lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat, käesolevaks ajaks on tegemata 145 tundi üldkasulikku tööd, tõkend – elukohast lahkumise keeld - süüdistuses
Süüdistus A.Q , olles karistatud 26.11.2018 Harju Maakohtu otsusega
kella 19.35 ajal xxx maja juures, mootorsõidukit FORD Mondeo registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove – vastavalt EKEI uuringuakti nr 632T järgi A.Q-lt uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,08 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, 2=k), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega A.Q pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav A.Q ennast süüdi, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, enda küsitlemist ei taotlenud, jäi varem antud ütluste juurde. Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid: Tunnistaja T. L. ülekuulamise protokoll (lk 4); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); saatekiri joobeseisundi tuvastamise toimingute tegemiseks ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri 632T (lk 8,9); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 1011); kahtlustatava A.Q ülekuulamise protokoll (lk 15-16), õiend A.Q mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta (lk 19); kohtueelne ettekanne (lk 28-29); karistusregistri väljavõte (lk 30-38) ja Harju Maakohtu 26.11.2018 kohtuotsus A.Q süüditunnistamise kohta
MS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Kohus leiab, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad. Hinnates kõiki tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et A.Q süü talle
Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis.
lg 2 järgi on karistatav korduv mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kirjalike tõenditega on ümberlükkamatult tuvastatud, et 11.05.2019.a. kella 19.35 ajal xxx maja juures, juhtis A.Q mootorsõidukit joobeseisundis. Kahtlustatavana ülekuulamisel 23.05.2019 tunnistas A.Q , et juhtis 11.05.2019 kella 19.35 ajal xxx maja juures mootorsõidukit Ford Mondeo, olles joobeseisundis, kahetses puhtsüdamlikult. Selgitas, et hakkas kodus alkoholi tarvitama samal päeval kella 12 paiku, kui viin otsa sai, otsustas poodi sõita, et viina juurde osta. Ostis viina, suundus auto juurde, istus rooli ja hakkas kodu poole sõitma. Teadis enne rooli istumist, et oli joobes, ei oska öelda, miks ta ikkagi otsustas rooli istuda. Politsei andis peatumismärguande, ta pidas sõiduki kinni, puhus alkomeetrisse ning edasi toimetati ta Wismari haiglasse ekspertiisi. Ta ei olnud nõus vabatahtlikult vereproovi andma, sel põhjusel kasutas patrull tema suhtes vereproovi võtmisel sundi, sai aru, et käitus valesti (lk 15-16). Seega võttis A.Q omaks sõiduki juhtimise joobeseisundis ning see on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja T. L. (politseiametnik) ütluste kohaselt olles tööl 11.05.2019, pöördus tema poole meesterahvas, kes ütles, et Sõle tn RIMI juurde parkis sõiduk, mille juht võib olla joobes. Selle ajaga, kui ta jõudis Rimi juurde parklasse, hakkas sõiduk liikuma. Mootorsõidukiks osutus Ford Mondeo reg.nr xxx, mille sõidustiil andis kinnitust, et isik võib olla joobes. Kuna isik, kes mootorsõidukit juhtis, ei suutnud sõidukit kontrollida, kaldudes üle keskjoone korraks vastassuunda ning kohe tagasi pärisuunda, ei püsinud korrektselt ühes reas, siis otsustas anda kell 19:35 mootorsõidukile peatumismärguande sinise-punase vilkuriga, mille tulemusena keeras mootorsõiduk xxx maja juurde ning jäi seisma. Isikuga vesteldes oli tunda sõidukist tugevat alkoholilõhna. Kontrollides isikut indikaatorvahendiga, suutis isik alles neljandal korral puhuda näiduks 0,87 mg/l. Isikuks osutus A.Q (lk 4). 11.05.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6) kinnitab, et 11.05.2019 kell 19:35 aadressil xxx Tallinnas allutas patrullpolitseinik A.Q indikaatorvahendi kontrollile ning kontrolli tulemus oli positiivne, 0,87 mg/l. Joobele viitavate tunnustena on märgitud: silmade punetus, reaktsioonikiirus väga aeglane, kõne arusaamatu ja aeglane, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis on kerged häired ning käitumises esineb rahutus, omamehelik käitumine ja ärritumine. Pärast seda toimetati A.Q vereproovi võtmiseks Wismari Haiglasse ning vastavalt joobeseisundi tuvastamise saatekirjale 632T tuvastati A.Q-l alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,08 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, k=2). Teo toimepanemise aega, kohta ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendavad ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 10) ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (lk 11). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 11.05.2019 juhtis A.Q sõidukit Ford registreerimismärgiga xxx ning A.Q kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus 2 alkoholilõhn juhi suust, A.Q kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt on välja antud selle kohta, et Ford Mondeo reg.märgiga xxx, mis asus xxx, Tallinn ning mille juht oli A.Q , teisaldati 11.05.2019 hoiukohta Rahumäe tee 6, Tallinn, kuna oli alust arvata, et juhi veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Harju Maakohtu 26.11.2018 kohtuotsusega on A.Q-d karistatud
lg 1 järgi 10kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Nimetatud otsusega mõistetud karistus oli uue analoogse teo toimepanemise ajal kehtiv ning on seda ka käesoleval ajal, kajastudes isiku karistusregistris (lk 30-38). Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Kuna 11.05.2019 juhtis A.Q taas mootorsõidukit joobeseisundis, on A.Q käitumine kvalifitseeritud õigesti
A.Q-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul pani A.Q kuriteo toime kavatsetult.
lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt hakkas A.Q kodus alkoholi tarvitama samal päeval kella 12 paiku, kui viin otsa sai, otsustas viina juurde ostmiseks poodi sõita ning sõidukit juhtima asudes teadis A.Q , et oli joobes, kuid see ei takistanud tal autot juhtimast. Kuna A.Q suhtes tehtud varasem kohtuotsus tema karistamises
lg 1 järgi on jõustunud ning A.Q on seda ka täitma asunud, oli A.Q väga hästi teadlik ka sellest, et teda on analoogse süüteo eest varasemalt karistatud. Järelikult taas joobeseisundis olles mootorsõidukit juhtima asudes oli A.Q käitumine eesmärgipärane ning ta tegutses teadlikult. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja pidanud võimalikuks karistada
lg 2 koosseisus ette nähtu teo toimepanemise eest üksnes vangistusega ning näinud ette ka lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse joobe määra – süüdistatav juhtis mootorsõidukit, kui tema võetud veres tuvastati alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,08 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g. Tuvastatud alkoholisisaldus näitab, et minimaalset joobe piirmäära on oluliselt ületatud, mistõttu saab isiku süüd hinnata keskmisest suuremaks. Samuti arvestab kohus teo toimepanemist kavatsetult ning õhtusel 3 ajal, mil liiklustihedus ei ole väike. Kuigi süüdistatav oma tegevusega reaalset kahju, s.o ei moraalset ega varalist, kellelegi ei tekitanud, arvestab kohus, et mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis püsib alati oht ühiskonnaliikmete heaolu kahjustamiseks ning võimalikud kahjulikud tagajärjed võis ära hoida nii tavakodaniku tähelepanelikkus joobes juhi suhtes, sellest politsei teavitamine ning seejärel õiguskaitseorganite aktiivne sekkumine. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et A.Q-d võib karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta. Nimetatud karistus vastab isiku süü suurusele ning on kohtu hinnangul piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et ühiskonnale antav signaal ei oleks õigusvastast käitumist soosiv, vaid oleks üheselt mõistetav, et järjekordne õigusrikkumine toob kaasa rangema karistuse. Kuna kohus arutas asja lühimenetluses, tuleb mõistetud 1-aastast vangistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, seega jääb lõplikuks põhikaristuseks 8 kuud vangistust. A.Q on varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 26.11.2018 otsusega
lg 1 järgi 10-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 300 tundi tähtajaga 2 aastat. Kuna 11.05.2019 aset leidnud kuriteo pani A.Q toime ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, on tema karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Nimelt sätestab
lg 7, et juhul, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule.
lg 2 järgi, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Ka Riigikohus on märkinud, et puudub alus kaaluda karistuse kandmisest tingimisi vabastamist
alusel, kui süüdistatav on pannud toime kuriteo ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd (3-1-1-104-10 p 9). Seega tuleb
lg 2 kohaselt suurendada praeguses asjas mõistetud karistust eelmise, s.o 26.11.2018 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistusega.
lg 6 järgi vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Vastavalt Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusametniku 18.11.2019 antud informatsioonile on A.Q-l sooritatud 155 tundi ning sooritamata 145 tundi. Kuna A.Q-l on tegemata 145 tundi üldkasulikku tööd, tuleb tegemata üldkasulik töö ümber arvestada vangistuseks, mis võrdub 4 kuu ja 25-päevase vangistusega ning liitkaristuseks jääb 1 aasta ja 25 päeva vangistust. Karistuse täitmise tagamiseks ei pea kohus põhjendatuks võtta A.Q-d vahi alla kohtusaalist, vaid leiab, et A.Q-l tuleb asuda talle mõistetud karistust kandma pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada ka A.Q suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kuna
lg 4 kohaselt kohaldatakse
lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb A.Q-lt lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus. Lisakaristuse kohaldamine on vajalik ka seetõttu, et A.Q on pannud ühe aasta jooksul toime kaks analoogset rikkumist, s.o mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, mis kinnitab kohtule, et A.Q üldised hoiakud ja liiklusalane käitumine ei ole kooskõlas ühiskonnas kehtivate reeglitega, mistõttu ei ole välistatud, et isik, kellel on välja kujunemas harjumus täita liikluseeskirju valikuliselt, võib jätkata taolist käitumist ka edaspidi. Seega peab lisakaristuse suurus olema piisavalt range, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekuse suunas, samuti lähtuma õiguskorra kaitsmise huvidest. Kuna eelmise kohtuotsusega A.Q suhtes lisakaristust ei kohaldatud, on kohtu hinnangul põhjendatud võtta A.Q-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus väiksemas määras kui taotles prokurör ning kohus peab vajalikuks kohaldada lisakaristust 6 4 (kuueks) kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine sellises määras on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega. Samuti arvestab kohus A.Q süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust, mis annab aluse uskuda, et A.Q on enda teo keelatusest aru saanud ning tema edasine käitumine pärast karistuse ära kandmist on kooskõlas ühiskonnas kehtivate normidega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 kohaselt: joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 44 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Küll aga KrMS §§ 313 lg 1 p 7, 417, 423, 424, 180 lg 3 alusel võimaldab kohus isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd praegusel ajal A.Q ei tööta ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb tal asuda vangistust kandma, mistõttu rahalise kohustuse korraga tasumine võib käia A.Q-le üle jõu. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.Q
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada A.Q-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 8 kuud.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise - Harju Maakohtu 26.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (tegemata üldkasuliku töö 145 tundi ümberarvestatult vangistuseks) 4 kuud 25 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 25 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil A.Q-l tuleb asuda karistust kandma.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta A.Q-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. LS § 127 alusel on A.Q kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista A.Q-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu kogusummas 149 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu summas 44 eurot. Menetluskulud kogusummas 1003 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 84 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda 5 kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 19.11.2019.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 09.01.2020.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.