Obsah (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RE

§ 113

lg 1 järgi, üldmenetluses Konstantin Nikitin, isikukood 36212272242, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, xxx, viibib vahi all Viru Vanglas, kriminaalkorras karistamata. Tõkend – vahistamine alates 29.12.

Igor Belugin 8., 9., 10., 17.01.2025 Juhindudes KrMS § 306, § 309-315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2 kohus OTSUSTAS:
Süüdi tunnistada Konstantin Nikitin kuriteo toimepanemises

§ 113lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 29.12.2023 ning lugeda vangistuse kandmise alguseks 29.12.

Konstantin Nikitini suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja selle alusel vangistuse kandmisele asumiseni. 4.

§ 54

lg 1 alusel kohaldada Konstantin Nikitini suhtes lisakaristus ning saata teda Eesti Vabariigist välja, keelates tal sisenemist Eesti Vabariiki 4 (neljaks) aastaks.

Vastavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 rahuldada xxx tsiviilhagi ning mõista Konstantin Nikitinilt Kohtla-Järve linnavalitsuse kasuks välja 695 eurot, mis tuleb kanda Kohtla-Järve linnavalitsuse pangakontole nr XXX.
Välja mõista Konstantin Nikitinilt riigituludesse menetluskulud: 2215 eurot sundraha, 399 + 136 + 2600 + 8400 eurot ekspertiisikulud, 689,76 + 212,49 + 129,69 + 374,42 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 1

(24)389,18 + 1548,79 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses. Kokku 17094,33 eurot.

Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK nr E522200221013264447; Luminor Bank AS pangas EE401700017002872300; LHV Pank nr EE957700771001523585; märkides viitenumber 99925700004146 ning selgitus „Konstantin Nikitin 1-24-1626 menetluskulud“. Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: Tumesinist värvi vest; rohekas puuvillane T-särk; nuga plastik käepidemega; suitsukonid; läbipaistev klaasist pits; korteriukse võtmed; must-valge triibuline T-särk; puuteproovid (9 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel (II kd tl 105); samuti klaasist pudelid „Poolik“ (3 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 14.02.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akti nr 24ATH28380 alusel (II kd tl 191) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Musta värvi jope; musta värvi püksid; tumesinist värvi pikad aluspesu püksid; musta värvi jalanõud; vöörihm; kokkumurtav nuga; mobiiltelefon Nokia, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel (II kd tl 105) – tagastada K.Nikitinile antud kohtuotsuse jõustumisel. DVD+R plaadid, mis asuvad toimiku juures – jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioon Tartu ringkonnakohtule Viru maakohtu kaudu 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 14.03.
Kohtuotsus jõustub 30 päeva möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 15.03.2025 kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. SÜÜDISTUS Konstantin Nikitin’it süüdistatakse selles, et tema 29.12.2023 täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul kella 15:19 kuni kella 19:19 paiku aadressil xxx, Ida-Viru maakond asuvas korteris lõi N Fi ühel korral noaga rindkerre vasakule poole. Saadud vigastuste tagajärjel suri N F sündmuskohal. Surnu ekspertiisiaktiga nr 24E-AOS0016/KJ4 tuvastati kannatanul südameõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne verirind ja arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus. 2

(24)Oma teoga pani Konstantin Nikitin toime teise inimese tapmise, mis on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 järgi.

Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Avakõnes viitas prokurör, et süüdistatav elas korteris üksi, siis umbes 4 aastat tagasi lubas tulla elama heale tuttavale N File. Fil puudusid sissetulekud. Lubas kannatanul enda juurde elama. Nad tarvitasid tihti koos alkoholi, häirides ka teiste majaelanike rahu, mille tõttu oli korduvalt kutsutud ka politsei. 29.12.2023 taas tarvitasid Nikitin ja F alkoholi, mille käigus Nikitin lõi Fit ühel korral noaga rindkerre, millest kannatanu suri sündmuskohal. Kahju tekitatud Kohtla-Järve linnavalitsusele 695 eurot, s.o matusekulud. Lõpukõnes märkis prokurör, et Nikitin on tarvitanud alkoholi nii enne kui pärast seda kui kannatanu F asus tema juurde elama. Tunnistaja N teatas, et alkoholijoobes süüdistatav muutub agressiivseks, tõstab häält, naabrid on kutsunud politseid, süüdistatav ja kannatanu tarvitasid tihti alkoholi. Naabrite sõnul süüdistatav ja kannatanu tarvitasid alkoholi kahekesi. xxx tähistati sünnipäeva, xxx et sai vanaisaks. 29.12 käis süüdistatav poes, kannatanu oli siis kodus. Keegi sel ajal ja ka 29.12 üleüldse nende juures ei käinud. 29.12 tarvitasid koos alkoholi. Süüdistatava versioon on, et kannatanul oli kalduvus enesetapu teha. Sünnipäev ja vanaisaks saamine on positiivsed sündmused. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu soovis sooritada enesetapu. Köögilaua taga istudes, kui oleks üles tõusnud, oleks süüdistatav ulatunud ka kannatanuni. S.t tal oli võimalus kannatanut lüüa. Nuga asetses köögilaual just selle külje äärel, kus istus süüdistatav, tool millel kannatanu istus on verega määrdunud. See lükkab ümber süüdistatava versiooni, et kannatanu tahtis magama minna oma tuppa, aga kukkus ja jäi lebama põrandale. Süüdistatav ei rääkinud midagi, et enne magamaminekut kannatanu oleks teinud mingeid enesetapu katseid. Samuti see koht, kus istus kannatanu – see on kitsas koht laua ja seina vahel. Kannatanu oli paremakäeline, seda kinnitas ka tema vend A F, esitas ka fotosid, millel on näha kuidas kannatanu teeb tegevusi parema käega. Ka süüdistatav kinnitas, et kannatanu oli paremakäeline. On vähetõenäoline, et nii kitsas kohas paremakäeline kannatanu sellise kehavigastuse endale tekitada sai. Isegi kui kannatanu tegi seda, siis ei ole usutav, et pärast seda pani ta noa köögilaua teisele servale, üle lauda. Loogiline oleks, kui asetaks enda ette lauale või kui nuga kukuks põrandale. Ekspert V leidis, et sellise vigastuse endale tekitamine on vähetõenäoline, samuti puudusid pindmised haavad, kui inimene proovib kuidas nuga paremini hoida ja selline vigastus endale tekitada. Kannatanu surm saabus üsna kiiresti. Süüdistatav ei suutnud selgitada vastuolu, mis moel sai ta veremäärdumise randmele, mis sisaldas kannatanu bioloogilist materjali. Lüües kannatanut rindkerre piisavalt pika teraga noaga pidi süüdistatav vähemalt möönma, et võib vigastada elutähtsaid organeid, mis oligi juhtunud. Kannatanu oli süüdistatavast materiaalses sõltuvuses. Süüdistatav oma süüd ei tunnista. Ta ei ole varem karistatud. Süü on keskmisest väiksem, oli vaid üks noalöök, kutsus ka kiirabi pärast. Karistuseks mõista 7 aastat vangistust. Vangla taotlus lisakaristuse määramiseks on põhistatud. Ei ole alust jätta süüdistatav Eestist välja saatmata. Tegemist on xxx kodanikuga. Kui tal ei ole mingit seost xxx, miks ta on endiselt xxx kodanik, ei ole ära õppinud eesti keelt ega taotlenud kodakondsust. Lisakaristusena välja saatmine sissesõidukeeluga 6-ks aastaks. Ts hagi tuleb rahuldada, Kohtla-Järve linnavalitsusele tekitati materiaalset kahju. Asjaolu, et kannatanu oleks kandnud kulu ka mittevägivaldse surma korral, ei välista, et siin kulud tekkinud just süüdistatava teo tagajärjel, kes pani toime isikuvastase kuriteo. Süüdistatav K.Nikitin süüd ei tunnistanud: ei ole kannatanut tapnud, hagi ei tunnista. xxx olid normaalsed suhted. Mul ei olnud mingit mõtet teda tappa. Kui ta rääkis, et tahab ennast üles 3

(24)puua, ütlesin talle, et „pole vaja seda teha“. Rääkisin „käi venna juures“, ta ütles, et ei taha tema juurde minna. Sain aru nii, et temale tehti etteheiteid, et on asotsiaalne. Seetõttu xxx ei tahtnud temaga suhelda ega kohtuda. Teda ei rahuldanud, et elu ei läinud korda. Ta õppis keevitajaks. Siis töötas keevitajana. Tundis, et teda vajatakse. Tal oli perekond, ta armastas lapsi, aga oma lapsi tal ei olnud, mida ta kahetses. Oli iseenda peale pahane, hakkas palju jooma, oli pahane ka selle peale, et ei elanud enam kui normaalne inimene. Et tal ülejäänud vennad ja õed on korralikud, ainult tema on selline, süüdistas ennast selles… Viimasel ajal lõi ennast käega vastu pead ja rääkis seejuures „et ma kõngeks“. Ma rääkisin, et „ära tee nii“. Inimesena oli ta normaalne ja heatahtlik. Ei olnud agressiivne. Mind loeti agressiivseks, sest räägin valjusti kõva häälega. Kui olen joobes siis veel kõvema häälega, seetõttu teistele tundub, et olen agressiivne. Tegelikult on mul kuulmisega probleem ja pean rääkima kõvema häälega. Ei ole teda tapnud. Ei olnud seda mõteteski. Kahju, et ei kuulanud mind ja sooritas enesetapu. Rääkisin, et kristlased nii ei tee. Aga sinna midagi parata ei saa. Ei saanud teda ümber veenda. Kaitsja palus mõista K.Nikitin’it õigeks. Ekspert ei välistanud võimalust, et vigastuse võis tekitada endale kannatanu ise. KrMS räägib, et kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Ekspert ei osanud vastata, kas kehavigastus tekitati kannatanule keha avastamise kohas või mujal ning ei saanud välistada, et enesetapu korral võis ta iseseisvalt võtta noa haavast oma käega välja. Süüdistatava sõnul noahaavast sai ta teada vaid kiirabitöötajate käest. Süüdistatav selgitas, et võis veremäärdumised saada, kui roomas põrandal kannatanu juures või sai vigastuse kukkumisest õues. Teada on, et alkoholi mõjul mälu halveneb, aga siis, aja möödudes, mälu taastub. Lähtuda tuleb süüdistatava kohtus antud ütlustest. Kuulmisprobleemide tõttu võis süüdistatav korteris kõva häälega rääkida. Kannatanu ebakindlat kõnnakut nägid naabrid. Kukkuva keha häält kuulis naabrinaine alt. Ei olnud ühtegi juhtumit, mil kiirabi oleks kutsutud seoses kannatanule kehavigastuste tekitamisega. Süüdistatav pole kannatanu suhtes kunagi vägivalda kasutanud. Kannatanu kehal ei avastatud peksmise tundemärke. Süüdistatava puhul ei ole näha mingit motiivi kannatanu noaga löömiseks. Nad suhtlesid pikemat aega, suhted alati olid sõbralikud. Varem kannatanu on avaldanud süüdistatavale enesetapu soovi. Kannatanu oli masenduses, sest tema arvates elu oli ebaõnnestunud, seetõttu ei soovinud ka suhelda sugulastega, sh vennaga. 29.12 oli, naabrinaise sõnul, korteris vaikus. Kannatanu kavatses ja sooritas enesetapu. Süüdistatav tuleb õigeks mõista. Hagi on põhjendamata. Kohalik omavalitsus matab linnakulul sõltumata surma põhjusest. Kui kohus siiski tunnistab süüdi, siis ei kuulu ta väljasaatmisele. xxx pole tal mingit seost. Ta pole seal ammu käinud. Arvestada tuleb ka tema vanust. Eelvangistusega tekitatud kahju tuleb süüdistatav hüvitada. Vahi all on 386 päeva. 2024.a 3 kvartali keskmine brutopalk oli 1959 eurot. Isikule tuleb välja maksta hüvitiseks 25205,80 eurot. KOHTU SEISUKOHT Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et mõned aastad enne 29.12.2023 süüdistatav Nikitin ja kannatanu F on elanud koos Nikitini korteris aadressil xxx. Süüdistatava ütluste järgi: Tutvusin Figa 1986-87.a. Suhted Figa olid head, sõbralikud, austasime teineteist… xxx korteris hakkas ta elama umbes viis aastat tagasi. Ma kutsusin ta enda juurde elama. Teist elukohta tal faktiliselt ei olnud, ta ei elanud seal. Teda paluti sealt välja, sissekirjutus oli tal xxx ühiselamus. 4

(24)Enne minu korterisse elama asumist elas ta kellegi tuttava juures... Siis inimesed linnas ütlesid, et nad läksid tülli ja xx läks ära. F tahtis minu juurest ka ära minna. Selline katse oli. Ta läks kuhugi kirikusse, kogudusse. Seal teda toideti, aga tal oli halb tervis, jalad olid haiged. Kõndis, aga raskustega. Kui ta sealt minu juurde tagasi tuli, rääkis, et teda viidi sealt kiirabiga, ta kaotas teadvuse ja kukkus. Need inimesed kutsusid kiirabi ja ta viidi Puru haiglasse. Seda rääkis mulle K ise. Ta rääkis, et tahab minna nende juurde, et seal töötada ja elada, et mitte koormata kedagi. Pärast seda juhtumit elas F minu juures veel kaks aastat vähemalt. Minu juures elades F tegi mõnikord võimlemisharjutused jalgadele, võttis torust kinni ja tegi kükke, et harjutada jalalihased. Hoidis torust kinni, sest tal olid probleemid tasakaalu hoidmisega… Vaidlust ei ole ka selles, et nii Nikitin kui F on (kuri)tarvitanud alkoholi. Sellest rääkisid nii süüdistatav ise oma ütlustes, kui ka tunnistajad (sh sama maja elanikud). Nikitin: Fjodorov ka tarvitas alkoholi minuga, sest kui ma ise joon, siis on ebaõige kui ma temale ei kalla. Tarvitasime alkoholi alati kahekesi, sest ta ju elas minuga koos. Üksi juua ei ole õige. Enne seda juhtumit politsei käis (minu juures) 2022–

Sain aru, et naabrid kutsusid politseid, sest me Kga tarvitasime alkoholi, ma rääkisin kõva häälega ja TV oli sees. Mina magasin. Politseinik äratas mind üles. Kas kiirabi kutsuti korterisse ka – jah, kui N T oli minu juures, ta käis kunagi meie juures. Peale seda juhtumit T kiirabi minu korteris ei käinud. KÜ esinaisega rääkisime korra ja vaikuse säilitamisest 2023.a ühe korra. Kui tänaval nägin teda, tegi ta mulle märkusi, et naabrid kaebavad. Siis oli koosolek, esimees tuli korterisse, et neil oli koosolek ja „me hoiatame Nikitinit ja kui kordub korrarikkumine, siis tõstame teid välja“, pidin sellele alla kirjutama. Kui tihti esimees käis korteris
a – veel oli juhtum kui oli veeleke. Võib olla veel oli juhtumeid. Teinekord helistas telefonitsi. Politsei infosüsteemis on registreeritud mitu juhtumit seoses K.Nikitin’iga ja viidatud korteriga: - 13.02.2014 – juhtumi sisu: joobes mees peksab naist. K.Nikitin tuli koju alkoholijoobes ja hakkas skandaalitsema. M N sõnul muutubki Konstantin alkoholi tarvitades „vastikuks“. Nikitin toimetati kainenema. - 01.01.2016 – teataja läks külla, kuid seal peretüli, joobes mees huligaanitseb ja vehib kätega, kõne käigus viskas joobes mees külalise korterist välja. Joobes mees tuli koju ja muutus naise suhtes agressiivseks. Skandaalitses kodus ja sõimas naist. Naine kartis ja jooksis sõbranna juurde. Mees lukustas end korterisse ega lasknud politseid sisse. Naisega vesteldes selgus, et mees muutub kogu aeg agressiivseks kui tarbib alkoholi. Järelkontroll: … Konstantini sõnade kohaselt ta ei mäleta mida juhtus, kuna oli raskes joobes. - 28.01.2017 – Konstantin Nikitin joobes ning tuleb naisele kallale. Mees jõi puskarit, tuli koju ning hakkas karjuma. Samuti lõi saapaga naise jalga. Toimetatud kainenema. Järelkontroll: mees saabus kainenemiselt tagasi ning ähvardas sõnaliselt teda füüsilise vägivallaga. Mees jätkuvalt tarbib alkoholi, naine püüab mehega koos olla nii vähe kui võimalik (ööbib sõbranna juures) ja kaalub anda sisse lahtustust. - 19.04.2022 – naaberkorteris mehed kaklevad omavahel… asjad kukkuvad, kuulda, et keegi kukkus… vaja päästet ust avama… Naabri sõnul kestis lärm ca 1 tund… Saadi korterisse sisse pääste abiga, korteris isikud raskes joobes. - 4.01.2023 – KÜ esimees teatas, et korteris on kaklus, jooming, lärm hommikust alates ja juba uue aasta algusest, kogu aeg joomingud ja lärm… kuulda, et korteris on kaklus. 5

(24)- 5.03.2023 – korteris kaklus, mööbli laamendamine, teatajaks KÜ esinaine, Konstantin elab korteris koos sõbraga ja mõlemad tarvitavad rohkelt alkoholi. Mingit tüli ega kaklust ei olnud. Isikud nii joobes, et kukkuvad. Hetkel sõber magas voodi all. 17.06.2023 – korterist tuleb suitsulõhna ja kaklus. Korteris elavatel meestel puudusid füüsilised vigastused. Kaklust eitasid. Mõlemad joobes. Toit oli unustatud pliidile. (II kd tl 128-129) 29.07.2022 – korteris kaklus, korteris on mehed ja üks naisterahvas, vajatakse PA abi ukse avamisel. Isik sees karjub, ei avata… Korterist kuulda karjumist… PA abiga korteri uks avatud. Kogu seltskond tugevas alkoholijoobes. Keegi vigastatud ei olnud. Kiirabi vaatas naise üle ja hospitaliseerimist ei vajanud. Konstantin soovis, et N T. jääks kohapeale. Naine juba magama jäänud kohapeal. Kolmas mees toimetatud kainenema. Avaldaja – N S. Korteris viibisid N T, Konstantin Nikitin ja N F. Järelkontroll – kodus oli Konstantin, N ja N. Isikud olid joobes. (II kd tl 130) KÜ elanikud on esitanud esinaisele N S’le pöördumise, milles palusid kutsuda K.Nikitin’it korrale seoses tema ebaadekvaatse käitumisega ebakaines olekus (II kd tl 161). KÜ juhatus tegi K.Nikitinile ka hoiatuse seoses majaelanike kaebustega tema suhtes (II kd tl 163). Ka tunnistaja N S (korteriühistu esinaine) ütlused kinnitavad, et Nikitin ja F on kuritarvitanud alkoholi. Tema ütluste järgi …olen xxx KÜ juhataja... 2002.a sain KÜ esimeheks, siis sain teada, kes majas elab ja sellest ajast tunnen süüdistatavat. Selles korteris ta elas koos abikaasaga ja tütrega. Umbes 6 aastat tagasi, umbes 2018-2019 hakkas süüdistatav elama selles korteris üksi. M (s.o süüdistatava endine abikaasa) ütles, et (Nikitin) hakkas väga palju tarvitama alkoholi ja skandaalitsema. Kas joobes võis tarvitada vägivalda abikaasa suhtes – ei tea. Kas süüdistataval oli probleeme naabritega – 4 aastat tagasi esimesele korrusele süüdistatava korteri alla kolis L U. Ta pidevalt helistas, et süüdistatava korteris on müra ja kaklused. Ka teised naabrid kaebasid, et süüdistatav joob, kakleb, rikub rahu. 2023.a oli vist esitatud see avaldus naabrite poolt süüdistatava vastu. Kas süüdistatava juures käisid külalised – kui seal alaliselt hakkas elama N ja hakkas veel rohkem juua, siis käisid (tema juures) ka kõrvalised isikud. Siis nendega liitus N T meie majast. Nad jõid kord tema juures, siis süüdistatava juures. Oli just kaklusi, sest sealt oli kuulda kukkumisi jne. L kord helistas, et seal on kaklus ja naine nuttis, et „ära peksa mind“. Ma läksin ülesse, tuli politsei. Kuulsime, et naisterahvas karjus „ära peksa mind“, see oli N T. Kas oli kaklusi süüdistatava ja kannatanu vahel – ei tea. Üks kord nad mõlemad olid joobes, kannatanu oli hirmunud, küsisin talt, „kas süüdistatav peksab sind?“, ta vastas „ei“, aga oli hirmunud. Ise peksmist pealt ei näinud. L rääkis, et nad kaklevad ja süüdistatav peksab kannatanut. Ei tea, kuidas ta sai sellest aru. Mina kuulsin vaid, kui süüdistatav peksis Nt. Milliseks süüdistatav muutub alkoholijoobes – agressiivseks, ta sõimab, on taltsutamatu. Kui ise tulin sinna, siis ta oli agressiivne ka minu suhtes. Väljendas ebatsensuurselt. Rääkis, et „ei tee te mulle mitte midagi, politseid ma ei karda, tahate kutsuge välja“, ja sõimas edasi. Kirjutasime avaldusi politseisse, sotsiaalabiametisse. Nad käisid kohal, aga ta oli kaine ja käitus adekvaatselt. KÜ koosolekul arutasime kuidas ta korterist välja ajada. Tegime talle ka kirjaliku hoiatuse. See anti temale üle. Ta lubas, et ei hakka korda rikkuma. Mingi aeg pidas sõna, siis jälle… Mis korterist oli kuulda, et N T nutab – xx korterist, kus elas süüdistatav. Kes veel oli sel ajal korteris – K oli ja politsei viis teda ära. N oli selles korteris tihti, kuni teda viidi insuldiga haiglasse. Ei mäleta, mis aasta see oli. Vist oli august 2022. Kes veel käis süüdistatava korteris – ei tunne neid, xxx. Nõbu käis. 6

(24)Kui sageli pidite süüdistatavaga isiklikult rääkima – 2 aastat tagasi umbes iga nädal, väga tihti, mõnikord kaks korda nädalas. Kas süüdistataval on kroonilisi haigusi – ei tea. Süüdistatava kuulmine – M rääkis, et ta kuuleb halvasti, ma ise ei oska seda hinnata. Ka süüdistatava endine abikaasa M Nikitina kinnitas, et K.Nikitin kipub liigtarvitama alkoholi. …xxx-st olime abielus, xxx lahutasime. Ta (s.t K.Nikitin) hakkas palju jooma, tülitses. Seetõttu lahutasime. Alkoholijoobes ta sõimas (mind), loopis asju. Kui oli kaine, siis oli lahke. Üks kord ta lõi mind vastu jalga, kutsusin politseid. Veel kord naabrid kutsusid politseid. Ma karjusin, keegi naabritest kutsus politseid. Kuidas süüdistatav käitus politsei juuresolekul – ta istus kööki, et ei teinud midagi, aga politsei nägi, et mul jalg verine ja nutsin. Kui oli kaine, siis palus vabandust. Mina kolisin välja ja tema jäi sellesse korterisse. Tean, et tema juures hakkas elama meesterahvas, N F, elasime varem ühiselamus ja tundsin teda varasemast ajast. Elasime ühes ühiselamus. Mida süüdistatav ja kannatanu koos elades tegid – küsisin kui tulin, „mida K siin teeb?“. Süüdistatav ütles, et „las ta elab siin, tal pole kuskil elada“. N sissetulekust ei tea midagi. Kui üks kord naabrid helistasid ja tulin korterisse, tahtsin öelda, et kannatanu ei elaks seal. Ajasin ta välja, ta kolis välja, aga pärast tuli jälle tagasi. Süüdistatav rääkis, et „ära puuduta Kt“. Küsisin: „miks ta peab siin elama?“. Ta (s.t F) ütles, et „mul pole dokumente“. Süüdistatava ja kannatanu vahel olid sõbralikud suhted. Ta tõi teda tänavalt korterisse. Ei tea midagi nendevahelistest tülidest. Üks kord (KÜ) esimees Nadja helistas mulle. Ma helistasin süüdistatavale, küsisin „Mis teil toimub? Kas sa peksad Kt?“, ta vastas et „ei“. Mida KÜ esinaine ütles telefonitsi – ta ütles, et naabrinaine alt helistas esimehele, et „neil on seal midagi kukkumas“. Süüdistatav vastas, et „Mina ei tee midagi. Miks pean peksma kannatanut?“. Millal viimati selles korteris viibisite – enne seda olin ammu, väga kaua aega tagasi. Korteri välisuks ei olnud korras kui käisin viimati. Kui politsei käis nad võtmete järele ei tulnud. Politsei murdis välisukse lahti. Kas seda sai lukustada – lukustasin, aga siis naabrinaine ütles, et „sul on uks lahti“, lukk on väga halb. Teibiga panin ukse lukku. Kas kõrvalised isikud tihti käisid kui süüdistatav elas seal – räägiti, et väikest kasvu meesterahvas karjus seal akende all. Kas süüdistatav põdes kroonilisi haigusi – ei tea. Peale peatraumat kirjutati talle tabletid välja. Trauma oli ammu, selgroog on tal haige ka. Kuulis ta halvasti, seetõttu kogu aeg karjus, mind see häiris, tema vali hääl. Kui juba tutvusime rääkis, et on probleeme kuulmisega. Siis see veel süvenes. Ka allkorrusel elava naabrinaise L U sõnul süüdistatav ja kannatanu on regulaarselt tarvitanud alkoholi: …süüdistatav elab minu kohal, kannatanut nägin paar korda tänaval. Viis aastat tagasi ostsin korteri… Umbes aasta elas süüdistatav üksinda. Siis mina käisin töötamas Saksamaal. Kui tagasi tulin oli tal juba sõber, K. Siis algas põrgu. Siis hakkas (Nikitin) alkoholi rohkem tarvitama. Kui elas üksi samuti tarvitas alkoholi, oli mingi müra, aga mitte nii suur. Aga kui ilmus sõber, siis (tarvitasid alkoholi) juba päevad järjest. Kolm nädalat kuus oli lihtsalt põrgu… Kõik algas väga ootamatult, varahommikul, kell 5-7. Põhiliselt magasid nad päeval. Õhtul kella 22-st algas see, kella 3-5 ajal kutsusin politseid välja. Mul on kõrge vererõhk, siis helistasin KÜ esimehele, ta kutsus politseid ja võttis politseid vastu. Esimees kuulis isegi läbi telefoni neid hääli, mis ülevalt korterist oli kosta. Kaklused olid pidevalt. Mulle akna visati kive, nõuti, et avaksin ukse. Köögiaken oli tihti oksega koos… Kainena oli ta (s.t Nikitin) rahulik. Politsei juuresolekul ta naeratas, naeris, tegi nalja. Politsei pole kunagi teda kaasa võtnud. Pärast politseid rahunes maha. Lühikeseks ajaks. N T elas teises trepikojas. Ta käis süüdistatava 7

(24)juures, võis seal nädalate kaupa elada. Ilmselt tarvitas temaga koos alkoholi. Politsei on teda trepikojast välja viinud ebaadekvaatsena. Kui T seal oli, ka siis olid kaklused. Kutsuti ka politseid. See oli umbes 1,5 a tagasi. Kannatanu häält ei olnud kuulda. Ta rääkis vaikse häälega. Samuti tunnistaja V M (süüdistatava õe) ütluste järgi: Ei tea, kui tihti ja kui palju süüdistatav on alkoholi tarvitanud, aga üsna tihti… Sain tema eest pensioni, tal oli xxx seoses... Pension laekus minu kontole. Muidu raiskaks kogu raha korraga. Tema kulutaks kogu raha alkoholi peale… Kannatanut tunnen natuke ka. Suhtlesime temaga tihti telefoni teel, mõnikord käis minu juures... Peale abielu lahutamist elas (Nikitin) üksi korteris, leidis siis kannatanut, nad elasid enne ühiselamus, siis kannatanu jäi kodutuks, süüdistataval sai temast kahju ja kutsus ta elama enda juurde. Seda tean venna sõnadest. Kannatanu elas venna juures umbes kolm aastat. Tunnistaja N Ki sõnul: süüdistatavat tunnen 1979-st aastast. Õppisime koos kutsekoolis. Ise ei tarvita alkoholi 2017.aastast. Enne seda oli juhuseid, kui olen tarvitanud temaga koos alkoholi. Tema käitumine oli siis normaalne. Meenutasime aega, kui olime nooremad. Peamiselt minu juures kodus tarvitasime. Kahekesi. Süüdistatav tarvitas alkoholi. Ei tea kui tihti. Kas mingi aeg hakkas alkoholi tihedamini tarvitama – ei tea. Rohkem kui aasta ei käinud tema juures. Enne oli tal perekond. Siis lahutas. Süüdistatava abikaasaga ei suhelnud. Kord nägin teda tänaval. Mingi aeg süüdistatavaga hakkas elama veel üks meesterahvas, N. Ei tea miks ta hakkas elama tema juures. Ei rääkinud temaga sellest. Nd nägin kord linnas, teretasime üksteist ja kõik. Kuidas süüdistatav ja kannatanu omavahel läbi said ei tea. Ka tunnistaja V O’i (s.o süüdistatava endine töökaaslane ja naaber) ütluste järgi süüdistatav on tarvitanud alkoholi. Süüdistatavat tunnen umbes 1988-st aastast. Oli juhuseid kui oleme koos alkoholi tarvitanud. Alkoholijoobes süüdistatav oli rahulik. Tema kodus tarvitasime alkoholi. Viimane kord nägin süüdistatavat kolm aastat tagasi... Süüdistatava abikaasat tunnen. Ei tea, kas süüdistatav on tema suhtes vägivalda kasutanud, ta ei rääkinud sellest. Kolm aastat tagasi tarvitasime alkoholi temaga, tal oli sünnipäev. Korteri olustik – oli vallalise mehe korter, mitte eriti puhas. Süüdistatava sõnul tean, et kannatanul ei olnud dokumente. Töötasin valvurina Rimis, kannatanu tõi taarat, siis nägin teda kassas. Suhetest süüdistatavaga ta ei rääkinud. Tal oli probleeme tervisega, käis raskustega. Küsisin vaid, kuidas süüdistataval läheb. Ei arutanud kannatanuga kuidas süüdistatav kodus käitub. Suhted ei olnud nii lähedased, et selliseid asju arutada. Kehavigastusi kannatanul ei näinud. Mõnikord käis süüdistataval nõbu. Ei tea, kuidas süüdistatav kodus käitus… Kaklused, peksmised – midagi sellist mulle ei rääkinud. Naabrinaine alt kutsus tihti politseid välja, rääkis, et seal mööbel kukub jne, see on tema sõnadest. Ise ei ole kuulnud peksmist vms. Elan esimeses trepikojas, süüdistatav viimases. Peale seda naabrinaist, teiste naabritega eriti ei suhelnud... L (U) ei kirjeldanud kannatanu käitumist. Seda, et ta kõnnib raskustega on näha tema kõnnaku järgi. Süüdistatav käis minu juures külas rohkem kui kolm aastat tagasi. Ka 29.12.2023 süüdistatav ja kannatanu tarvitasid alkoholi. Tol päeval nägi süüdistatavat tunnistaja U: …29.12.2023 koristasin ja nägin kl 12-13 ajal süüdistatavat. Ta tuli koju, oli juba purjus. Tavaliselt kuu lõpus ta ei tarvitanud. Tal oli kott kaasas ja oli näha, et kotis on pudel. Sain aru, et ta on purjus tema kõnnaku järgi. Ta oli ikka juba päris purjus. Kui süüdistatav tuli koju, siis edasi sel päeval oli ideaalne vaikus. Ainuke, mis kuulsin oli millegi kukkumine, üsna valjusti. Võib olla veel midagi oli, aga (ei kuulnud, sest) tolmuimeja töötas. Ei saanud aru, mis konkreetselt kukkus. Kukkus ja nagu keeras, veeres edasi. 8

(24)Tunnistaja N K’i ütluste järgi 29.12.2023 kohtasin süüdistatavat. Ta tuli minu juurde. See oli päevaajal, umbes peale lõunat. Miks tuli – ütles, et sündis lapselaps… Pakkusin talle raha, et ennast korda teeks, viis eurot. Juuksed olid pikad, et käiks juuksuris… Pakkusin talle kodeerida ennast alkoholi vastu… Süüdistatav ütles, et mul pole seda vaja. Ta ise ütles, et kannatanu elab tema juures… Nikitin: …27.12 oli mul sünnipäev. xx võtsime, sest tütar sünnitas (lapselast). Öö läbi jõime. Hommikul (29.12) ärkasin kella 12 paiku. Läksin poodi… Kui mina tulin poest tagasi, K istus tooli peal… Kui tulin poest ei vaadanud, kas Fil on verd, ei olnud huvitav, oli huvi pohmellida. Ta istus köögis, kui siseneda paremat kätt, mina läksin oma magamiskoha juurde, võtsin viinapudeli taskust välja, kallasin, siis ise jõin, olin pohmellis… Kahe peale jõime 200 gr viina. Mina jõin pudelist, tema pitsist. F tavaliselt istus köögis kohe kööki sisenedes, ukse juures … tugitoolil… ja mina natuke eemal, külmkapi lähedal… Vahemaa minu ja tema vahel võis olla 1-2 meetrit... Kui hakkasin magama jääma, K istus köögis laua taga, ta tahtis ka magama minna, sain aru nii. Ta ütles, et „lähen“, siis kuulsin, et ta kukkus. Kuna see ei ole esimene kord, siis arvasin, et jõuab ise kohale. Küsisin temalt, ta ütles, et ise jõuab voodini. Köögis on verekahtlane määrdumine toolil, kust see tekkis – ilmselt Klt. Kui ta istudes ennast pussitas, siis temast. Kui ärkasin üles, tegin mitu lonksu. K ei vastanud ja tegin veel lonksu. Ei pööranud tähelepanu, kas jõin pudelit lõpuni. Edasi, on kindlalt teada, et 29.12.2023 kell 20:56 helistas süüdistatav hädaabi numbrile ja kutsus kiirabi, sest kannatanu F lamas liikumisvõimetuna põrandal. 24.01.2024 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub süüdistatava poolt häirekeskusele tehtud telefonikõne sisu: …Inimene kukkus… ja vist ei liiguta nagu… vist on ära surnud… Ma püüan teda tõsta… Ta ei räägi midagi, ei mõtle midagi, ei funktsioneeri… Ta on kuskil 59 (aastat vana) … Ta on minu juures kodus… Ta läks köögist välja… kukkus… ta oli joonud… Ja ma mõtlesin, et ta lihtsalt heitis magama ja ei tõuse püsti… Ta kuskil umbes 5 või 6 tundi tagasi kukkus… Ma arvasin, et ta lihtsalt jäi magama… Ma ei puutunud teda… Aga nüüd püüan teda äratada… aga tema mitte midagi… ei reageeri… kukkus… Ma arvan, et ta on vist surnud… Mina lihtsalt ärkasin praegu ja näen, et ta siiamaani endistviisi lamab. Sellepärast ma teda… andsin paar laksu vastu põski… Noh ta ei ärka üles… Las arstid tulevad ja vaatavad… kas ta on elus või kuidas… Väga joobes mees… (II kd tl 116-118) Kiirabikaardist nähtuvalt teade laekus kell 20:58. Anamneesi järgi … kiirabi kutsus sõber. Sõbra sõnul nad tarvitasid alkoholi. Kannatanu läks tuppa ja kukkus. Teataja läks magama ja kui ärkas üles leidis sõpra põrandal. Ta ei reageerinud. Siis teataja kutsus kiirabi. Kiirabi saabumisel mees lamas põrandal. Ei hinga. Pulssi ei ole. Pupillid laiad, ei reageeri. Nahk kahvatu. Surnukeha lamab paremal küljel, kõrval põrandal on vereloik. Riided on veres. Läbivaatamisel on rinnal vasakul rinnanibu all südame piirkonnas torkehaav 2 cm pikkusega. Konstateeritud surm kell 21:30. Anti üle politseile. (II kd tl 44) Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt kannatanu surnukeha asetses koridoris köögiukse ees, ülakeha selili asendis, vaagen ja alajäsemed pööratud paremale, parem alajäse vasaku all… (foto nr 6, II kd tl 9). Riided on eespinnal läbiimbunud rohke valdavalt kuivanud verega, vasakul pool rindkere piirkonnas vestil sedastatud kaks käävikujulist kangavigastust, millest keskne paikneb orienteeruvalt III-IV roidevahemiku kõrgusel rinnaku kõrvaljoonel, peaaegu vertikaalne, pikkusega orienteeruvalt 2 cm… T-särgi vasakul pool esitükil valdavalt märjad vere läbiimbumise piirkonnad ning vasakul pool esitüki ülaosas horisontaalne siledate servadega kangavigastus orienteeruva pikkusega 2 cm. Surnukehal sedastatud siledate servade teravate 9

(24)nurkadega horisontaalne haav, mis paikneb vasakul pool rindkerel rangluu keskjoonel viienda roidevahemiku kõrgusel, pikkusega 1,9 cm. 11.01.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga uuriti kannatanu seljast võetud vest ja T-särk. Vesti esiküljel avastati verekahtlased määrdumised (foto nr 6), reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks, s.t tegemist on verega (foto 7, 8). Ka T-särgi esikülg on verega läbi imbunud. Nii vestil kui T-särgil on augud (II kd tl 87-98). Verekahtlased määrdumised avastati ka triibulisel Tsärgil (vt 15.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 99-104). Sündmuskohale saabunud patrullpolitseiniku vormikaamera salvestiste sisu on uuritud 29.01.2024 asitõendi vaatlusprotokolliga. Sellest nähtub, et 29.12.2023 kell 21:18 patrullpolitseinik A F saabus sündmuskohale xxx. Korteris viibiv alkoholijoobe tunnustega K.Nikitin selgitab: …ma mitte midagi ei näinud… ma lihtsalt nägin kuidas ta läks välja ja kukkus. Ma mõtlesin, et võib olla ta jõi liiga palju… Sel ajal kiirabitöötaja uurib kannatanut ja räägib: no siin see on lõigatud. F vastab sellele: siin rinnus, vaadake, rinnanibu all… noaga… noaga sarnaneb… Siis kiirabitöötaja räägib: …valgustage… see on noaga lõigatud või noaauk. Põrandal lebaval kannatanul seljas olnud vestis on näha auk (vt ekraanitõmmis nr 3; II kd tl 121). Edasi selgitab süüdistatav: … no tasakaalu ta hoidis halvasti. Küsimusele: „Te ainult kahekesi olite korteris?... Ainult kahekesi olite kogu päeva?“, vastab K.Nikitin: „Ainult kahekesi… Jah… Ma nägin kuidas ta läks välja… Ma lihtsalt nägin kuidas ta kõndis ja kukkus… ma arvasin… sellepärast, et jõi“. F: „…Te koos istusite siin, jõite“, K.Nikitin: „…Jah… pärast ta läks ära… Tema elab minu juures ammu… Me elame koos… Ma tõin (ta) siia elama.“. F: „Teil temaga konflikt oli täna?“, K.Nikitin: „Ei /samal ajal raputab pead/“. F: „Kas te jõite midagi?“, K.Nikitin: „Jah, viina jõime“. F: „Ja kogu päeva olite ainult kahekesi korteris?“, K.Nikitin: „Jah… me ei riielnud… Umbes kolm-neli tundi tagasi… ma olin ka joobes… mina läksin magama… hälli… no vot mul on seal… köögis… tema tuba on paremal… kus ta tavaliselt magas… ta nagu sinna läkski…ja ma nägin, et ta varises kokku… kukkus… me jõime… ma mõtlesin, no olgu kukkus… kustus vist ära… ta nii palju võib olla ei saanud võtta, kui mina sain… viina… vaatan, ta on pikali… ma mõtlesin no olgu… roomab kohale… heitsin siia hälli pikali… aga pärast ärkan, vaatan, tema ikka lebab… ta varem alati… roomas voodini… aga siin, näen, lamab… hakkasin teda liigutama… mina teda patsutasin põskedele natukene… aga temal… nägu siia-sinna, aga rohkem mitte midagi… ei reageeri… siis ma võtsin telefoni, valisin 112…“. F: „Kaua te koos elasite?“, K.Nikitin: „Kaks aastat… Kui ma ta üles korjasin Kalevi kaupluse juurest… tema seal peatuses magas… Mitte ammu oli (mul) sünnipäev… 27. detsembril… üleeile tuleb välja… Sõbra nimi on N F… Ta üldse mulle rääkis… varem… ma lähen metsa, võtan köie ja riputan selle ja poon ennast üles… ta alati seda varem rääkis… Ma räägin (talle) – ei ole vaja… ela… ma annan sulle toa… Me koos sööme, koos elame… kõik on hästi“. F: „Nii, et konflikte teil tavaliselt ei olnud… või oli?“, K.Nikitin: „Ei, no võisid olla… mina võisin tema peale karjuda… midagi sellist… ses mõttes, ma olen peremees… aga tema võib olla mitte väga õigesti kasutas kogu süsteemi… noh santehnikat… aga nii tavaliselt oli kõik normaalne. F: „Tavaliselt te ei riielnud?“, K.Nikitin: „Ei“. F: „Aga teil keegi veel käis külas või te tavaliselt joote ainult kahekesi?“, K.Nikitin: „No tavaliselt kahekesi… no mõnikord võib olla keegi käis… minu vennapoeg käis kunagi“. F: “Aga viimasel ajal ta ei käinud… ainult kahekesi olite korteris?“, K.Nikitin: „Viimasel ajal ei… tavaliselt mitte keegi… Oli selline päev, et me otsustasime juua… et tähistada seda, et ma vanaisaks sain…“. F: „Täna täpselt ei tülitsenud?“, K.Nikitin: „Eii… Ta läks… ma sain nii aru, et ta tahtis keerata magamistuppa… Ta koperdas üle pea… ja ta kukkus… Aga mina istusin seal külmkapi juures, seal on iste… No kukkus… roomab pärast, kuhu tahab… nagu tavaliselt varem oli… ta lihtsalt roomas kohale… ma juba uinusin… 3-4 tundi arvatavasti ma magasin… tõusen… tema ikka samamoodi nagu lebas nii lebab…“. (II kd tl 120-127) 10

(24)Eksperdiarvamuse järgi kannatanu surma põhjuseks oli südameõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne vererind ja arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus… On alust arvata, et kannatanu surm võis saabuda orienteeruvalt 4-8 tundi enne kohtuarstlikku läbivaatust sündmuskohal (kell 23:19 sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi – vt II kd tl 2 – „…koolnumuutused kell 23:19:…“ ehk siis kella 15:19-st kuni 19:19-ni). Surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati südameõõnde tungiv torke lõikehaav vasakul pool rindkerel südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku vatsakese seina vigastusega. Rindkere torke-lõikehaava tekkeaeg ei ole täpselt tuvastatav, kuid arvestades vigastuse lokalisatsiooni ja ulatust võib olla mõõdetav minutitega enne surma saabumist. Torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaotsalise, lõikeserva omava vahendiga, võimalik, et noaga, tera pikkusega mitte vähem kui 7-9 cm, mida tõestab haavakanali orienteeruv pikkus 7-9 cm, tera laiusega mitte rohkem kui 1,7 cm, mida tõestab haava pikkus 1,7 cm; löögi suunaga veidi eest veidi ülevalt vasakult põiki veidi taha veidi alla paremale. Kannatanu kehaasend talle vigastuse tekitamise ajal võis olla seisev, istuv või selili/paremal küljel lamav, kuna vigastuse lokalisatsioon ei välista selle tekitamist nendes asendites. Ründaja võis asetseda kannatanu ees ja vasakul. Ei saa välistada, et kannatanu kehaasend võis rünnaku ajal muutuda. Kannatanu surnukeha välisvaatlusel ei sedastatud enesekaitsele viitavaid kehavigastusi. Arvestades rindkere torke-lõikehaava lokalisatsiooni ja ulatust, on vähetõenäoline, et peale vigastuse saamist kannatanu võis iseseisvalt liikuda (nt käia, osutada vastupanu, liikuda teise tuppa). On võimalik, et peale vigastuse saamist kannatanu võis rääkida kuni teadvuse kaotuse hetkeni kümnete sekundite – mõne minuti vältel. Toksikoloogiauuringu andmetel leiti kannatanu surnukeha verest 2,67 mg/g etanooli, silma klaaskeha vedelikust leiti 2,11 mg/g etanooli. Selline etanooli verekontsentratsioon vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Võttes arvesse läbivaatuseks esitatud noa parameetreid ning rindkere torke-lõikehaava ja haavakanali pikkust, on võimalik, et torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud läbivaatuseks esitatud noaga (vt 9.02.2024 ekspertiisiakt nr 24EAOS00016-01/KJ4; II kd tl 23). Sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et kööki sisenemisel on paremat kätt arvutitool (foto nr 9, II kd tl 11), millel on näha tumedamat värvi verekahtlased laigud (kiirtest reageeris positiivselt ehk tegemist on verega) (foto nr 10). Tooli all on tumepunast värvi verekahtlane loik (vt foto 11, II kd tl 12). Süüdistatav kinnitas oma ütlustes, et sellel toolil istus alati kannatanu F (süüdistatav ise istus alati laua teise külje juures, kus on madrats-diivani kate). Sellest kohus järeldab, et kannatanut löödi just selles kohas, kui ta istus köögis kööki sisenedes paremat kätt arvutitoolil. Löögi tagajärjel haavast eraldunud veri sattuski tooli kattele ja põrandale tooli alla. Järgnevalt tuvastab kohus, et kannatanut löödi köögilaualt leitud kööginoaga. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadates lauale otse jääb paremat kätt arvutitool ja vasakut kätt jääb taburet, mille peal on padi. Tabureti poolsel lauaosal on nuga sinise-beeži värvi käepidemega ning musta värvi noateraga (foto nr 12, 13, 14, II kd tl 12-13). Noatera peaaegu terves ulatuses on nähtav verekahtlane määrdumine. Tetrabase kiirtest annab positiivset reaktsiooni vere sisalduse suhtes. Süüdistatav tunnistas kohtus antud ütlustes, et see nuga kuulub temale. Süüdistatava versioon, et veremäärdumine võis sattuda noale kui politseinik võttis noa laualt ja andis selle medõele ei riimu uuritud tõenditega. Seda ei ole näha ei sündmuskoha vaatlusprotokollist, rinnakaamera salvestiselt ega tunnistaja Fi ütlustest. Rinnakaamera salvestiselt on selgelt näha, et kell 21:20:49 kiirabitöötajad lahkusid korterist ning nuga avastati köögilaualt juba sündmuskoha vaatluse käigus (uurimistoimingu algus kell 22:50). Ehk siis veri 11

(24)võis sattuda noaterale vaid noalöögi tegemise käigus (mitte esialgsete menetlustoimingute tegemisel patrullpolitseinike poolt vms). Vastavalt 10.01.2024 asitõendi vaatlusprotokollile sündmuskohalt äravõetud kööginoa kogupikkus on 240 mm, tera pikkus on 125 mm, tera laius maksimaalselt 19 mm (keskosas 17 mm, käepideme juures 19 mm), tera paksus 1,8 mm. Tera on mõlemalt poolet üleni määrdunud verekahtlase ainega. Tera pind testiti mõlemalt poolt Tetrabase testiga. Reaktsioon verekahtlusele osutus positiivseks. (II kd tl 80-86) Ekspert tegi järelduse (vt 9.02.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AOS00016-01/KJ4, p 13; II kd tl 26), et on võimalik, et torke-lõikehaav vasakul pool rindkerel võis olla tekitatud läbivaatuseks esitatud noaga (fotod nr 1-3, II kd tl 23). Ehk siis teada on, millega, kus ja millal kannatanut löödi (kööginoaga 29.12.2023 ajavahemikus kella 15.19-st kuni 19.19-ni, Põhjaallee 21-71, Kohtla-Järve korteri köögis, sisenedes paremat kätt, kus kannatanu alati istus laua taga arvutitoolil). Vaidlus antud asjas käis selle üle, kas kannatanut lõi noaga süüdistatav Nikitin (s.o süüdistuse versioon) või juhtus see teistel asjaoludel (kannatanu sooritas enesetapu vms – s.o kaitseversioon). Süüdistatav eitas kannatanu noaga löömist: … ei teinud seda. Kes põhjustas tema surma – ei tea, ma magasin. Kui ma jäin magama oli ta elus ja normaalne, ta istus laua taga. Mis noaga teda pussitati ei tea. Köögilaualt leiti nuga, kes pani selle noa köögilauale – ei tea, seda võis panna ükskõik kes. Kui tulid politseinikud ja kiirabi nägin, et nuga oli kellegi käes, mind viidi eemale ja nägin, et politseinik võttis laualt noa ja pani selle mujale. Seal oli medõde, neil olid sinised kummist kindad käes. Nad võisid nuga ka siis verega määrida. Kus oli see nuga, kui esimene kord avastasite Nd põrandal – ei pannud tähele, kus see nuga oli. Kohtu arvates, uuritud tõendid toetavad süüdistuse versiooni, et kannatut lõi noaga just süüdistatav. Sellele osutavad muuhulgas alljärgnevad tõendid ja asjaolud. Süüdistatava läbivaatuse käigus 30.12.2023 avastati K.Nikitini parema randmeliigese painutuspinnal, et nahk on veidi määrdunud pruunika kuivanud ainega (vt fotod nr 9, 10). (II kd tl 51-55). Eksperdiarvamusest tulenevalt sellest kohast võetud proovis sisaldub nii süüdistatava enda, kui ka kannatanu DNA-profiil, ehk see (vere)määrdumine pärineb kannatanult (vt 6.02.2024 DNAekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01, p 1.39; II kd tl 186p). Samuti süüdistatava riietelt, sh dressipükstelt leiti verekahtlased jäljed, mis reageerisid positiivselt veresisaldusele (vt 8.01.2024 asitõendi vaatlusprotokoll – II kd tl 66-79; foto nr 22). Süüdistatav selgitas randmel veremäärdumise olemasolu nii: …29.12 kui tulin poest tagasi kallasin Nle viinapitsi täis. Ise vist ka jõin sellest pitsist. Siis istusin voodi peale, köögis. Jõin ja hakkasin TV vaatama ja tundsin, et hakkan magama jääma. Laigud kätel – kui ärkasin üles, siis kutsusin Nd, aga tema ei vastanud, siis ma tõusin püsti, tõusin istukile, ei näinud teda, väljas oli pime, ainult TV töötas, tõusin püsti vaatasin ringi ja nägin, et K lamab seal. Roomasin tema juurde. Püüdsin teda üles äratada, võtsin ta särgist kinni, tahtsin kõrvakiilu panna, vastu põske lüüa, aga pidin selleks üles tõusma, panin tule põlema, läksin tagasi N juurde, siis hakkasin vastu põske lööma. Laigud kätel – ilmselt siis saingi need määrdumised Nlt. Prokuröri taotlusel vastuolude kõrvaldamiseks avaldati Nikitini kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta räägib hoopis kukkumisest. Nikitin ei osanud selgitada seda vastuolu kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel. Kaitsja tugines lõpukõnes sellele, et kohtueelses 12

(24)menetluses võisid Nikitinil mõned asjad ununeda, sest ta oli tugevas alkoholijoobes. Aja möödudes aga tema mälu taastus. Kohtu arvates süüdistatava selgitus ja kaitsja käsitlus ei ole loogiline ega eluliselt usutav. Kui Nikitin oleks löönud kannatanut vastu põske, siis sellest ei saanud tal laigud tekkida, sest kannatanu näos ei olnud verd (vt foto nr 6, II kd tl 9), mis on loogiline, sest teda löödi noaga rindkerre, mitte näkku või kaela. Verelaigud kätel aga võisid süüdistataval jääda noalöögist, sest noaga kontaktlöögi käigus siseneb noatera kannatanu kehasse ja tekib kontakt lööja käe (mis hoiab nuga) ja haava vahel ning kuna haavast hakkab eralduma verd, võiski see sattuda ründaja ehk süüdistatava käele. Seda versiooni toetavad ka DNA-ekspertiisi tulemused, mille järgi veremäärdumine pärineb kannatanult (vt 6.02.2024 DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01, p 1.39; II kd tl 186p). Kannatanu juurde roomamise versioon on samuti ebausutav. Süüdistatava enda ütluste järgi kui ta ärkas televiisor oli sisse lülitatud. Üldiselt teada on, et TV ekraan kui selline on kasvõi mingil määral valgusallikaks ja valgustab tuba piisaval määral, et vähemalt jõuda valgustuse lülitini. (Süüdistatav on küll viidanud, et tal on raskusi kuulmisega, kuid ei rääkinud midagi, et tal on probleeme silmanägemisega). Arusaamatuks jääb, miks süüdistatav pidi siis käpuli roomama köögist esikusse, kus lebas kannatanu, selle asemel, et lülitada valgustus sisse ja siis minna vaatama, mis temaga on. Seda enam, et kui (köögis ja esikus) oli nii pime, nagu süüdistatav räägib (ja ta pidi seetõttu roomama kannatanu poole, et mitte komistada), kuidas ta võis üldse näha kannatanut ja mis temaga on. Järelikult nii pime ikkagi ei olnud ning puudus vajadus roomata käpuli kannatanu poole. Need asjaolud osutavad, et selles osas (et oli väga pime ja seetõttu ta roomas köögist kannatanu poole käpuli) süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja. Kui aga süüdistataval ei olnud vajadust roomata kannatanu poole ja tema ümber, siis kannatanu veri ei saanud sattuda tema käe randmele põrandalt (nagu ka kannatanu näolt), vaid see pidi juhtuma kohtu eelpool kirjeldatud viisil ehk noalöögi tegemise tulemusena tekkinud veritsevast haavast. Peale seda, 6.02.2024 DNA-ekspertiisiaktist nr 24E-GE00056-01 tuleneb, et kööginoa käepidemelt leiti kas ainult süüdistatava või süüdistatava ja kannatanu DNA-profiilid (vt eksperdiarvamuse p 1.3, 1.6, II kd tl 111), mis tõendab, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav ja see ei saanud olla keegi tundmatu kolmas isik. Seda võimalust välistavad ka tunnistajate (aga ka süüdistatava enda) ütlused, mille järgi (vähemalt sündmusele eelnenud ajaperioodil) ei käinud süüdistatava korteris kolmandaid isikuid. Nikitin: …Ei oska nimetada, kes siis käis minu korteris. Nad ei jäänud mulle meelde. Kui ei ole meeles, siis ilmselt ei käinud. Eriti palju kellegagi ei suhelnud. Kui nõbu oli siin, siis võis tulla sõpradega, aga detsembris ta minu juures külas enam ei käinud... Kui 29.12 tulin, kodus oli vaid K. 27., 28., 29.12 jõime vaid Nga, kedagi kolmandat ei olnud. 29.12 ei kuulnud, et keegi oleks tulnud… 27.-28.12 keegi ei käinud (meie juures), kahekesi tähistasime. Kas oli juhtumeid kui kõrvalised isikud tulid teie korterisse ise või nt kui oleksite avastanud võõraid oma korteris neile ust avamata – ei olnud. Ka sündmuskohal, vastates patrullpolitseiniku Fi küsimusele – „Ainult kahekesi olite kogu päeva?“ kinnis süüdistatav korduvalt, et „Jah…“, olime vaid kahekesi (vt eelpool uuritud patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestise sisu). 13

(24)Tunnistaja Fi kohtus antud ütlustest nähtuvalt 29.12.2023 sai ta väljakutse aadressile Põhja allee 21-71. …Kiirabi kutsus meid appi. Korteris oli kaks kiirabitöötajat, süüdistatav ja surnud isik. Süüdistatav oli alkoholijoobes, meesterahvas. Kiirabi surma põhjust vist ei nimetanud. Hiljem kui vaatasime laiba üle siis avastasime võimalik surma põhjus, et rindkere vasakus pooles oli torkehaav, ca 2 cm pikk. Teisi vigastusi vist ei olnud. Mehe riided – vist olid püksid verised, veel kuskil kuivanud veri, ei mäleta kus veel. Süüdistatava sõnul istumise põhjus oli, et ta sai vanaisaks, pidutsesid, mingeid konflikte ei olnud. Süüdistatav ütles, et kannatanu kukkus ja et see on tavaline asi, seda juhtus juba varem. Ise jäi magama kööki. Kui ärkas ja avastas, et isik ei liigu, kutsus kiirabi välja... Peale kukkumist jäi isik magama umbes neljaks tunniks. Palju nad enne seda tarvitasid alkoholi ei tea. Süüdistatav ütles, et nad tarvitasid alkoholi kahekesi. Kedagi kolmandat seal ei olnud. See pidi olema süüdistatava korter. Surnu pidi olema kodutu ja viimased paar aastat pidi elama süüdistatava juures. Ka naabrite sõnul ei käinud süüdistatava korteris kõrvalisi isikuid: Tunnistaja U: Ei märganud, et keegi kõrvaline oleks süüdistatava korteris käinud... Nad olid seal kahekesi. Kui nõbu käis, siis kuulsin tema häält. Kuuldavus on väga hea… 29.12 süüdistatava juurde keegi ei tulnud, ei kuulnud isegi samme. Süüdistatav ja kannatanu olid kahekesi korteris. Seega, kolmanda(

te)isiku(
te)sekkumise tunnuseid antud juhul ei ole, mis ei jäta muud tõlgendust kui, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav. Eelpool tuvastatud asjaolusid kokku võttes (et korteris olid vaid süüdistatav ja kannatanu kahekesi; toolil, millel istus kannatanu ja selle all on kannatanu vere jäljed; veremäärdumisega nuga avastati köögilaualt kohast, kus asetses süüdistatav; noal on vaid tema ja kannatanu DNA jäljed ning süüdistatava käe randmelt ja riietelt avastati veremäärdumised) järeldab kohus, et kannatanut lõi noaga just süüdistatav K.Nikitin. Kuriteomotiivi ei ole võimalik täpselt välja selgitada. Süüdistatav ise eitas oma ütlustes agressiivset käitumist alkoholi mõju all: Kas muutute agressiivseks joobes – võib teistele tunduda, et olen agressiivne, sest hääletoon tõuseb, kui ärritun. Joobes olles endise abikaasa suhtes vägivalda ei tarvitanud. Mõnikord võisin temal käest kinnist haarata. Abikaasa rääkis, et lõite teda vastu jalga – ei tea, ei mäleta seda, ta rääkis mulle midagi sellest, aga ei teinud seda. Kas N T suhtes tarvitasite vägivalda – milleks? Rääkisin talle vaid, et ära söö tablette, võisin öelda seda kõva häälega. Kui jõite kas N suhtes vägivalda tarvitasite – ei, aga kui tülitsesime võisin rääkida kõva häälega. Küsimusele – kas teil oli kannatanuga konflikte – ei vastanud süüdistatav otseselt, viidates vaid, et: … ta nägi halvasti. Selle asemel, et minna jalgadega ta ulatus käega, sirutas käe ette. Nt tahtis kraanikaussini minna – tegi paar sammu ja siis venis ennast ettepoole. Tal oli halb tasakaal ja nägemine. Teinekord käsi libises tasapinnalt maha. Seetõttu pahandasin tema peale – „kas sa näed, et sinu all on põrand, et ei ole vaja kukkuda“. Selle tõttu tihti riidlesime. Selle tõttu tõstsin tema peale häält, „miks sa aru ei saa, tee uuesti“, et mitte kukkuda. Palusin tal harjutusi tegema, et veenduda, et ta teeb õigesti ja ei kukku. Samuti, kui ta pesi ise, tegeles pesu pesemisega, võis vett kallata, siis rääkisin, et põrand oleks kuiv, et kuivataks vanni põranda ära. Füüsilist jõudu konfliktide käigus ei kasutanud. Mõnikord lihtsalt katsusime jõudu kätega, kuigi 14

(24)ma sain temast jagu, tal olid tugevad käed, ta töötas keevitajana ja pidi päeva hoidma elektroodi käes. Samas, nt sündmuskohal patrullpolitseiniku Fi küsimusele: „Nii, et konflikte teil tavaliselt ei olnud… või oli?“, vastas Nikitin: „Ei, no võisid olla… mina võisin tema peale karjuda… midagi sellist… ses mõttes, ma olen peremees… aga tema võib olla mitte väga õigesti kasutas kogu süsteemi… noh santehnikat…“ (vt rinnakaamera salvestis)… „Tema (s.t kannatanu) pidas ennast halvasti üleval“ (vt II kd tl 121p, neljas rida ülevalt). Et siis konfliktid nende vahel ikkagi olid. Ehk, kuigi süüdistatav ei tunnista füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu suhtes, tunnistab ta, et pahandas tema peale, kui tal tekkis probleeme tasakaaluga või majapidamistööde tegemise käigus. Võimalik, et ka sel korral süüdistatava ja kannatanu vahel võis tekkida konflikt mingil olmeteemal, mis on tavapärane asi alkoholijoobes inimeste puhul. Asjaolu, et süüdistatav ise ei mäleta konflikti kannatanuga on selgitatav nt sellega, et alkoholi mõju all tema mälu kustub, mida on juhtunud ka varem (vt nt politsei infosüsteemis registreeritud juhtumit 1.01.2016-st, mille juures on märge: …Konstantini sõnade kohaselt ei mäleta ta mida juhtus, kuna oli raskes joobes (II kd tl 130). Kuigi süüdistatava poolt kannatanu varasema löömise või peksmise kohta otsesed tõendid puuduvad, osutasid mõned tunnistajad, et nende arusaama järgi Nikitin peksis Fit. Nii, nt tunnisaja U ütluste järgi: Kuuldavus korteris on väga hea. Kuulen igat sõna. Kannatanu häält ei kuulnud, ainult süüdistatava karjumist. Alguses mingi inimene kukkus, siis olid löögid nagu keegi koputaks vastu põrandat, siis hääl „kas veel tahad? Nah“. On hästi kuulda, kas kukub inimkeha või nt tool. Kahe aastaga juba õppisin eristama need hääled… Süüdistatav peksis kannatanut. Kahel korral nägin kannatanut tänaval, ta väga halvasti kõndis. Kannatanuga ei rääkinud. Nägin teda lihtsalt. Kas temal oli näha vigastused – oli riides, näos ei olnud midagi, nägin teda aknast. Kuuldavus oli hea, sain aru, et süüdistatav peksab kannatanut, oli iga sõna kuulda – „pese paremini, miks sa siin ei pesnud“. Süüdistatav ise ei tunnistanud agressiooni kannatanu suhtes: ei teinud temale etteheiteid… Kui ta ei saanud millegagi hakkama, siis tegin ise… Ei ole teda kunagi löönud… Veremäärdumine padjal (foto nr 24, II kd tl 18) – tal oli kõrge vererõhk, võis olla verejooks ninast… Pidin tõstma häält, et ta kõnniks, mitte ei ulatuks käega. Seda juhtus harva… Mind ärritas, et ta kukub. Ta jäi seisma, rääkisin, et „sinu ees ei ole kuristikku“. Samas mõned tunnistajad on otseselt osutanud, et alkoholijoobes muutub süüdistatav agressiivseks. Nt tunnistaja Oi ütluste järgi: Mäletan, et paar korda küsisin kannatanult kuidas süüdistataval läheb. Ta vastas, et kui süüdistatav purjus on, siis korraldab skandaali. Kannatanu ei täpsustanud, mis skandaalid need olid. Lihtsalt, et juhtub skandaale. Tunnistaja U: Milliseks muutub süüdistatav alkoholijoobes – …tänaval on noor hääl aga kui ta on kodus karjub hääl on vaga tugev, ta karjub, muutub väga agressiivseks. Agressiivses väljendub peale karjumist, solvamises, ta sõimas mind ropult. 15

(24)16

(24)Tunnistaja M: Miks süüdistatav lahutas abielu – ta karjus abikaasa peale. Ei peksnud, aga võis ta eemale tõugata. Alkoholi tõttu ka. Kainena on ta normaalne inimene. Joobes muutub ta väga valjuhäälseks. Ta on sünnist saadik kurt, räägib alati valju häälega. Nikitini abikaasa rääkis mulle, et ta võis teda eemale tõugata. Kainena ta seda ei teeks. Kokkuvõtteks, kuna sündmuse pealtnägijad puuduvad ja muudest tõenditest kuriteomotiivi üheselt tuletada ei ole võimalik, jääb motiiv antud juhul ebaselgeks. Samas tegemist ei ole koosseisulise tunnusega ning selle tuvastamine ei ole kuriteokoosseisu olemasolu sedastamiseks nõutav. Kaitsja vastuargumendid ei ole, kohtu arvates, veenvad, et lükata ümber süüdistuse versiooni. Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid süüdistatava versiooni, et kannatanu võis ise võtta endalt elu. Süüdistatav andis selle kohta järgnevad ütlused: Oma tulevikuplaanidest F on rääkinud, et tahab enesetapu teha. Ta rääkis sellest minu juures kodus, kui rääkisime temaga. Ta oleks ennast üles poonud, aga oks ei pidanud vastu. Ei tulnud välja… Ise selle juures ei viibinud, K rääkis, et tegi seda veel aasta enne minu juurde elama asumist … Lihtsalt rääkisime elust. Ta rääkiski, et oli juhtum... Siis ta rääkis veel, et leidis uue kase, kus on tugev oks. Palusin, et ta näitaks mulle selle. Ta ütles, et „ma ei näita sulle, kardan, et saed selle oksa maha“… See jutt oli novembris ehk kuu enne seda… Ajavahemik kahe jutu vahel - kolm-viis aastat. Kui ta minu juures elas ei üritanud ennast üles puua. Aga kui jõime, siis ta meenutas, et tal on halb elu. Lõi ennast käega vastu pead ja rääkis „et ma kõngeks“ (venek „shtob ja sdoh“). Küsisin „Milleks? Sul on ju vend“, ta ütles, et ei lähe (elama) venna juurde. Et elu ei õnnestunud… Ei suhelnud vennaga, sest ta tegi temale etteheiteid. Tema aga tahtis elada oma elu. Tema jaoks oli siis oluline valida ise kuidas ta elab ja millega tegeleb, tal oli aktiivne positsioon oma eluviisi suhtes, ei tahtnud alluda teiste arvamuseele - jah. Minu juures elades sai ta valida oma elu. Kui oli kavatsus ennast tappa, miks ta läks elama teie juurde – kui inimene sellest tihti räägib, siis hakkasin sellele tähelepanu pöörama. Nagu kinnisidee. Küsisin: „Kas sul on halb minu juures elada? Ta vastas, et „hea, kõik on korras“. Aga tahtis olla iseseisev. Minu juures elades ei olnud päris iseseisev, mina teda toitsin. Elasite mitu aastat koos, miks F ei realiseerinud seda plaani – tal oli vist normaalne elamine minu juures ja mina rääkisin temale, ja rääkisin, et „oled kristlane“. Minu sõnad mõjusid teda. Kasvõi mingiks ajaks. Aga viimasel ajal sai N teada, et tuttavad surid ära, see kurvastas teda, midagi muud halba ei toimunud tema elus. N ei olnud vägivaldne inimene – alkoholijoobes oli ta lõbus, ei olnud agressiivne, aga saades aru, et elu temal ei õnnestunud, ta on 11-s laps peres, neil kõigil on kõik korras, lapsed ja lapselapsed, oma lapsi tal ei olnud, kuigi perekond oli… 28.-29.12 … K võis istuda ja lüüa ennast vastu pead ja rääkis seejuures „et ma kõngeks“ (venek „shtob ja sdoh“)… Ilmselt oli ta kade. Ta ei näidanud seda välja. Aga vahest lõi ta ennast pähe ja rääkis seda juttu („et ma kõngeks“). Ta tegi seda ka varem tihti. Millega K veel tegeles peale harjutusi, linnas ringi jalutamist ja pudelite korjamist - vaatasime telekat, ta püüdis lugeda raamatuid, aga nägemine oli halb, leidis mingid prillid. Tegime süüa, koristasime. Tema tegi süüa hästi, ta on kalurite poeg… 17

(24)Tema panus majapidamisse - ta pesi enda pesu, kui käisin ära, töötasin päikesepaneelide paigaldamisel, tema tegeles majapidamisega. Ehk siis süüdistatav viitab oma ütlustes kannatanu ebaõnnestunud suitsiidi katsele ja enesetapu mõtetele. Samas peale süüdistatava ütlusi puuduvad muud tõendid, mis kinnitaksid Fil selliste kavatsuste olemasolu ning ei saa välistada, et sellised ütlused annab süüdistatav eesmärgiga viia süüdistus endast eemale ja vabaneda vastutusest. Keegi kohtus üle kuulatud tunnistajatest, sh ka Fi vend, ei maininud temal enesetapu mõtete või kavatsuste olemasolu. Kui lähtuda süüdistatava versioonist, et kannatanu tahtis ennast üles puua (ja isegi leidis selleks sobiva kase), kohe tekib küsimus: miks ta järsku otsustas kasutada enesetapu sooritamiseks hoopis teist viisi ning ülespoomise asemel lüüa ennast noaga südamesse? Enesetapu sooritamise versioon ei ühti ka Fi senise käitumisega: kui ta on mitu aastat juba elanud Nikitini juures, neil oli välja kujunenud elurütm, ta sai kõik vajalikku (sh toitu ja alkoholi) Nikitini käest, teinekord tegeles ka ise taara korjamisega, (Nikitini ütluste järgi) tegi jõukohased füüsilised harjutused, tema elus ei juhtunud viimasel ajal mingeid dramaatilisi sündmusi ning pere kaotus, dokumentide puudumine ja asotsiaalne eluviis olid temal välja kujunenud tunduvalt varem, aastate eest, mis ei takistanud tal jätkata elada oma elu. Seejuures oli ta piisavalt iseseisev otsustuste tegemisel, nt mõneks ajaks läks elama usukogudusse (kuid füüsiline töö käis tal üle jõu). Ehk siis kõik asjaolud näitavad, et kannatanu oli leppinud temal välja kujunenud eluviisiga (nagu ka töö, perekonna ja laste puudumisega) ja soovis seda sellisel moel ka jätkata ehk tal puudus motivatsioon enesetapu sooritamiseks. Ka tol päeval ei juhtunud midagi erilist, mis võiks lükata kannatanut enesetapule. Nad tarvitasid Nikitiniga koos alkoholi, enne Nikitini sünnipäeva puhul, tol päeval Nikitinil lapselapse sünni puhul. Süüdistatava oletus, et F oli kade (et tal sündis lapselaps) ei põhine faktidel ega tõenditel (ka Nikitin ise ei räägi, et F oleks seda väidetavat kadedust kuidagimoodi väljendanud). Lõppkokkuvõttes, süüdistatava ütlustest ei nähtu üldse midagi, et kannatanu oleks tol päeval Nikitinil lapselapse sünnile (või muule sündmusele) kasvõi kuidagi negatiivselt reageerinud. (Ütles vaid, et läheb magama.) Süüdistatava ütlustest nähtub vaid, et kannatanu lõi ennast käega vastu pead ja rääkis „et ma kõngeks“. Aga (Nikitini enda ütlustest nähtuvalt) sedamoodi on kannatanu varem juba korduvalt käitunud ja sellele ei järgnenud enesetapu katseid vms. Jääb arusaamatuks, miks just sel korral pidi F tegema nii otsustavat sammu, et võtta endalt elu. Ehk siis, kuigi kannatanu võis olla oma eluga mitterahul ja tunda pettumust sellest, et tal ei ole tööd, peret ega lapsi jms, selliselt on ta elanud juba aastaid (kui mitte aastakümneid) ning tõenditest (peale süüdistatava ütlusi) ei nähtu, et ta kavatseks sooritada enesetapu. Enesetapu versiooni ei toeta ka Fi kehavigastuste iseloom. Nii, 27.02.2024 täiendekspertiisiaktist nr 24E-AOS00202-01 nähtub eksperdi arvamus, et … arvestades torke-lõikehaava lokalisatsiooni vasakul pool rindkere keskosas, V roidevahemikus rangluu keskjoonel ning seda, et vigastuse koht on teoreetiliselt kättesaadav tekitamisele kannatanu enda käega, ei saa lõplikult välistada, et kannatanu N.F võis selle vigastuse ise endale tekitada. Samas, arvestades haavakanali suunda veidi eest veidi ülevalt vasakult põiki veidi taha veidi alla paremale, on selle vigastuse tekitamine kannatanu parema käega äärmiselt vähetõenäoline. (II kd tl 32-33). Süüdistatava ütluste järgi F oli paremakäeline: …F oli paremakäeline. Vorsti lõikas parema käega… Ka N.Fi vend Andrey F kinnitas kohtus antud ütlustes, et tema vend N oli paremakäeline: 18

(24)…Konstantin Nikitinit ei tunne. Hukkunu oli minu noorem vend. Suhted vennaga olid vennalikud, ei ole kaua aega teda näinud. Otsisin teda mööda linna. Suhted olid head. Viimati nägin teda umbes 8 aastat enne seda sündmust. Miks kontakt kadus – ei saanud teda leida, tuttavate kaudu sain temaga ühendust, kes nägid teda linnas. Ise elan teises linnaosas. Telefon tal oli, aga pidevalt väljas. See oli ammu kui sain temaga ühendust telefoni teel. Ei mäleta millal, umbes 8 aastat tagasi. Vend ilmselt tarvitas alkoholi. Tal ei olnud kindlat elukohta, teda oli raske linnas üles leida. Isegi kui küsida kodutute käes, vastasid et ei tea, kus ta on. Vend oli paremakäeline. Ta töötas keevitajana, ta töötas alati parema käega. Fotodel ka tegi asju parema käega. Andrey Fi poolt esitatud fotodelt on näha, et N.F oli paremakäeline (vt fotod II kd tl 166, millel kannatanu esimesel fotol lehvib parema käega ja teisel fotol hoiab tordi samuti parema käega). Kohtus antud ütlustes kinnitas kohtuekspert Mihhail V, et …noalöök oli veidi ülevalt, eespool, noatera oli veidi eest, ülevalt ja pigem vasakult, veidi taha, alla ja paremale. Kas inimene võis tekitada endale sellise kehavigastuse kui ta oli paremakäeline – on vähetõenäoline. Kui oli vasakukäeline, siis tõenäosus suurem. Kui oli paremakäeline, siis (sellise kehavigastuse endale tekitamine) on väga ebamugav, kui vasakukäeline, siis on mugavam. Kui inimene ise tekitab endale haava, siis iseloomulik on proovilõike tegemine. Inimene tavaliselt proovib, kuidas on mugavam lüüa ja tekitab hulgalised või arvukad pindmisemaid ja väiksemaid haavu. Üks, mis on ajaliselt viimane, on kõige tugevam ja otsustav, viimase löögina lööb. Antud juhul väiksemaid haavu ei olnud. Kus kohas noahaav tekitati – ei saa vastata. Kas kannatanu võis ise nuga oma kehast välja võtta – seda ei saa välistada, võis jätkata tegevust kuni oli teadvusel. Kui südamehaav ei tapa momentaalselt, ei tekita momentaalselt surma, siis teatud aega inimene on teadvusel. Sekundid, minutid. Kui võis nuga välja võtta, kas ta võis nuga ära visata ja kui kaugele - iga liigutus pärast haava tekitamist võtab inimeselt energiat. Antud juhul … see on väga suur kahju. Ei saa vastata, kui ta võttis noa südamest välja, kas oli võimeline midagi sooritada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaitseversioon (et kannatanu sooritas enesetapu) põhineb oletustel, mitte tõenditel ja on ümber lükatud varem käsitletud süüdistuse tõenditega. Kokkuvõte Seega, tuvastab kohus, et 29.12.2023, täpselt tuvastamata ajal, ajavahemikus kella 15:19-st kuni kella 19:19-ni, Konstantin Nikitin, viibides korteris aadressil xxx, Ida-Viru maakond, lõi N Fit ühel korral kööginoaga (noatera pikkusega 125 mm ja tera laiusega maksimaalselt 19 mm), rindkerre vasakule poole südame piirkonda, millega tekitas südameõõnde tungiva torkelõikehaava vasakul pool rindkerel, südame parema vatsakese seina-vatsakeste vaheseina-vasaku vatsakese seina vigastusega, mille tüsistusena tekkis verisüdamepaun, vasakpoolne verirind ja arenes välja äge südame-veresoonkonna puudulikkus, mille tulemusena suri N F sündmuskohal. Süüdistatava tegu vastab

§ 113lg 1 kuriteokoosseisu (tapmine) objektiivsetele tunnustele.

Lüües kannatanut rindkerre kööginoaga tera pikkusega 125 mm ja tera laiusega maksimaalselt 19 mm pidi Nikitin teadvustama, et selline noalöök võib vigastada rindkeres asuvaid elutähtsaid organeid (süda, kopsud jne), mis võib päädida kannatanu surmaga. Ehk pani teo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Lüües kannatanut noaga rindkerre möönis ta mistahes raskete tagajärgede tekkimist kannatanul kuni viimase surmani välja. S.t otsene tahtlus oli tal nii oma teo, kui selle tagajärje (kannatanu surma 19

(24)saabumise) suhtes, sest ilma kohese arstiabita pidi kannatanu saadud vigastustesse paratamatult surema. Süüdistatav aga suhtus oma teosse ja kannatanu surma saabumisesse ükskõikselt ning nähes, et pärast noalöögi saamist kukkus kannatanu põrandale, ei andnud talle abi, vaid pani kööginoa lauale ja ise heitis magama. Kiirabi kutsus ta välja mõned tunnid hiljem, kui väljas juba läks pimedaks ja ta ärkas üles. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuigi K.Nikitin on varem pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks ning kaks korda oli statsionaarsel ravil, tema viimane hospitaliseerimine 28.09-18.10.2022.a oli seotud orgaanilise häirega ja alkoholisõltuvusega (vt SA Ahtme Haigla 4.01.2024 tõend nr 1616 – II kd tl 57) ning eksperdiarvamuse järgi K.Nikitinil ei esine psüühilise seisundi poolest piiranguid ega takistusi, et tajuda õigesti õigusvastase teo toimepanemise ajal kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Tal ei esinenud õigusvastase teo toimepanemise ajal vaimse seisundi poolest piiranguid ega takistusi, et saada aru oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Konstantin Nikitinil oli õigusvastase teo toimepanemise ajal tavalises alkoholijoobes. Tal ilmneb alkoholisõltuvus, mis tõenäoliselt on tekkinud juba aastaid tagasi. K.Nikitinil ei esine tema psüühilisest seisundist tulenevalt piiranguid ega takistusi et anda ütlusi, osaleda ristküsitlusel kohtumenetluses ja süüdimõistva otsuse korral kanda vanglakaristust. Ta ei vaja psühhiaatrilist ravi vastavalt

§ 86

sätetele (vt kohtupsühhiaatria-psühholoogia ekspertiisiakt nr 7.1-3/47; II kd tl 60-63). Karistus

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4

lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette 6 kuni 15-aastane vangistus. Sanktsiooni keskmine määr on 10 aastat ja 6 kuud vangistust Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates on süüdistatava süü mõnevõrra alla keskmist määra. Tegemist on ühe noalöögiga (mitte rohkete löökidega), mis mingil määral vähendab isiku süüd. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid asjaolusid. Karistust raskendava asjaoluna võtab kohus arvesse kuriteo toimepanemist isiku suhtes, kes on süüdlasest majanduslikus sõltuvuses (

§ 58p 4).

Süüdistatava ütluste järgi 12.2023 seisuga sai ta pensioni ca 500 euro: …Pension kanti üle minu õe pangakontole. Tegin nii, et õde saaks vajadusel anda mulle raha, et ma ei kulutaks kogu raha korraga. Muidu kulutaksin kogu raha, toidule, jalgratta varuosadele, majapidamisele. Alkoholile 20

(24)ka. Aga mitte kogu summat. Aga et purjuspäi liiga palju raha mitte kulutada, pidin vajaduseks kanda pensioniraha õe kontole. Fil aga regulaarne sissetulek puudus. Tal ei olnud kehtivat isikuttõendavat dokumenti ning ta ei saanud toetusi vms. Ehk siis, F oli faktiliselt Nikitini ülalpidamisel: ta kutsus teda enda juurde elama, andis talle toitu. Tunnistaja O: Kannatanul sissetulekut ei olnud. Ta oli süüdistatava ülalpidamisel. Süüdistatav andis talle eluase ja süüa andis ka. Nikitini ütluste järgi: … Nd paluti lahkuda ühiselamust, sest ta oli töölt vallandatud. Rääkisin temale, et läheks sotsiaalametisse. Dokumente tal ei olnud, oli vaid vana nõukogudeaegne pass. Seetõttu ei saanud ta taotleda sotsiaaltoetusi. … Ei ole arvutanud palju Fi majutamine läks mulle maksma… Kui enesetunne oli hea, siis (F) jalutas linnas ringi, korjas pudeleid ja viis taarat ära andmas. Üks kord andis keegi naisterahvas talle viis eurot. F rääkis oma sugulastest, et 32 kvartalis elab vend, pole teda kunagi näinud ja ei tunne neid. Siis küsisin talt, miks ei taha venna juurde minna. Ta ütles, et ei, ma ei lähe. Küsisin talt – miks. Ta ütles, et „nad on mind survestanud, et pean asotsiaalset eluviisi, tegid etteheiteid ja ei taha neid kuulata, seetõttu ei taha vennaga rääkida“. Oma sissetulek tal kunagi oli, kui ta töötas keevitajana ja elas ühiselamus. Kui elas minu juures ei olnud tal sissetulekut… Küsisin „Kas sul on halb minu juures elada?“. Ta vastas, et „hea, kõik on korras“. Aga tahtis olla iseseisev. Minu juures elades ei olnud päris iseseisev, mina teda toitsin. Ehk siis, isegi kui ta sai mingit raha taara korjamisest, venna käest või annetustest võõrast inimeste poolt, siis tegemist oli minimaalsete ja ebaregulaarsete summadega, mida ei saa pidada piisavaks sissetulekuks ning ilma Nikitini toeta ei saaks ta hakkama ehk oli temast majanduslikus sõltuvuses. Karistusregistri väljavõte kohaselt süüdistatav on varem karistamata (II kd tl 131). Ehk erilised eripreventiivsed kaalutlused tema suhtes puuduvad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.Nikitini süü raskus on alla keskmist määra ning süüdistatavat tuleb karistada vangistusega alla

§ 113

lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, mõistes temale karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Antud asjas on süüdistatav viibinud vahi all. Seega eelvangistuses viibitud aeg alates 29.12.2023 (II kd tl 46, 134, 139) tuleb lugeda karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates 29.12.2023. K.Nikitini suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni, sest vabadusse sattudes võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Lisakaristus

§ 54

lg 1 sätestab, et mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama. 21

(24)Viru Vangla tegi ettepaneku kohaldada K.Nikitini suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga. Kokkuvõtvalt leiab vangla, et isik tuleb saata Eestist välja koos sissesõidukeelu kehtestamisega. … Nikitin on sündinud xxx ja omab xxx kodakondsust ning ta ei teinud olulisi püüdlusi Eesti ühiskonda lõimumisel. Riigikeelt isik ei valda. Samuti vanglale teadalevalt ei taotlenud Nikitin Eesti Vabariigi kodakondsust. Lähivõrgustiku Eestis moodustavad endine abikaasa, täisealine tütar ja õde. Isiku sõnul ta ei tea, kus endine abikaasa koos tütrega elavad. Endine abikaasa ei ole talle seda öelnud, kuna pelgab, et … Nikitin tuleb alkoholi tarvitatuna tema juurde… Seega Nikitinil puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. xxx elavad tema kaks venda, kellega suhtlus on küll vähene, kuid katkenud ei ole… (II kd tl 143) Kohtu arvates K.Nikitini Eesti Vabariigist välja saatmine koos sissesõidukeelu kehtestamisega on antud juhul põhjendatud. Tema varasem käitumine (regulaarne ja pikaajaline alkoholi kuritarvitamine, agressioon ümbritsevate suhtes, mis antud juhul päädis inimese surmaga) näitab, et ka pärast karistuse ärakandmist võib ta jätkata raskete kuritegude toimepanemist. Kohus on eelpool juba toonud rida tõendeid (politsei andmebaasist ja tunnistajate – sama maja elanike ütlustest), et antud kriminaalasjas on sedastatud Nikitini käitumine, kui ta kuritarvitab alkoholi ja käitub agressiivselt teiste suhtes, mis on talle omane juba aastaid. See oli ka üheks põhjuseks, miks tema naine M Nikitina on otsustanud temaga abielu lahutada ja miks maja elanikud on korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse poole kaebustega Nikitini käitumisele. Ka politseile oli Nikitin hästi tuttav. Juba enne seda oli mitmeid juhtumeid, mil naabrid kutsusid politseid välja ja ühel korral pidi politsei isegi murdma korteri ukse, sest Nikitin oli nii tugevas joobes, et ei teinud ust lahti. Antud asjas päädis Nikitini poolt alkoholi kuritarvitamine füüsilise vägivallaga kõige raskema tagajärjega – kannatanu surmaga. On väheusutav, et isegi pärast mitmeaastase vangistuse ärakandmist süüdistatav on võimeline loobuma alkoholist, mistõttu tema vabanemisel aktualiseeruvad samad riskid, mis tulid ilmsiks antud kriminaalasjas ja läbi selle võib saada kannatada veel inimesi. Selle ärahoidmiseks tulebki süüdistatav pärast põhikaristuse ära kandmist saata välja tema kodakondsusriiki ehk Vene Föderatsiooni. Eestis elab Nikitini õde, endine abikaasa, laps (tütar) ja lapselaps. Seda kinnitavad nii tema kui nt tunnistaja V M ütlused. Tunnistaja V M ütluste järgi… süüdistatav on minu vend, suhted temaga on head. Kas xxx elavad sugulased – xxx, seal elab vend, ta on 75-aastane, teinekord suhtlen temaga, tel teel… Kas keegi sugulastest kutsus venda xxx kolida – ei. Nad ei suhelnud omavahel kunagi. Kui tihti süüdistatav käis xxx – pole kordagi xxx käinud. 1970-ndal tulime siia ja ta pole kunagi xxx käinud. Kas tal oli kirjavahetus sugulastega xxx – ei. Nikitini ütluste järgi: … oma sugulastega xxx ei ole suhelnud, õde suhtles nendega… Käisin xxx oblastis. Viimane aeg sugulastega xxx ei suhelnud. Õele meeldib kirju kirjutada ja rääkida, ta võib minu kohta infot anda ka vennale xxx… Et pärast karistuse kandmist asuda elama xxx – milleks, ei ole nõus. Kogu aeg olen töötanud ja elanud Eestis. Samas, süüdistatava näol on tegemist täisealise isikuga, kelle suhted õega ja endise abikaasaga sisult piirduvad viimaste kontrolliga, et Nikitini alkoholilembus ei läheks üle piiri ning et ta ei kulutaks kogu oma pension korraga alkoholile (mistõttu laekub Nikitini pension mitte tema, vaid õe kontole). Suhetest lapsega ei rääkinud Nikitin midagi ning ei ole näha, et nende vahel oleksid kasvõi mingisugused püsivad sidemed. Teade lapselapse sündimisest oli Nikitinile vaid uueks ettekäändeks alkoholi pruukimisele. Tuttava ettepanekule võtta ennast korda ja kodeerida alkoholi vastu, vastas Nikitin, et ei vaja seda. 22

(24)Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjaolu, et süüdistatav on kogu või valdava enamuse oma elust elanud Eestis ning siin elavad tema õde, endine abikaasa, laps ja lapselaps ei takista tema välja saatmist. Ta ei oska riigikeelt kasvõi mingilgi määral, kuritarvitab alkoholi ja nüüd pani toime esimese raskusastme isikuvastase kuriteo. Ka Venemaal elavate sugulastega suhtlemise puudumine ei välista süüdistatava väljasaatmist. Seadus ei nõua isiku väljasaatmiseks kodakondsusriigis väljakujunenud sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Aja möödudes võib selline võrgustik moodustuda süüdistataval ka Venemaal. Õigustatud on ka Nikitinile sissesõidukeelu kehtestamine neljaks aastaks, mis on vastavuses tema süü raskusega ja jääb mõnevõrra allapoole seadusega kehtestatud ülemmäära (10 aastat) keskmisest määrast (5 aastat). Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtla-Järve linnavalitsus esitas tsiviilhagi summas 695 eurot (I kd tl 5). Linnavalitsuse esindaja xxx (volikiri – II kd tl 36) jäi kohtus esitatud hagi juurde ning selgitas, et kahju tekitati seoses sellega, et kannatanu F oli maetud linna arvel. Hagi summa 695 eurot. Soovib selle summa välja mõistmist süüdistatava käest. Täiendavaid kulutusi seoses Fi matustega ei tekkinud. Linnaeelarves on ette nähtud vahendeid isikute matmiseks, kellel ei ole sugulasi või ei ole vahendeid matuste eest tasumiseks. Ei oska öelda, palju on selliseid isikuid aastas. Kaitsja küsimusele „Kui linn oleks igal juhul kandnud matusekulud, ka (Fi) loomuliku surma korral, miks taotlete hüvitamist“, ei osanud kannatanu esindaja vastata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Kohus ei jaga kaitsja seisukohta, et kui linnaeelarves on ette nähtud vahendid isikute matmiseks, kellel ei ole raha, siis kannatanule ei olnudki tekitatud kahju. VÕS § 129 lg 1, 2 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud… Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus… Antud juhul, kuna N.Fil endal puudus vara tema matuste korraldamiseks, lasus matuste korraldamise kohustus kohalikul omavalitsusel, s.t Kohtla-Järve linnavalitsusel. Linnaeelarvest selleks eraldatud raha näol on tegemist materiaalse kahjuga, mis väljendus eelarvevahendite vähendamises matusekulude summa võrra. Kohtu arvates 695 eurot on mõistlik summa matuste korraldamiseks ning kulude kandmist kinnitavad ka kannatanu poolt esitatud dokumendid. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti järgi surnu (N.F) veoteenus, surnukuuri teenused, 23

(24)dokumentide vormistamine, kirstumatuse teenus ning rist koos hauatähisega maksid kokku 695 eurot (II kd tl 38). Müügiarve (II kd tl 40) ja maksekorraldus (II kd tl 41) kinnitavad selle summa tasumist Kohtla-Järve linnavalitsuse poolt OÜ-le JM Igavik. Kulude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses K.Nikitini teoga (kui ta poleks Fit tapnud ei tekiks linnal vajadus matuste korraldamise ja vastavate kulude kandmise järele olenemata sellest, kas see raha oli võetud n.ö üldisest linnaeelarvest või selliste juhtumite puhuks loodud „erifondist“). Seetõttu tulebki süüdistataval hüvitada see kahju kannatanule, s.t Kohtla-Järve linnavalitsusele. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: Tumesinist värvi vest; rohekas puuvillane T-särk; nuga plastik käepidemega; suitsukonid; läbipaistev klaasist pits; korteriukse võtmed; must-valge triibuline T-särk; puuteproovid (9 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel (II kd tl 105); samuti Klaasist pudelid „Poolik“ (3 tk), mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 14.02.2024 asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akti nr 24ATH28380 alusel (II kd tl 191) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. Musta värvi nahksest materjalist jope; musta värvi püksid; tumesinist värvi pikad aluspesu püksid; musta värvi jalanõud; vöörihm; kokku murtav nuga; mobiiltelefon Nokia, mis asuvad hoiul Ida prefektuuris 16.01.2023 asitõendi üleandmise–vastuvõtmise akt nr 24ATH27992 alusel (II kd tl 105) – tagastada K.Nikitinile antud kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 689,76 eurot (II kd tl 147), 212,49 eurot (II kd tl 151), 129,69 eurot (II kd tl 155), 374,42 eurot (II kd tl 159); kohtulikus menetluses 389,18 eurot (I kd tl 16) , 1548,79 eurot. 24

(24)Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: surnu kohtuarstlik ekspertiis 399 eurot (II kd tl 28), surnu kohtuarstlik lisaekspertiis 136 eurot (II kd tl 34), kohtupsühhiaatria-psühholoogiaekspertiis 2600 eurot (II kd tl 65), DNA-ekspertiis 8400 eurot (II kd tl 114). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul on 2215 eurot (886*2,5=2215). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele K.Nikitini’lt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib ta menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes. Kohus ei tuvasta alust süüdistatava menetluskulude kandmisest vabastamiseks. KrMS § 180 lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digiraalselt/ Deniss Minzatov Eesistuja /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Vinni Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Gunnar Karindi Rahvakohtunik 25

(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-24-1626/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev RE

§ 113

§ 113lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 68

§ 54

§ 113lg 1 järgi.

§ 113lg 1 kuriteokoosseisu (tapmine) objektiivsetele tunnustele.

§ 16

§ 86

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

§ 113

§ 4

§ 56

§ 58p 4).

§ 113

§ 68

§ 54