← Eesti

1-18-754/4

Obsah (6)§ 213§ 68§ 65§ 74§ 75§ 751

1-18-754 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus XX-i Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-754 (17270000299) Kohtukoosseis Kohtunik Endla Ü

§ 213

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav XX Isikukood: xxx; elukoht: XXX ; EV kodanik; haridus: 8 klassi; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud 3- korral. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada XX

§ 213lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangitus ajavahemikul 01.-14.11.2017, s.o.

13 (kolmteist) päeva karistusaja hulka kantuks, ärakandmisele kuulub 1 ( üks) aasta 5 ( viis ) kuud ja 17 ( seitseteist ) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.11.2015 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 ( ühe ) aastase vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 17 ( seitseteist) päeva vangistust. Lk 1 / 4 4. 5. 6. 7. 8. 1-18-754

§ 74

lg 3 ja lg 5 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui XX 3 ( kolme ) aastasel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algus 30.01.2018.a.

§ 74

lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 75 1 lg 3 kohaselt allutada XX elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud.

§ 75

1 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista XX-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 1122 eurot: sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 372 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude 1122 euro tasumine ositi, tasudes 12 kuu jooksul igakuiselt 93, 50 eurot. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700005929. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XX-ile on esitatud süüdistus

§ 213

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema varem kelmusi ja vargusi toimepannud isikuna, alustas 2016 aasta juunikuust Facebook suhtlusportaalis SVE Kiska nimelise konto kaudu naisterahvana esinedes vaimse puudega XX-iga suhtlemist, mille käigus erinevaid põhjusi esitades mitmel korral küsis XX-ilt viimase ema XX-ile kuuluva, kuid XX kasutuses oleva Swedbanki arvelduskonto nr xxx juurde avatud internetipanga kasutajatunnuse ja paroolikaardilt vajalikke paroole, millede kaudu logis 2017 aasta juunis XX-i arvelduskonto internetipanka sisse ning tuvastas, et XX-ile on Swedpanga poolt esitatud väikelaenu otsepakkumine 6000 eurole. Lk 2 / 4 1-18-754 Seejärel, eesmärgiga sõlmida ebaseaduslikult XX-i nimele Swedpangaga väikelaenu leping, pakkus XX XX-ile facebooki suhtlusportaali kaudu võimalust osta enesele auto, olles teadlik, et XX sõiduauto ostu- ning liisingutingimustest ning tehingusisust aru ei saa ning usaldab tehingu tegemise XX-ile. 16.06.2017 õhtul, XX-i palvel sõidutasid Valdis XX ja XX tema elukohast Rapla maakonnast Käru alevikust Tartusse, kus Nõlvaku Prisma kaupluse parklas XX lasi 16.06.2017 kell 20:28 väidetava auto ostu-müügi tehingu tegemise eesmärgil enda sülearvuti kaudu XX-il logida sisse XX-i Swedbanki arvelduskonto nr xxx internetipanka ning sõlmida tema juhendamisel XX-i nimele Swedbank AS’i väikelaenulepingu nr 17-079766-VL, mille alusel kandis Swedbank AS samal kuupäeval laenu summas 5900 eurot XX ’a arvelduskontole nr xxx üle. Seejärel, ebaseaduslikult XX-i nimele sõlmitud ja viimase arvelduskontole kantud raha kättesaamiseks, lasi XX XX-il Nõlvaku Prisma sularaha automaadist välja võtta 3200 eurot ja endale üle anda ning 2600 eurot lasi samal kuupäeval enda juhendamisel XX-il sularahaautomaadi kaudu edasi kanda XX Swedpanga arvelduskontole nrxxx. Seejärel sõitis XX koos XX-iga XX elukohta Tartu maakonda Kambja valda Kambijasse, kus viis omavahel kokku XXi ja XX kui näiliku sõiduauto ostu-müügitehingu osapooled ning koostas laenulepingu, mille kohaselt XX laenas XXile 5900 eurot. Järgmisel päeval, s.o 17.06.2017, lasi XX XXil oma õe XXi arvelduskontole XX-i arvelduskontolt üle kantud 2600 eurot sularahas välja võtta ja müüdava sõiduauto tasuna endale üle anda. Vastavalt XX ja tema kaitsjaga sõlmitud kokkuleppele tegi prokurör tegi ettepaneku XX süüdi tunnistada

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest

§ 68lg 1 alusel lugeda seoses kinnipidamisega 01-14.11.2017, s.o.

13 (kolmteist) päeva kantuks ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aastat 5 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 65

lg .2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.11.2015 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks kahe kohtuotsuse alusel mõista XX-ile 2 aastat 5 kuud 17 päeva vangistust.

§ 74

lg 5, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui XX 3aastase käitumiskontrolliga katseajal ei pane toime uut kuritegu ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollinõudeid: elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks lahkuma oma elukohast ainult kriminaalhooldaja eelneval loal ja eluvõi töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. XX-i kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks lugeda tema ankeetandmetes märgitud elukoht.

§ 74

lg 5, § 75 lg 2 p 9 ja § 75 1 lg 3 kohaselt allutada XX elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud.

§ 751

lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku Lk 3 / 4 1-18-754 arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Endla Ülviste Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.