KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 27. juuni 2025 Tsiviilasja number 2-22-

) § 88 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 ja § 94 lg-te 1 ja 4 alusel. Juhul kui pärandaja allkiri kodusel testamendil ei ole võltsitud, palus hageja tuvastada testamendi tühisuse. Pärandajal olid alates

1. aastast terviseprobleemid, tal oli diagnoositud sümptomaatiline epilepsia, kognitiivne distinktsioon, hüperurikeemia, kõrgvererõhutõbi, müeloproliferatiivne haigus ja diabeet ning
2. aastal kannatas ta mälukaotuse all. Seetõttu ei olnud ta võimeline oma tahet avaldama. Kodune testament ei vasta vorminõuetele ja on kahtlus selle autentsuses. Testamendi tekst on trükitud, allkirjad on kirjutatud erinevate pastapliiatsitega. Testamendi koostamise aeg ei vasta ilmselt selles märgitud kuupäevale. Kuupäev ei ole kirjutatud pärandaja poolt. Tunnistajatele ei selgitatud nende rolli testamendi juures ning testaatori allkiri on pärast tunnistajate allkirju, millega on rikutud

§ 23lg-t 3.

1. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja (kes on pärandaja tädipoeg) väitis, et pärandaja otsustas testamendi teha iseseisvalt ning ta oli vaimselt terve ja otsustusvõimeline. Testament tehti kostja kasuks seetõttu, et pärandajal oli vähemalt neli seadusjärgset pärijat (sh kostja), kuid kostja oli see, kes oli pärandajaga pidevalt kontaktis pärast seda, kui hageja tütar K.
2. aasta septembris kuritarvitas pärandaja usaldust ning võttis ema pangakontolt 12 000 eurot. Kui pärandaja pöördus Politsei- ja Piirivalveameti poole, tagastas pärandaja tütar K. 10 000 eurot, 2000 eurot jäi tagastamata. Pärandaja tütar K. käis tihti ema juures ja nõudis raha, kuid aidata teda ei soovinud. Kodune testament koostati pärandaja palvel ning ta kirjutas sellele alla tunnistajate juuresolekul. Kuupäeva kirjutas pärandaja palvel keegi tunnistajatest, kuna pärandajal käed värisesid ja ta ei saanud peale allkirja midagi kirjutada. MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 05.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. 2 Maakohus mõistis hagejalt välja riigituludesse ekspertiisitasu 6880 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tasumisega viivitamisel tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 06.07.2023 ettemaksuna tasutud käekirjaekspertiisi kulu 282 eurot kandis maakohus riigituludesse. Maakohus tühistas otsuse jõustumisel 27.05.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati M.B. pärimisasjas notari ametitoimingute tegemine. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperdid 05.10.2023 käekirjaekspertiisi aktis jõudnud järeldusele, et 29.12.2021 testamendile on nime M.B. (tõenäoliselt; arvamuste skaalal aste +2) ja allkirja (arvamuste skaalal aste +1) kirjutanud pärandaja. Tunnistajad J.K., A.M. ja A.K. on kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Kuivõrd 29.12.2021 koduse testamendi allkirjastas pärandaja, siis ei ole testament

§ 23lg 1 järgi (s.o allkirjastamise osas) tühine.

Postuumse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi 30.06.2024 aktis on eksperdid jõudnud järeldusele, et pärandajal ei esinenud 29.12.2021 koduse testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Arvestades samuti tunnistajate J.K., A.M. ja A.K. ütlusi, leidis kohus, et pärandaja teovõimet ei saa lugeda 29.12.2021 koduse testamendi tegemise osas piiratuks. Kuna pärandaja oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, oma tegusid juhtima ja neist aru saama, siis ei ole testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kohtul ei tekkinud esitatud tõendite pinnalt veendumust, et pärandaja ei saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta. Käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäeva 29.12.2021 ei ole kirjutatud testaatori poolt. Seda kinnitasid ka tunnistajad J.K. ja A.K..

§ 25

lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmisel testamendi tühisuse ette vaid juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada. Asjaolu, et pärandaja ei ole kuupäeva 29.12.2021 kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda, et testament oleks selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.M. ja A.K. ütlustega on tõendatud, et testament allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis märgitud kuupäevale, ebaõige. 29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud kolm teovõimelist tunnistajat, J.K., A.M. ja A.K., millega on

§ 23lg 1 esimeses lauses sätestatud eeldus täidetud.

Tunnistajad olid 29.12.2021 testamendi allakirjutamise päeval üheaegselt pärandaja juures. Tunnistajad kinnitasid, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Tuginedes Riigikohtu selgitusetele tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08, et

§ 23

lg 2 ei reguleeri täpselt, kuidas pärandaja peab tunnistajaid teavitama, leidis maakohus, et testamendi koostaja võib teha seda ka siis, kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega peab testaator

§ 23

lg 2 järgi tunnistajaid küll ise oma tahtest teavitama, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks seda teha muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sh teoga. Seaduse mõtte kohaselt ei pea testaator tunnistajaid ise kutsuma, vaid seda võib teha ka kolmas isik. Oluline on, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti. Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt pärandaja juuresolekul, et neid kutsuti pärandaja testamenti allkirjastama, kohapeal loeti testament ette ning pärandaja avaldas tahet testamendi tegemiseks. Asjaolu, et koduse testamendi luges ette O. U.P ja testamendi on osaliselt trükiteksti vormis koostanud O. U.P, ei ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et pärandaja on testamendile allkirja andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel.

§ 23

lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi allkirjastavad tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja seejärel tunnistajad. Tunnistajate ütlustest ei saa järeldada, et

§ 23lg-s 3 sätestatud 3 allkirjastamise järjekorda täideti.

Samas ei ole

§ 23

lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse. Olulisem on see, et tunnistajad viibisid koos pärandajaga ühel päeval 29.12.2021 koos ning kõik tunnistajad said aru, et nad kirjutavad alla pärandaja kodusele testamendile. Seejuures on tunnistajad kohtuistungil ühiselt kinnitanud, et koduse testamendi allkirjastas pärandaja. Eluliselt usutavad on kostja selgitused, et pärandajal oli inimlikel kaalutlustel soov pärandada 29.12.2021 koduse testamendiga oma vara kostjale, kes temaga suhtles ja teda abistas. Kostja kinnitas, et pärandaja matused korraldas tema. Hageja ei ole eeltoodule vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et pärandajal olnuks teistsugune tahe kui koduses testamendis toodud. Asjas ei esine asjaolusid ega tõendeid, et kodune testament oleks tehtud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et tõendamist on leidnud, et pärandaja allkirjastas 29.12.2021 koduse testamendi ja selles sisalduv oli tema tahe, testamendi tegemisel ei rikutud

§ 23vorminõudeid ning pärandaja oli testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline.

Kuna hagi jäi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud. 08.01.2024 määrusega anti hagejale menetlusabi postuumse kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisitasu ettemaksu kandmiseks. 02.07.2024 määruse alusel on riigieelarvest välja makstud ekspertiisitasu 6880 eurot. Kuna hagi jäi rahuldamata, mõistis kohus hagejalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 4 alusel riigituludesse välja ekspertiisitasu 6880 eurot ja viivise nimetatud summa tasumisega viivitamisel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. T.D esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 05.02.2025 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Kui ringkonnakohus otsustab, et maakohus jättis hagi õigesti rahuldamata, palub hageja vabastada teda ekspertiisitasust ja jätta ekspertiisitasu 6880 eurot riigi kanda. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ilmneb tunnistajate ütlustest, et koduse testamendi koostamise protsess ei vastanud seaduse nõuetele. Tunnistajatele ei selgitatud nende rolli testamendi juures. Vastavalt

§ 23

lg 2 esimesele lausele peab testaator selgelt teavitama tunnistajaid nende rollist ja selgitama, et dokument kajastab tema viimset tahet. Tunnistajad ei teadnud, et nad olid kutsutud testamendi tegemise juurde. J.K. ei teadnud täpselt testamendi koostamise aastat ega kuupäeva ega osanud kinnitada, kas pärandaja ise luges testamenti või mõistis selle sisu. A.M. tunnistas, et ta ei olnud teadlik, et teda kutsuti testamendi koostamise tunnistajaks, talle öeldi, et tegemist on lihtsalt külaskäiguga. A.K. sai testamendi koostamisest teada alles kohapeal. Testamendi kuupäeva ei kirjutanud pärandaja, millega rikuti

§ 23lg 3 nõudeid.

Tunnistajad ei osanud öelda, kes kuupäeva kirjutas. Kui kuupäeva ei ole kirjutanud pärandaja ise, võib see testamendi kehtivuse küsimärgi alla seada. Testament ei pruugi kajastada pärandaja vaba tahet, kuna pärijate valiku kohta puudub selge ja põhjendatud alus. Testamendis on pärandaja allkiri peale tunnistajate allkirju, mis on

§ 23

lg 3 nõuete rikkumine, sest tahteavaldus, millele tunnistajad alla kirjutasid, oli pärandaja allkirja puudumise tõttu õigusliku tagajärjeta. 4 TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on seaduses nõutud vorminõuete rikkumine piisav alus testamendi tühisuse tuvastamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib sellised puudused lugeda testamendi kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus on tunnistajate ütluseid valesti hinnanud ning kohtu järeldus, et nimetatud rikkumised et too kaasa testamendi kehtetust, on alusetu. Juhul, kui ringkonnakohus jõuab järeldusele, et hagi ei kuulu rahuldamisele, palub hageja jätta temalt riigituludesse välja mõistmata ekspertiisitasu 6880 eurot ja jätta see riigi kanda või ajatada ekspertiisitasu tagastamine TsMS § 190 lg 7 alusel võrdsete osamaksetena 68 kuuks. Mõjuvaks põhjuseks on hageja halb majanduslik olukord ning asjaolu, et kohus tuvastas rikkumised koduse testamendi tegemisel, kuid leidis, et need ei too kaasa testamendi kehtetust.

1. U.P vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt hindas maakohus tõendeid õigesti. Tunnistajate ütlustega on tõendatud koduse testamendi seaduslikkus. Seadus ei nõua, et koduse testamendi koostamisel peavad tunnistajad olema sellest eelnevalt hoiatatud. Koduse testamendi tekst ei pea olema tervikuna käsitsi kirjutatud, peamine on pärandaja isiklik allkiri (mis on tõendatud ekspertiisiaktiga). Väär on hageja väide, et tema varaline seisund ei võimalda maksta ekspertiisitasu. Hageja menetluskulud ületavad esitatud nimekirja järgi 2000 eurot. Kostja palub võtta arvesse, et hageja ei osalenud M.B. matuste korraldamisel. Kõik need kulud kandis kostja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma otsuses (TsMS § 654 lg 6).
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
4. Käekirjaekspertiisi aktiga nr 23E-DK 0047 on tõendatud, et 29.12.2021 testamendile on nime M.B. kirjutanud pärandaja ja nime järel oleva allkirja on kirjutanud samuti pärandaja. Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 4/3 on tõendatud, et testamendi tegemise ajal 29.12.2021 ei esinenud pärandajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, st pärandaja teovõime ei olnud 29.12.2021 testamendi tegemise ajal piiratud ning ta tegi testamendi otsusevõimelisena. Lisaks tõendavad eelnimetatud asjaolusid tunnistajate J.K., A.M. ja A.K. ütlused. Neid faktilisi asjaolusid ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud.
5. Apellatsioonkaebuses on hageja jätkuvalt seisukohal, et maakohus on hinnanud valesti tunnistajate ütlusi ning kohaldanud ebaõigesti

§ 23lg-te 2 ja 3 sätteid.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on tunnistajate J.K., A.M. ja A.K. ütlusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõuetega ning põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et tunnistajate ütlused kinnitavad

§ 23

lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuete rikkumisi.

§ 23

lg 2 kohaselt peab testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimast tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. 5 Tunnistajate ütlustest (II kd, tl 153-157) nähtub, et kõik tunnistajad viibisid 29.12.2021 üheaegselt pärandaja korteris ning kinnitasid, et testamendi allkirjastas pärandaja. Samuti said tunnistajad aru, et neid kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, testament loeti kohapeal ette ning pärandaja allkirjastas testamendi. Seega tajusid kõik tunnistajad, et pärandaja kirjutas all oma testamendile ning ta oli teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajate ütlused on kooskõlas käekirjaekspertiisi ning kohtupsühhiaatria- ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi aktide arvamustega. Samuti on maakohus õigesti tuginenud Riigikohtu asjakohasele praktikale (vt Riigikohtu 10.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-08). Eeltoodu kinnitab, et testamendi tegemisel ei ole rikutud

§ 23lg 2 nõudeid.

Vastuseks hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Tunnistaja J.K. ei ole tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et pärandaja ei mõistnud testamendi sisu. See, et tunnistajad A.K. ja A.M. said alles pärandaja korteris teada, et nad kutsuti tunnistajateks testamendi tegemise juurde, ei ole

§ 23

lg 2 nõude rikkumine.

§ 23

lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile all kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Asja materjalide kohaselt kirjutasid testamendile alla kõigepealt tunnistajad ja seejärel pärandaja, st testamendi allkirjastamisel ei järgitud

§ 23lg-s 3 ettenähtud allkirjastamise järjekorda.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud asjaolu ei too kaasa testamendi tühisust ning hageja vastupidine seisukoht ei ole õige. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et testamendile kirjutas tunnistajate juuresolekul alla pärandaja teo- ja otsustusvõimelisena ning sellisel juhul ei ole

§ 23

lg 3 esimese lause rikkumise tagajärjeks testamendi tühisus.

§ 25

lg 2 kohaselt kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muulviisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine. Praegusel juhul on testamendile märgitud selle tegemise kuupäev, s.o 29.12.2021 ning asjaolu, et kuupäeva ei ole kirjutanud pärandaja ise, ei too kaasa testamendi tühisust. Maakohus on nimetatud asjaolu õigesti tuvastanud ning sellist seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110). Hageja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. 10. Viru Maakohtu 08.01.2024 määrusega vabastati hageja menetlusabi korras ekspertiisitasu ettemaksu tasumisest. Nimetatud määruses märkis maakohus viitega TsMS § 190 lg-le 4, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud täies ulatuses riigituludesse välja. Vaidlustatud otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ning mõistis hagejalt põhjendatult välja ekspertiisitasu 6880 eurot. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et teda tuleb vabastada ekspertiisitasu maksmise kohustusest või määrata ekspertiisitasu maksmine osamaksetena, kuna tema majanduslik olukord on halb ning kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on testamendi tegemisel rikutud vorminõudeid. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud

§-des 23 ja 25 ettenähtud vorminõuete rikkumisi ning enda halba majanduslikku olukorda, mis oleksid käsitletavad mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses. Seetõttu puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks ka nimetatud osas, samuti määrata osamakseid ekspertiisitasu maksmiseks. 11. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 6 Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 7