KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 7. november 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4064 Haldusasi Politsei- ja Piiriva

) § 15 lg 1 alusel, et kontrollida tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid.

1. PPA on 06.11.2025 seisuga isiku suhtes välja selgitanud järgmised asjaolud: Läti tunnistas kehtetuks alates 25.08.2025 isiku fotona esitatud elamisloakaardi nr UA2238932 kehtivusega 10.12.
2. Sellest kuupäevast alates puudub isikul seaduslik alus Lätis viibimiseks ja isik oli Eestisse saabudes elamisloa kehtetuks tunnistamisest teadlik; Leedu Vabariik (edaspidi Leedu) tegi 14.09.2025 isikule vabatahtliku lahkumisettekirjutuse Schengeni territooriumilt lahkumiseks tähtajaga 21.09.2025 (Schengeni ID 0020.02UR0000010007000000001.01); isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni territooriumil viibimiseks; Eestisse saabudes varjas isik teadlikult ametnike eest oma tegelikku Eestisse saabumise põhjust.
3. Tallinna Halduskohtule saabus 07.11.2025 PPA taotlus W.J-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

68 p-s 1 ja p-s 6 ning § 23 lg 1 p-s 1 ja p-s 2 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et isik ei kavatse lahkumisettekirjutust vabaduses viibides täita, vaid hakkab ka edaspidi hoiduma kõrvale väljasaatmismenetlusest. Vabaduses viibides ei hakka isik tegema PPA-ga koostööd ning asub ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Schengeni alal ei ole liikmesriikide piiripunkte ning liikumine on vaba. Isiku varasem käitumine Euroopas näitab seda, et tal on olemas nii motivatsioon kui ka kontaktid ja oskused liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni territooriumil. Isikule on 14.09.2025 koostatud vabatahtlik lahkumisettekirjutus ja antud aega lahkumiseks Schengeni territooriumilt seitsme päeva jooksul. Isik ei ole lahkumisettekirjutust täitnud ning otsinud võimalusi ebaseaduslikuks töötamiseks. Isik, olles teadlik, et temale väljastatud Läti elamisluba on kehtetu, esitas teda kontrollivatele ametnikele foto antud dokumendist, lootes sellise tegevusega jätta mulje kehtivast viibimisalusest. Lisaks on isik kontrollimisel esitanud teadlikult valeandmeid ja varjanud ametnike eest oma reisimise tegelikke eesmärke. Eestisse saabumisel väitis isik, et soovib külastada Eestis elavaid tuttavaid, kuid tegelikult saabus ta Eestisse töötamise eesmärgil. Teades, et selline tegevus on ebaseaduslik, varjas isik seda infot ametnike eest ja kinnitas töötama tulemist alles siis, kui PPA-le oli vastav info tööandjalt laekunud. Isiku soov viibida ja töötada ebaseaduslikult Eestis või Schengeni alal on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov. Seda on isik oma varasema käitumisega ka kinnitanud. Isiku senist käitumist hinnates on usutav ja tõenäoline, et isik võib enda väljasaatmist Tadžikistani hakata takistama ja ei tee PPA-ga koostööd, asudes end varjama või rikkudes temale määratud järelevalvemeetmeid. Isiku käitumine näitab tema meelestatust ning ükskõikset suhtumist ametnikesse ja Eesti õiguskorda. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust (isikul puudub Eestis elukoht ja elatusallikad). PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kuna Eestist puudub otselend isiku koduriiki, võib isiku tagasisaatmise korraldamine (transiidilubade taotlemine, lennureisi korraldamine ja väljasaatemeeskonna komplekteerimine) võtta aega kaks nädalat või rohkem.

§ 14lg 1 ja § 15 lg 1 järgi saadetakse isik Eestist välja Tadžikistani.

1. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud. Isiku väljasaatmist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Isik on PPAle esitanud valveandmeid ja tema suhtes puudub usaldus.
2. W.J selgitas kohtuistungil, et ta arvas, et ta saab olla Balti riikides kuni detsembrikuuni
3. ta ei teadnud, et ta on siin ebaseaduslikult. Ta ei soovi enda kinnipidamist. Tal on asjad Lätis, kui peab lahkuma, peaks tegema seda läbi Läti. Tal selg valutab ja on kõrge vererõhk, ta ei saa siia üheks kuuks jääda. Ta ei soovi Euroopasse, ei taha siia jääda. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
5. PPA taotlus W.J-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada. 9.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Läti tunnistas isikule väljastatud elamisloakaardi nr UA2238932 kehtivusega 10.12.2025 kehtetuks alates 25.08.2025 (dtl 6). Seega 2

§ 23

lg 1 p 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. 11.

§ 68

p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Isiku pakku mineku tõenäosusele tuleb anda hinnang vähemalt esialgselgi kujul - olemasolevate ja võimalusel kiiresti kontrollitavate andmete põhjal. Põgenemisohu jäik sidumine

§-s 68 nimetatud asjaoludega ei ole siiski proportsionaalne ning põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 12.04.2024, 3-23-2232, p 20).

1. Puudutatud isik selgitas 05.11.2025 PPA-le (PPA küsitluse protokoll), et oli teadlik enda Läti elamisloa kehtetuks tunnistamisest. Isik proovis läbi Leedu Poola sõita, kuid Leedus koostati talle ettekirjutus Schengeni alalt lahkumiseks. Isik sõitis tagasi Lätti ning esitas uue elamisloa taotluse. Samal ajal kutsusid sõbrad Eestisse tööle, mistõttu tuligi Eestisse (dtl 11-12). Eelnevast tuleneb üheselt isiku soov mitte lahkuda Tadžikistani, vaid tema eesmärk on elada ning töötada Schengeni alal. Isik on liikunud, peale talle pandud kohustuse Schengeni alalt lahkuda, erinevates Euroopa riikides ning arvestades, et Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et isik proovib ka Eestist lahkuda.
2. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274 p 9). PPA on esitanud taotluse W.J-i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks üheks kuuks. Kohus nõustub PPA-ga, et ilma kinnipidamiskeskusesse paigutamiseta ei ole W.J-i osas võimalik täita tulemuslikult lahkumisettekirjutust.
3. Kohus leiab, et W.J-i kinnipidamise eeldused on täidetud. W.J-i kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§ 10lg-s 2 loetletud meetmeid.

15. Kohus rahuldab PPA taotluse W.J-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.12.2025 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) 3