Obsah (9)

§ 304§ 657§ 652§ 654§ 229§ 232§ 442§ 238§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15576 Koh

§ 304

lg 3 alusel, et selgitada katusekonstruktsioonide kahjustuste ulatus, soojustuse vastavus projektile, katusekatte sobivus ja kalde korrigeerimise või katusekatte vahetuse maksumus. Hagejad leiavad, et täiendava ekspertiisi taotluse rahuldamata jätmine maakohtu poolt oli menetlusõiguse rikkumine. Vastustajate seisukohad

1. Hagejad vaidlevad kostjate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
2. Kostjad vaidlevad hagejate vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebused ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda. 9.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kolleegium ei nõustu kostjate etteheitega, et maakohtu käitumine on vastuoluline, sest maakohus asus 06.01.2021 (ekslikult nimetatud 08.01.2025) hagejatele suunatud kirjas seisukohale, et kostja 1 suhtes ei ole võimalik hagejate põhistuste alusel nõudeid ehituskvaliteedi osas esitada. Kostjate etteheide on ebatäpne, sest tegelikult selgitas maakohus viidatud kirjas üksnes seda, et kostjal 1 ei saa olla kohustust kanda elamu katuse remondiga seotud kulutusi suuremas ulatuses, kui vastavalt talle kuulunud osa suurusele (dtl 103). Selline selgitus vastabki maakohtu otsuse resolutsioonile.
3. Kolleegium ei nõustu kostja 1 etteheitega, et kuna korteris 1, mille kostja 1 müüs, veekahjustusi ei tuvastatud, on kostja 1 vastutus välistatud. Korteriomandi puudused ei ole piiratud reaalosaga, vaid seonduvad ka kaasomandi mõttelise osaga (RKTKo 27.05.2015, 3-21-43-15, p 22). Kostja 1 vastutuse eeldusena ei pidanud maakohus seega seostama veekahju ühegi konkreetse korteriga, vaid piisas asjaolust, et kaasomandisse kuuluv katus laseb läbi. Kosja 1 ei ole esile toonud, et tema vastutus kaasomandi osal olevate puuduste eest oleks kokkuleppele hagejatega 1 ja 2 välistatud ning ka müügilepingus (dtl 117) ei ole selle kohta sätteid.
4. Maakohtu tuvastatud asjaolu, et korterites 2, 3 ja 4 ilmnesid 2018–2019 korduvad veelekked, on jälgitav ja piisavalt põhjendatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et alates 2018 6 2-20-15576 oleks puudused kõrvaldatud ja läbijooksud peatatud. Ekspert O arvamusest ei tulene, et ta oleks korteris nr 4 tuvastanud muid lekkekohti peale ruumi A201, mistõttu ei ole tõendtatud kostjate väide, et eksperti eksitati uskuma, et lekkekohti on mitu.
5. Maakohus leidis õigest, et tõendamata on kostja 2 väide, et ta on puudused kõrvaldanud, v.a korteris nr 4, kus omanik on teinud korduvalt takistusi puuduse likvideerimiseks. Hagejad on andnud kostjatele kahel korral ehk 13.06.2020 ja 25.09.2020 peale ekspertiisi tegemist ja puuduste tuvastamist võimaluse puudused ise kõrvaldada. Kostjad on teatanud 29.06.2020 ja 29.09.2020, et ei kavatse puudusi kõrvaldada. Maakohus tuvastas ekspertide arvamuste alusel, et läbijooksud tekkisid katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ja parapeti lahenduste ebatihedusest. Vaidlust ei ole, et ekspert O tuvastatud aluskonstruktsiooni, soojustuse ja parapeti puudusi ei ole kostjad kõrvaldanud. Sel alusel järeldas maakohus õigesti, et läbijooksud on korduvad ja jätkuvad.
6. Nõustuda ei saa kostjate väitega, et maakohus tuvastas kahju suuruse valesti, sest tõendid ei kinnita nii ulatuslike tööde vajadust. Maakohus tuvastas puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ja nende maksumuse MO arvamuse alusel. Seejuures on vajalikud tööd ja nende maksumus eraldi jälgitav ja selge. Kostjad leidsid, et puudused saaks kõrvaldada vähemate töödega ja odavamalt, kuid veenvaid tõendeid, mis MO arvamuse ümber lükkaks ja kostjate väidet kinnitaks, esitatud ei ole.
7. Kolleegium leiab, et kostjate vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Eelkõige vaidlustavad hagejad maakohtu järelduse, et katuse läbijooksud tulenesid katuse aluskonstruktsiooni ja soojustuse puudusest ning parapeti lahenduste ebatihedusest, mitte valesti valitud katuse kaldest ja kattematerjalist.
8. Hagejad tõid oma väidete põhistamiseks esile erinevaid lõike JK ja MO eksperdiarvamustest ja püüdsid neid tõlgendada neile sobival viisil. Eksperdiarvamus on üks tõend

§ 229

lg 1 järgi ning kohus hindab seda igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning oma siseveendumuse kohaselt (

§ 232lg 1).

Maakohtu siseveendumuse kujunemine tõendi hindamisel peab olema jälgitav

§ 442lg 8 järgi.

18. Siinsel juhul on maakohtu siseveendumuse kujunemine selge ja jälgitav ja kolleegium on maakohtu põhjendustega nõustunud (

§ 654lg 6).

Maakohus selgitas, millised osad JK arvamusest on sisuliselt põhistamata. Eelkõige on oluline maakohtu viide, et järeldust, et lisaks parapeti puudustele olid läbijooksud tingitud ka sobimatust katusekaldest, ei ole JK sisuliselt põhistanud.

1. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis ebaõigesti 10.04.2023 istungil rahuldamata hagejate taotluse täiendava ekspertiisi tegemiseks. Hagejad tõid esile, et ekspert ei vastanud küsimusele 6.3: kas ja millises ulatuses on saanud kahjustada XXX Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuva hoone katusekonstruktsioonid ja/või katuse ehituseks kasutatud materjal? Ekspert ei vastanud ka küsimusele 6.4: millised tööd ja millises mahus on vajalikud, et XXX Tänassilma külas Saku vallas Harjumaal asuvas hoones ei esineks enam vee läbijookse, hoone katus oleks veetihe ja oleksid kõrvaldatud ehituslikud puudused?
2. Kolleegium leiab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu eksperdi järeldusega, et katuse parandamiseks ei ole vaja välja vahetada kogu katust ega anda sellele järsumat kallet, ei tähenda, et ekspertiis oleks tulnud uuesti teha. Täiendekspertiisiks ei anna alust ka asjaolu, et ekspert ei avanud uurimiseks kogu katust. Kogu katuse avamine oleks olnud ebamõislik. 7 2-20-15576 Ekspertiisi eesmärkide saavutamiseks piisas pistelisest kontrollist. Asjakohane

§ 238

lg 1 p 1 tähenduses ei ole kaalutlus, et ekspert peaks algselt küsitud küsimuse 6.4 raames täpsemalt vastama, mis on vajalikud tööd kõrvaldamaks selliseid puudusi, mille alusel hageja nõudeid esitanud ei ole. 21. Kolleegium ei nõustu hagejate etteheitega, et maakohus jättis kahju suuruse määramisel ekslikult arvesse võtmata pool kohtueelse ekspertiis kulust. Hagejate palvel uuris ekspert JK ka selliseid puudusi, millega seoses hagejad nõuet ei esitanud, eelkõige trepil esinevad puudused. Maakohus jättis õigesti selliste puudustega seotud kahju välja mõistmata ning leidis, et nimetatud kulu ei ole kostjate rikkumisega põhjuslikus seoses VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 22.

§ 163

lg 1 ja § 171 lg 1 koostoimes jätab kolleegium poolte menetluskulu poolte endi kanda, kuivõrd rahuldamata jäävad nii apellatsioonkaebus kui vastuapellatsioonkaebus ning kaebuste maht ei ole menetluse ajakulu seisukohast oluliselt erinev. (allkirjastatud digitaalselt) 8