eestist lahkuvad isikud ja transpordivahendid võivad välispiiri ületada ning Eestisse toodav või Eestist väljaviidav kaup võidakse üle välispiiri toimetada rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu nende lahtioleku ajal. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas viibis alusega VLU-278 Narva jõel just menetlusalune isik. Kohtuvälise menetleja poolt maakohtule edastatud radariajaloo ja seirekaamera kuvatõmmistest nähtub, et alus VLU-278 ületas ebaseaduslikult piiri 19.05.2025 kell 05.46.38 koordinaatidel N59º00’39,60 E027º44’21,02 ning kaugeim punkt Vene Föderatsiooni vetes oli 19.05.2025 kell 05.46.52 0,05 km. Tagasi suundus alus 19.05.2025 kell 05.47.18 koordinaatidel N59º00’28,68 E027º44’20,52. Käesolevas väärteoasjas möönab ka menetlusalune isik ise, et ta ei ole kindel, et ei rikkunud riigipiiri, kuid sel juhul oli see inimlik eksimus ja mitte tahtlik. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et menetlusalune isik ületas kiirmenetluse otsuses viidatud ajal ja kohas ajutist kontrolljoont, rikkus sellega
lg.1 ja pani toime väärteo
Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Subjektiivsest küljest hooletuse vormis. pani menetlusalune isik väärteo toime ettevaatamatusest Vastavalt KarS §18 lg.3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. On üldteada fakt, et Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel puudub kinnitatud ja korrektselt märgistatud riigipiir, s.h. Narva jõel. Tegemist on ajutise kontrolljoonega, millelt Eesti Vabariigi poolt paigaldatud tähised on Vene Föderatsiooni poolt eemaldatud ja uute paigaldamiseks kokkulepet ei saavutatud. Seega tuleb kõigil Narva jõel liiklejatel olla ülimalt tähelepanelik ja teha kõik endast olenev, et mitte seda märgistamata ajutist kontrolljoont mitte ületada. Ka 4 maakohus möönab, et see võib olla (kohati) raskendatud, kuid seda enam tuleb olla kohusetundlik. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik olnud piisavalt tähelepanelik ja kohusetundlik. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 19.05.2025 kiirmenetluse otsusega nr.10220152407635 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
-2 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohtupraktika (vt. ka Riigikohtu 11.06.2018 lahend kohtuasjas nr.1-17-1629, 26.01.2021 lahend kohtuasjas nr.1-19-4150, 03.04.2020 lahend kohtuasjas nr.1-182232) kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Seega võetakse karistuse määramisel/mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus. Lisaks isiku süüle tuleb karistuse määramisel/mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samast otsusest ei nähtu, kas ja mida on karistuse määramisel veel arvestatud. Sellest kiirmenetluse otsusest ei nähtu toimepandud väärteo tahtluse vorm; teave isiku varasema(te)st karistus(t)est, nende liik, iseloom, raskus ja toimepanemise aeg; menetlusaluse isiku materiaalne olukord; antud väärteo toimepanemise asjaolud, motiiv ja eesmärk, lisaks muud menetlusalust isikut individualiseerivad asjaolud, mida tuleb karistuse määramisel arvestada (vt. ka Riigikohtu 25.04.2025 lahend kohtuasjas nr.4-24-2633). Maakohus on seisukohal, et hoidmaks isikut uute süütegude toimepanemisest, on oluline osa just karistuse individualiseerimisel, s.t. kas isikut on vaja mõjutada karistuse läbi ning mil määral. Käesoleva väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varem karistatud, s.h.
rikkumise eest. Seega on tegemist seadusekuuleka ühiskonna 5 liikmega. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on tegemist pensionäriga. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et rikkumine vältas vaid perioodil kell 05.46.38 – 05.47.18, s.o. 40 sekundit. Maakohus leiab, et seega ei ole menetlusaluse isiku süü suur ega oluline, pigem minimaalne. Nagu maakohus juba eespool märkis, määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi 60 trahviühiku ulatuses. Maakohus on seisukohal, et nimetatud trahvimäär on ilmselgelt liiga suur ja ülaltoodud asjaolusid arvestades põhjendamata. Lisaks ülaltoodud karistuse määramisel olulistele asjaoludele (mis käesolevas väärteoasjas jäeti arvestamata) peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu ka kohtupraktikale, mis viitab sellele, et igale süüteo toimepanemisele ei peagi ilmtingimata järgnema karistus (vt. ka Riigikohtu 04.10.2019 lahend kohtuasjas nr.4-18-5832, 05.03.2014 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-1114, 01.11.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-91-13, 12.10.2016 lahend kohtuasjas nr.31-1-65-16, 16.12.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-120-13, 18.10.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-85-04 ja 20.04.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-11). Maakohus tuvastas, et menetlusaluse isiku süü on väike, tema karistamisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole arvestatud oluliste asjaoludega, samuti puudub avalik huvi menetlusaluse isiku karistamiseks. Eeltoodu alusel on menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga ilmselgelt ebavajalik. Kuna karistamise eesmärk on suunata menetlusalune isik käituma edaspidi seadusekuulekalt, et ta hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra üldine kaitsmine, leiab maakohus, et kõiki neid eesmärke on võimalik saavutada ka ilma rahatrahviga karistamata. Arvestades käesoleva väärteoasja tehiolusid, on maakohus veendunud, et edaspidi on menetlusalune isik ajutise kontrolljoone läheduses liikudes ülimalt tähelepanelik ja kohusetundlik ning talle on antud selge signaal selle kohta, et kõik järgnevad samalaadsed rikkumised ei pruugi enam jääda karistuseta. Ülaltoodu alusel kuulub kiirmenetluse otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele. Menetlusaluse isiku kaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna kiirmenetluse otsus kuulub tühistamisele kaebusest mitteolenevatel põhjendustel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.