Obsah (7)

§ 486§ 430§ 487§ 428§ 64§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-117746 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O Si vastu võla nõudes 599,67 eur

) § 486 lg 1 p 3 alusel annab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemise üle esimese astme pädevale kohtule ja lõpetab maksekäsu kiirmenetluse, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 4 kohaselt, kohus menetleb kompromissilepingut

§ 430ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses

§ 487

sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

1. Kohtule 21.10.2025 esitatud kompromissilepingu kompromissisumma 684,67 eurot sisaldab põhivõlga 499,37 eurot, viiviseid 60,30 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.
2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja kompromissilepingu kohaselt, hageja nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 18.09.2024 sõlmitud ostulimiidi leping nr xxx-2 (xxx) ja 01.02.2025 arve/leping xxx. Nõue on loovutatud hagejale. Kohus palus hagejal selgitada, millal oli arve järgi arve tasumise tähtaeg, arvestades, et maksekäsu kiirmenetluses esitatust on võimalik aru saada nii, et arve esitati 01.02.2025, kuid viivist on hageja arvestanud alates 10.01.
3. Hageja vastas, et kostjale esitati kaks arvet: 01.01.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli 10.01.2025, arve summa oli 463,37 eurot ning 01.02.2025 koostatud arve xxx tasumise tähtaeg oli 10.02.2025, arve summa oli 36 eurot. Hageja esitas kohtule tõendina ka kõnealused arved (dtl 22 ja 23). Kohus märgib, et arvetel oli toodud ka viivis ja võlateatise tasu, kuid eeltoodud summad neid ei sisaldanud. Seega oli ostulimiiti kahel kuul kasutatud kokku 499,37 eurot.
4. Viivisearvestuse kohta selgitas hageja, et arvestas maksekäsu kiirmenetluses viiviseid alates 10.01.2025 kuni 16.07.2025 kokku 60,30 eurot (59,65 + 0,65). 2 Kohus märgib, et kui arve tasumise tähtaeg oli 10.01.2025, sai viivist hakata arvestama järgmisest päevast, st alates 11.01.
5. Viivis perioodi 11.01.2025-16.07.2025 eest põhivõlalt 463,37 eurolt 0,065% päevas on 56,32 eurot. Viivist teise arve eest (arve summalt 36 eurot) sai hakata arvestama alates 11.02.
6. Viivis teiselt arvelt perioodi 11.02.2025-16.07.2025 eest 0,065% päevas oleks 3,65 eurot. Kokku saanuks viiviseid seega arvestada 59,97 eurot. Kuivõrd hageja viivisearvestus on vaid marginaalselt, 33 sendi võrra suurem ning viivist ei ole arvestatud vahepealse aja eest, ei kahjusta kompromiss kostja õigusi alusetu nõude kinnitamise kaudu.
7. Hageja selgitas, et kompromissis, mille pooled sõlmisid 15.10.2025, on viivised kostjale arvestatud samas ulatuses nagu makseettepanekus, mis on koostatud 16.07.2025, seega ei ole kompromissis viivist arvestatud kolme kuu eest.
8. Kohus selgitas võla sissenõudmiskulude osas, et VÕS § 113 2 lõige 2 ei anna alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm ega seadustatud hinnakiri), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Seni kohtule esitatud Partner Kuukaart lepingutes ei ole olnud lepingulist kokkulepet võla sissenõudmiskulude hüvitamise määrade osas. Kui käesoleva nõude aluseks olevas lepingus selline kokkulepe sisaldub (sh konkreetsed määrad), palus kohus hagejal selle kohta esitada tõend (lepingutingimused). Hageja eeltoodule vastavat lepingulist kokkulepet esile ei toonud. Kohus selgitas, kui eeltoodud lepingulist kokkulepet ei olnud, tuleb hagejal selgitada, milliste toimingutega seoses need kulud tekkisid ja miks sellises ulatuses ning et kompromissi kinnitamiseks ei pea kulusid tõendama. Hageja vastas, et hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena toimetanud tasulisi meeldetuletuskirju hagejale teadaolevale kostja e-posti aadressile xxx e-kirjad 16.04.2025, 23.04.2025 telefoninumbrile +xxx sms-id 17.04.2025, 25.04.2025, 21.05.2025, 22.05.2025, 03.06.2025, 19.06.2025, 20.06.2025, lisaks on helistatud 21.05.2025, 02.06.2025 ning menetluse käigus tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Kostja on hageja esindajaga kirjavahetuses olnud ja nimetatud toimingud tasulised, milliseid kulutusi on hageja kandnud. PlusPlus Baltic OÜ hinnakirja kohaselt on sissenõudmisteenused tasulised ja hinnaga esimene kiri 25 € ja järgnevad 5 € ning muud toimingud on samuti tasulised 5 € tk.
9. Kohus ei saa kompromissi kinnitada selle algsel kujul, sest esimese osamakse tasumise tähtaeg on möödunud ning kompromissi kohaselt oleks hagejal seega õigus pöörata koheselt nõue sundtäitmisele. Sellest tulenevalt küsis kohus hagejalt, kas kompromissi võib kinnitada selliselt, et osamaksete tasumise tähtajad nihkuvad ühe kuu võrra edasi. Hageja palus kompromissi selliselt kinnitada.
10. Eeltoodud täiendavaid selgitusi ja tõendeid arvestades kinnitab kohus kompromissi selliselt, et kostja peab võla igakuiste osamaksetena tasuma ajavahemikus 15.12.2025-15.01.
12. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele vastavalt

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4.

11. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed 3 tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kooskõlas

§ 430

lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1). Menetlusosalised on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

12. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 13.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuses kokku leppinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 4