) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
lg 1 alusel välja mõista Peeter Laanetult kriminaalmenetluse kuluna sundraha 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 443 (nelisada nelikümmend kolm) eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700032299 ning selgituse “Peeter Laanetu, otsus nr 1-25-5401, menetluskulu“.
lg 3 alusel jätab kohus Peeter Laanetult väljamõistetavast sundrahast 886 eurot ja ekspertiisiga seotud kulud summas 1339,10 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Peeter Laanetut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kel on Tartu Maakohtu 13.12.2024 otsusega asjas nr 1-24-6716 kehtiv karistus KarS § 274 lg 1 järgi, taas kasutas täpselt tuvastamata kellaajal 19.05.2025 kella 22.30 ja 20.05.2025 kella 02.00 vahel Valgamaal Otepää vallas XXX kinnistu lähedal metsas füüsilist vägivalda ametikohustusi täitnud patrullpolitseiniku A.K suhtes. Nimelt lõi Peeter Laanetu A.K üks kord jalaga vastu paremat reit. Löögiga põhjustas Peeter Laanetu kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – reiekontusiooni. Sel moel pani Peeter Laanetu toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 274 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (1 aasta vangistust) Tartu Maakohtu 13.12.2024 otsusega nr 1-24-6716 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, milleks on 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõista tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg-st 5, asendada KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel Peeter Laanetule mõistetud 1 aasta 11 kuud ja 25 päeva vangistust üldkasuliku tööga 715 (seitsesada viisteist) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. KarS § 69 lg 4 alusel on Peeter Laanetu kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima KarS § 75-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid, nimelt Peeter Laanetu on kohustatud: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Peeter Laanetut 1 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist registreeruma tervishoiuasutuses vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi liigtarvitamise häire hindamiseks ja osalema vastuvõtul tervishoiuasutuse pakutud ajal. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 274 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria- ja psühholoogiaekspertiis (akt nr 09-0825), mille maksumus on 1339,10 eurot.
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
lg 3 alusel on põhjendatud jätta Peeter Laanetult väljamõistetavast sundrahast 886 eurot ja ekspertiisiga seotud kulud summas 1339,10 eurot riigi kanda. 4 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks sundraha summas 443 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.