ÜS § 90 lg 1, § 94 lg 1 ja 4 alusel. Pärandaja ei ole testamendi tegemiseks oma tahet väljendanud, sest pärandaja allkiri võltsiti, seega tulebki tuvastada, et kostja ei ole pärandaja testamendi järgseks pärijaks ning hagejal on selleks tuvastuslik huvi, kuna hageja on pärandaja seaduslikuks pärijaks. Juhul kui kohus leiab, et pärandaja allkiri testamendil ei ole võltsitud, siis esitas hageja alternatiivse testamendi tühisuse tuvastamise nõude. Alates 2020.a tekkisid pärandajal probleemid tervisega ja tal oli diagnoositud sümptomaatiline epilepsia, kognitiivne distinktsioon, hüperurikeemia, kõrgvererõhutõbi, müeloproliferatiivne haigus ja I tüübi diabeet ning pärandajal oli mälukaotusi. Hageja selgitas, et koduse testamendi allkirjastamise päeval käisid pärandaja juures kolm sõbrannat L.G, T.F ja V.A, kes nägid kohal olles seda, et pärandaja oli koos oma armukese J.Kga (so testamendis tunnistaja) ja A.Kga (kostja naise poeg) ning kes jõid alkohoolseid jooke. Nähes sõbrannasid hakati laualt koristama pabereid ja asuti pärandaja sõbrannasid korterist välja saatma (dtl 3-8). 2. 23.10.2023 vastuses (so pärast käekirjaekspertiisi akti saamist) märkis hageja, et ekspertiisi akti kohaselt ei ole tõenäoliselt pärandaja (testaator) testamendil kuupäeva omakäeliselt kirjutanud, mis annab aluse tuvastada pärandaja testamendi tühisuse (
) § 19 lg 1 ja 2 kohaselt ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament võib olla notariaalne või kodune (
lg 1) ning kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud (
ÜS) § 69 lg 1 teise lause järgi kehtivaks tahte väljendamisega. Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta.
sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt (lg 1). Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu (lg 2). Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline (lg 3). Vaidluse all on M.B (surnud 11.03.2022, isikukood: XXX) poolt 29.12.2021 tunnistajate juuresolekul allakirjutatud koduse testamendi kehtivus. Koduse testamendi järgi jättis M.B oma vara U.Ple (ik: XXX) (dtl 10 venekeelne testament ja dtl 26 eestikeelne tõlge testamendist). 3 Hageja on asjas leidnud, et kostja U.P ei ole M.B pärijaks ja testament on tühine, sest testamendi tegemisel on rikutud vorminõudeid, testamenti ei ole allkirjastanud testaator, testaatoril puudus testamendi tegemise ajal testamendi tegemiseks teovõime. Kostja oli seevastu seisukohal, et testament on kehtiv.
ÜS § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega on otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja taotlusel viidi asjas läbi postuumne kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis, tuvastamaks, kas M.B oli 29.12.2021 suuteline koduse testamendi tegemise ajal mõistma testamendi tähendust ja saama adekvaatselt aru testamendi tegemisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgesid. 30.06.2024 kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 4/3 (dtl 353-377) on eksperdid Tiina Kompus ja Katrin Eino jõudnud seisukohale, et M.Bl ei esinenud 29.12.2021 koduse testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt ei olnud M.Bl takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma seisundist ja käitumise iseloomust, sotsiaalsest tähendusest ning võimalikest tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. M.Bl ei olnud ka takistusi ega piiranguid teadvate valikute tegemiseks lähtuvalt oma huvidest, sh ka testamendi tegemisel (dtl 377). Testamendi tegemise juures viibinud tunnistaja J.K selgitas kohtuistungil, et M.Bl käed värisesid ja ta oli uimane (dtl 451). Tunnistaja A.Mi kirjelduse järgi oli M.Bl numbreid raske kirjutada, võib olla tal vererõhk tõusis. Sellise testamendi tegemine oli M.B vaba tahe. Enne testamendi koostamist igal 4 korral 2-3 korda kestvusega 30 min umbes, kui tunnistaja külastas M.B, siis istuti ja räägiti elust (dtl 453, dtl 454). A.K hinnangul tundis testaator ennast testamendi allkirjastamisel normaalselt nagu alati. Testaator oli võimeline testamendi tegemiseks otsust vastu võtma (dtl 456; dtl 457). Kohus leiab, et eeltoodud tõenditele tuginedes ei ole täidetud testamendi tühisuse teine eeldus, so M.B teovõimet ei saa lugeda piiratuks 29.12.2021 koduse testamendi tegemise osas. Kuna testaator oli võimeline testamendi tegemise ajal oma tahet avaldama, neid juhtima ja neist aru saama, siis pole testament TsÜS § 13 lg 1 järgi tühine. Kohtul ei ole esitatud tõendite pinnalt tekkinud veendumust, et M.B ei saanud aru, mida testament tähendab ning et tal puudus tahe oma vara kostjale jätta. 11. Hageja leiab, et testament on tühine ka seetõttu, et sellele märgitud kuupäev ei ole kirjutatud testaatori poolt. 05.10.2023 käekirjaekspertiisiga on tõendamist leidnud, et testamendi kuupäev 29.12.2021 ei ole kirjutatud testaatori poolt (arvamuste skaalal aste -1) (dtl 164). Seda, et testaator ei kirjutanud testamendile kuupäeva kinnitasid 20.11.2024 toimunud istungil ka tunnistajad J.K ja A.K (dtl 451 ja dtl 455). J.K teadis, et 29-ndal toimus testamendi allkirjastamine ja see võis olla 2021. aastal (dtl 450). A.M ja A.K kinnitasid, et testamendi allkirjastamine toimus 29.12.2021 (dtl 452; dtl 455).
lg 2 näeb kuupäeva ja aasta märkimata jätmise korral ette testamendi tühisuse vaid juhul, kui täidetud on korraga mõlemad eeldused – koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik selle tegemise aega tuvastada (vt Riigikohtu 02.12.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-5110, p 22). Praegusel juhul eeltooduga tegemist ei ole (testamendil on märgitud kuupäev 29.12.2021). Asjaolu, et kuupäeva ei ole testaator 29.12.2021 kodusele testamendile ise kirjutanud, ei tähenda seda, et testament oleks selle vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine. Tunnistajate A.Mi ja A.K ütlustest tulenevalt on tõendatud, et testament allkirjastati 29.12.2021, mistõttu on hageja väide, et testamendi koostamise aeg ei vasta testamendis märgitud kuupäevale, ebaõige. 12.
lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt.
lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu.
lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. On tõendatud, et 29.12.2021 kodusele testamendile on allkirjad andnud 3 teovõimelist tunnistajat J.K, A.M ja A.K, millega on
20.11.2024 kohtuistungi protokollist nähtuvalt olid eelmärgitud tunnistajad 29.12.2021 testamendi allakirjutamise päeval üheaegselt M.B juures. Istungil kinnitasid tunnistajad J.K, A.M ja A.K, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455). Riigikohus on 10.04.2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-23-08 märkinud, et tunnistajate teavitamine on testaatori tahteavaldus. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 kohaselt teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. TsÜS § 68 lg 3 järgi on kaudne tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. Seega peab
lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kui testaator ei ütle ega kirjuta tunnistajatele, et nad on kutsutud testamendi allakirjutamise juurde, siis ei ole see seaduse selline rikkumine, mis tooks igal juhul kaasa tehingu tühisuse (TsÜS § 87). Seega võib testaator, kelle tervislik seisund takistab või raskendab tal tunnistajaid teavitada suuliselt või kirjalikult, teha seda ka muul viisil, sh teoga. Riigikohus on 06.10.2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-05 5 märkinud, et
lg 2 oluline eesmärk on see, et testaator teadvustab endale, et ta avaldab oma viimset tahet. Selle sätte eesmärk on ka teavitada ja hoiatada tunnistajaid, et nad on kutsutud tunnistajaks testamendi tegemise juurde ja et testaator avaldab selles oma viimset tahet. Lisaks märgib kolleegium, et tunnistajate teavitamise eesmärgiks on see, et tunnistajad saaksid aru, et testaator kirjutab alla oma testamendile ja et ta on teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajad peavad üheaegselt tajuma, millele testaator alla kirjutab. Oluline on see, et tunnistajad teavad kinnitada, et testaator otsustus- ja teovõimelisena sai aru, et ta kirjutab alla oma testamendile.
lg 2 ei reguleeri täpselt, kuidas pärandaja peab tunnistajaid teavitama, mistõttu võib testamendi koostaja teha seda ka siis, kui tunnistajad on tema juurde ilmunud. Tahteavaldus võib olla ka kaudne. Seega peab
lg 2 kohaselt testaator tunnistajaid teavitama küll ise oma tahtest, kuid pärimisseadus ei välista, et ta ei võiks teha seda ka muul viisil kui suuliselt või kirjalikult, sealhulgas teoga. Kohus leiab, et seaduse mõtte kohaselt ei pea testaator ise kutsuma tunnistajaid ja seda võib teha ka kolmas isik. Oluline on see, et tunnistajad teavad, miks neid kutsuti. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja J.K kinnitas, et M.B kutsus teda testamenti allkirjastama (dtl 450). A.Mi vastuse kohaselt nägi ta enne allkirjastamist, et tegu oli testamendiga. Testamendi tegemine oli M.B vaba tahe ja isik võttis vastava otsuse vastu ja allkirjastas testamendi. Testament loeti läbi ja A.Mil paluti testament allkirjastada ja seda ta ka tegi. Testamendi luges ette O.F ja täitis testamendi pealmise osa ning tõlkis testamendi (dtl 453; dtl 454). A.K märkis, et kui läks M.Ble külla 29.12.2021, siis sai teada, et toimub testamendi allkirjastamine, oli kohal ja allkirjastas testamendi. A.K tutvus kohapeal testamendiga ja igaühel oli see võimalus. M.B tutvus kohapeal testamendiga (dtl 455, dtl 456). Kohtu hinnangul tajusid kõik tunnistajad selgelt M.B juuresolekul, et neid kutsuti ka M.B testamenti allkirjastama ja kohapeal olles loeti testament ette ja M.B avaldas tahet testamendi tegemiseks. Asjaolu, et koduse testamendi luges ette O.F ja testament on osaliselt trükiteksti vormis koostanud O.F ei ole aluseks testamendi tühistamiseks, oluline on, et testaator on testamendile allkirja andmisega avaldanud tahet tehingu tegemisel. 13.
lg-st 3 tuleneb tingimus, et tunnistajate juuresolekul tehtud testamendi allkirjastavad tunnistajad ajalises järgnevuses: kõigepealt allkirjastab testamendi testaator ja seejärel tunnistajad. Tunnistajate ütluste järgi ei saa järeldada, et
Samas ei ole
lg 3 kohase allkirjastamise järjekorra rikkumine kohtu hinnangul selline, mis tooks praegusel juhul kaasa testamendi tühisuse. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt on olulisem see, et tunnistajad viibisid koos M.Bga ühel päeval 29.12.2021 koos ja kõik tunnistajad tajusid ja said aru, et nad kirjutavad alla M.B kodusele testamendile. Seejuures on 20.11.2024 toimunud kohtuistungil tunnistajad J.K, A.M ja A.K ühiselt kinnitanud, et vaidlusaluse koduse testamendi allkirjastas M.B (dtl 451, dtl 453, dtl 454, dtl 455).
vorminõudeid ning M.B oli 29.12.2021 testamendi allkirjastamise ajal teovõimeline. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata (so hageja nõuded: tuvastada, et U.P (kostja) ei ole M.B testamendijärgne pärija ning alternatiivselt tuvastada M.B koduse testamendi tühisus).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.