Obsah (5)

§ 201§ 2§ 93§ 73§ 90

Väärteoasi nr 4-25-3217 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg 22. oktoober 2025. a Väärteoasja number 4-25-3217 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi Menetlusaluse isiku

§ 201

lg 1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Edastada kohtuotsus Margit Pulgale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. augusti 2025 otsusega väärteoasjas nr 2780,25,011338 karistati Margit Pulka juhtimisõiguseta juhtimise eest liiklusseaduse (edaspidi

) § 93 lg 2 p 4 ja § 90 lg 1 p 1 järgi ja karistati teda

§ 201lg 1 alusel rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, mis on 200 eurot.

Otsuses toodud etteheite kohaselt juhtis Margit Pulk autorongi, milleks puudus tal vastava kategooria autorongi juhtimisõigus. Autorong koosnes sõidukist BMW registreerimismärgiga XXX, mille täismass on 2400 kg, ja haagisest Weinsberg registreerimismärgiga XXX, mille täismass on 1350 kg, kokku 3750 kg. Margit Pulga B-kategooria juhtimisõigus lubas juhtida autorongi, mille täismasside summa ei ületa 3500 kg. 2. Tartu Maakohtusse saabus 26. augustil 2025 Margit Pulga kaebus viidatud otsusele. Kaebuse kohaselt ei ole tema väärtegu toime pannud, sest õiguslik käsitlus etteheite sisustamisel ei ole korrektne ega kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Kaebaja rõhutab, et

ei anna eraldi definitsiooni mõistele „lubatud täismass“.

§ 2

p 66 määratleb „registrimassi“ kui suurima massi, mis määratakse sõidukile registreerimisel ning mis ei tohi ületada täismassi. Seevastu

§ 2p 89 kohaselt on „täismass“ tootja määratud suurim mass, mida sõiduk võib kanda.

Nende kahe mõiste erinevus on põhimõtteline – üks on õiguslik piirang, mis pannakse riigi registrisse ja millest juht peab liikluses lähtuma, teine aga tehniline parameeter, mis iseloomustab sõiduki konstruktsiooni.

§ 93

(mootorsõidukite kategooriad) on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivist 2006/126/EÜ juhilubade kohta (edaspidi juhilubade direktiiv). Juhilubade direktiivi artikkel 4 p 4b järgi kuuluvad B-kategooria alla veokid, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; selle kategooria veokeid võib ühendada haagisega, mille lubatud täismass ei ületa 750 kg. Ilma et see piiraks asjaomaste sõidukite tüübikinnituse eeskirjade kohaldamist, võib selle kategooria veokeid ühendada haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, tingimusel, et sellise autorongi lubatud täismass kokku ei ületa 4250 kg. Kui selline autorong ületab 3500 kg, nõuavad liikmesriigid vastavalt V lisa sätetele, et sellise ühendi juhtimise õigus saadakse pärast seda, kui: koolitus on läbi viidud või oskuste ja käitumise eksam on sooritatud (juhilubade direktiivi art 4 p 4b lg 2). Seega võib kaebaja arvates B-kategooria veokeid ühendada haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg ja täiendav koolitus või oskuste ja käitumise eksam on nõutud kui autorongi lubatud täismass ületab 3500 kg, seejuures ei tohi autorongi lubatud täismass kokku ületada 4250 kg. Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (edaspidi registreerimisdokumentide direktiiv) sätestab Euroopa Liidus ühtlustatud koodide alusel sõiduki registreerimistunnistuse andmed. Sõiduki massi tähistamiseks on kasutusel kood “F”. Täpsemalt F) mass; F.1) suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad; F.2) registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva sõiduki maksimaalne lubatud täismass; F.3) registreerivas liikmesriigis kasutusel oleva terviksõiduki maksimaalne lubatud täismass.

§ 73

lg 12 järgi kehtestab mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse “Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord” Lisas 1 on toodud sõiduki registreerimistunnistus, kus on toodud sõiduki andmed vastavalt nõukogu direktiivile 1999/37/EÜ. Hetkel kehtivas majandus- ja taristuministri 30. mai 2022 määruse nr 45 sõnastuses on sõiduki registreerimistunnistusel toodud vaid F.1) täismass, ent avades transpordiameti eteeninduse, siis on sõidukite andmetes leitav nii täismass (F.1) kui registrimass (F.2), ehk mõlemad andmeväljad on kehtivad ja asjakohased. F.1 ehk täismass on tootja määratud konstruktiivne suurim mass, mida sõiduk tohib koos koormaga kanda. Tegemist on tehnilise andmeväljaga, mis ei ole kaebaja arvates otsustav

§ 93kohaldamisel.

F.2 ehk registrimass on registreerimisel lubatud täismass, mis võib olla väiksem kui F.1 ja see on õiguslikult siduv väärtus

§ 93kohaldamisel.

Seega, kuigi siseriiklik õigus ei anna selget definitsiooni „lubatud täismassile“, on kaebaja arvates selge suunis leitav Euroopa Liidu õigusest. Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta sätestab, et sõidukite registreerimistunnistusele kantakse eraldi F.1 (tehniline täismass) ja F.2 (registreerivas riigis lubatud täismass) ja just F.2 väärtus on kaebaja arvates see, mis väljendab riigi poolt kehtestatud ja juhile õiguslikult siduvat suurimat lubatud massi. Kui seadusandja kasutab mõistet „lubatud täismass“, tuleb seda paratamatult tõlgendada kooskõlas direktiiviga – s.t registrimassina (F.2). Tehniline täismass (F.1) ei ole seevastu juhi jaoks õiguslik piirang, vaid üksnes tootja näitaja.

§ 93

sõnastus ei ole seega täpne ning mõiste „lubatud täismass“ tõlgendamine F.1 nimetatud täismassina irdub Euroopa Liidu õiguses sätestatud põhimõtetest, eelkõige direktiivis 1999/37/EÜ, mis reguleerib sõiduki registreerimistunnistuse kohustuslikke välju ja määratleb „lubatud täismassi“ registreerimistunnistusele kantud väärtuste kaudu (F.1, F.2, F.3), sätestatust. Seega tuleb

§ 93

lg 2 p 3 tõlgendamisel lähtuda registrimassist (F.2), mitte tehnilisest täismassist (F.1). Kui Eesti

§ 93

räägib B-kategooria sõidukite ja autorongide lubatud täismassist, peabki silmas olema F.2 ehk registrimass. Selline tõlgendus tagab siseriikliku õiguse vastavuse Euroopa Liidu õigusele. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus siseriiklik õigus on vastuolus EL õigusega või on selles suhtes ebatäpne, lähtuda EL õigusest. Euroopa Kohus on asjas Costa vs. ENEL (C-6/64) kinnitanud, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liikmesriikide siseriikliku õiguse suhtes. Asjas Simmenthal (C-106/77) on kohus rõhutanud, et liikmesriigi kohus peab kohaldama otse EL õigust ja jätma kohaldamata vastuolus oleva siseriikliku normi, isegi kui see on hilisem ja kõrgema taseme seadus. Eelkirjeldatud erisus on käesoleval juhul kaebaja seisukohalt otsustava tähtsusega. Kaebaja poolt juhitud haagis XXX läbis 21. jaanuaril 2025 registreerimiseelse nõuete kontrolli ja registreeriti Eestis 21. jaanuaril 2025 registrimassiga registreerivas riigis ehk Eestis kasutusel oleva sõiduki maksimaalse lubatud täismassiga (F.2) 1100 kg. Seega tuleks 18. juulil 2025 kaebaja juhitud autorongi täismassi arvutamisel lähtuda haagise F.2 väärtusest, mis on 1100 kg. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajale inkrimineeritud

§ 201

lg 1 väärteokoosseis, kuivõrd tema poolt juhitud autorongi (sõiduk XXX täismassiga 2400 kg + haagis XXX registrimassiga 1100 kg = 3500 kg) juhtimiseks piisab B – kategooria kehtivast juhtimisõigusest, mis oli tal

1. juulil 2025 olemas ja on ka käesoleval ajal. Kokkuvõttes palub kaebaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 132 p 3 ja § 29 lg 1 p 1 alusel.
3. septembri 2025 kirjaga avaldas kaebaja, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses ja kaitsja osalemist menetluses ei soovi.
4. Kohtuväline menetleja teatas
5. septembril 2025 esitatud kirjalikus seisukohas, et ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega. KOHTU SEISUKOHT
6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja tema seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, märgib alljärgnevat.
10. Vaidlust ei ole selles, et Margit Pulk juhtis
11. juulil 2025 autorongi, mis koosnes sõidukist BMW registreerimismärgiga XXX ja haagisest Weinsberg registreerimismärgiga XXX. Vaidlust ei ole selleski, et BMW täismassiks on registreerimistunnistusele märgitud 2400 kg ja haagise täismassiks on märgitud 1350 kg. Neid asjaolusid tõendavad ka
12. juulil 2025 koostatud väärteoprotokoll AB 1635495, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus samast kuupäevast, tunnistaja R. P. ülekuulamise protokoll ja sõiduki taustakontrolli väljatrükid. Asja materjalide hulgas ei ole Margit Pulga juhtimisõigust kinnitavaid dokumente, kuid väärteoprotokolli on märgitud, et tal on B-kategooria sõiduki juhtimisõigus ja talle on väljastatud juhiluba XXX. Kuna ka juhtimisõiguse olemasolus pole pooltel vaidlust, saab Margit Pulga B-kategooria juhtimisõiguse tuvastatuks lugeda.
13. Vaidlust tekitab aga küsimus, kas B-kategooria juhtimisõigust omav Margit Pulk tohtis juhtida just sellist autorongi nagu ta
14. juulil 2025 juhtis.
15. Kohtu arvates ei tohtinud.
16. Kaebaja viitab oma kaebuses asjakohaselt õigetele õigusnormidele ja nn juhilubade direktiivile, kuid jõuab ebaõigesti järeldusele, et Eesti õigus ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Kaebajale jätab aga tähelepanuta, et olukord on risti vastupidine. Just viidatud juhilubade direktiivi põhimõtete Eesti õigusesse üle toomisega viidi Liiklusseadus Euroopa Liidu õigusega kooskõlla.
17. Nii on hetkel kehtiva

§ 93

seletuskirja kohaselt juhtimisõiguse aluseks olevad mootorsõidukite kategooriad viidud vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/126/EÜ (ehk siis nn juhilubade direktiiviga). Seletuskirjas on märgitud sedagi, et muudatusena ei toimu mootorsõidukite ja autorongide jaotamine kategooriatesse registrimassi alusel, vaid täismassi alusel. Eraldi on seletuskirjas välja toodud, et uue jaotuse kasutusele võtmise tulemusena ei tohi B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega isik juhtida mootorsõidukit, mille täismass on üle 3500 kilogrammi, kuid registrimass on liiklusregistris deklareeritud alla 3500 kilogrammi. 14. Teisisõnu võis kuni 30. juunini 2011 kehtiva

kohaselt sellist mootorsõidukit, mille täismass oli liiklusregistris märgitud rohkem kui 3500 kg, kuid registrimass alla selle, juhtida B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusega. Alates 1. juulist 2011 kehtiv

seda enam ei lubanud. Sama põhimõtet kannab ka hetkel kehtiv

redaktsioon. 15.

-i süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on võimalik aru saada, et sõiduki täismassi määrab sõiduki valmistaja (

§ 2p 89) ja see sõltub sõiduki ehitusest.

Sõiduki registrimass määratakse sõiduki registreerimisel (

§ 2p 66) ja see sõltub riiklikest nõuetest ja piirnormidest.

Registrimass on sõiduki registreerimisel määratud suurim mass, mida ei tohi tavakorras sõidukit liikluses kasutades ületada, kuigi sõiduki konstruktsioon võib olla algselt ette nähtud ka suuremate massidega kasutamiseks. Piirnormid on üldiselt siseriiklikult sätestatud selle järgi, kui palju koormust on lubatud teevõrgule. Näiteks on sõiduki registrimassi lubatud ületada ainult

-is sätestatud tingimustel ehk § 341 kohase eriveo teostamisel. Ilmselt võib erinevates riikides olla ühte ja sama tüüp mootorsõidukil määratud erinev registrimass, sest eri riikides on sätestatud suurimate lubatud masside ja teljekoormuste osas erinevad piirnormid. Üleminek ühtsele täismassile on kohtu arusaama kohaselt võimaldanud harmoniseerida Euroopa Liidus mootorsõidukite kategooriad ja sealt edasi juhtimisõigused. Mõeldav ei ole, et iga riik seob juhtimisõiguse endale sobivate registrimassidega, mis aga ei pruugi olla võrreldavad teiste riikidega. Ühtne süsteem tagabki, et inimesel on nn täismassipõhine juhtimisõigus, mis on võrreldav kogu Euroopa Liidus ja võimaldab seega juhtimisõigust kasutada samuti terves Euroopa Liidus. Teisisõnu ei võimaldaks kaebaja tõlgendus kehtivale

§-ile 93 seoses registrimassi kasutamisega ühetaoliselt mootorsõidukite kategooriaid ja juhtimisõigust määratleda. 16. Nõustuda ei saa sellegagi, et Eesti õiguses ei ole selget definitsiooni mõistele „lubatud täismass“.

§ 2

p 89 järgi on täismass valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass. Sõna „lubatud“ viitab, et millekski on luba antud, millegagi on soostutud, midagi on võimaldatud.

§ 93

kontekstis on inimesele, kellel on Bkategooria juhtimisõigus, antud luba juhtida autot, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama autot koos kerghaagisega; sama autot koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama autot koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist. 17. Asja materjalide kohaselt oli Margit Pulgal B-kategooria juhtimisõigus. Seega on talle võimaldatud juhtida autorongi täismassiga kuni 3500 kg. Tema juhtis aga autorongi, mille täismasside summa oli 3750 kg ja pani sellega toime

§ 90

lg 1 p 1 rikkumise, mis on kvalifitseeritav

§ 201lg 1 järgi.

Tal olnuks võimalik sooritada

§ 93

lg 2 p-s 3 nimetatud sõidueksam, mis lubanuks juhtida autorongi täismassiga kuni 4250 kg.

1. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Erinevalt kohtuvälise menetleja arvamusest, et Margit Pulk oli hooletu ja ettevaatamatu, leiab kohus, et Margit Pulk on pannud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Margit Pulga käitumisest pärast rikkumise toimepanemist saab selgelt järeldada, et ta juhtis autorongi teadlikult ja pidas võimalikuks, et tema juhitud autorongi täismasside summa on suurem reeglites lubatust. Arusaadavalt ta ka möönis seda, kuid oli juhtides seisukohal, et tema tegu ei ole keelatud. Ehk siis, kui inimene annab oma käitumisele ebaõige õigusliku hinnangu, võib tegemist olla keelueksimusega, mitte koosseisueksimusega. Margit Pulk ei olnud hooletu, ta teadis, et juhib rasket autorongi, kuid arvas, et see ei ole talle keelatud.
2. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 39 lg 1 järgi puudub süü, kui inimene ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Praegusel juhul leiab kohus, et eksimus olnuks välditav. Ebaõige õigusliku hinnangu oma käitumisele saanuks korrigeerida Transpordiametisse pöördumisega. Kohus usub, et Transpordiamet oleks saanud veenvalt selgitada, mis põhjustel kasutatakse

-is täismassi mõistet ja ei lähtuta registrimassist. Samuti saanuks inimesele selgitada võimalust teha sõidueksam, mis lubanuks juhtida autorongi täismassiga kuni 4250 kg. Margit Pulk esitas kohtuvälisele menetlejale viite ühele internetiartiklile, kus teemat käsitletakse (https://auto.geenius.ee/rubriik/hea-nipp/kas-b- kategooria-voib-haagissuvilat-vedada/). Kohus tutvus selle artikliga ja artiklis selgitatakse samuti üheselt, et suurema täismassiga autorongi juhtimiseks tuleb teha eksam. Kohtule aga ei ole teada, kas Margit Pulk tutvus selle artikliga, mis on avaldatud

1. juuni 2025, enne või pärast rikkumise toimepanemist. Seega ei saa kindlalt väita, et Margit Pulk saanuks oma eksimust enne rikkumise toimepanemist parandada artiklit lugedes, küll aga jah, saanuks ta pöörduda ekspertide poole. Seda juba näiteks esmasel registreerimisel, sest registreerimisandmete väljatrüki kohaselt registreeriti haagis esmakordselt Eestis alles 21.jaanuaril 2025, mis on vaid loetud kuud enne rikkumise toimepanemist.
2. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Seega on Margit Pulk õigesti rikkumises süüdi tunnistatud.
3. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamisel välja muu hulgas ka selle, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 22.

§ 201

lg 1 järgi saab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest inimest karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

1. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati Margit Pulgale karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, ehk 200 eurot.
2. Kohtu hinnangul aga ei ole Margit Pulka tarvis karistada.
3. VTMS § 30 lg 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
4. Praeguse juhtumi asjaolude pinnalt saab öelda, et Margit Pulga süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Sama arvas ka kohtuväline menetleja, pidades Margit Pulka hooletuks ja ettevaatamatuks. Kohus seevastu tuvastas, et tegu on pandud toime kaudse tahtlusega, kuid Margit Pulk eksis teo keelatuses, mis aga oli temale välditav. Iseenesest saaks KarS § 39 lg 2 alusel kohaldada koostoimes KarS §-ga 60 ka karistuse kergendamist, kuid kohtu arvates ei pea inimene, kelle süü ei ole suur ja kellel puuduvad kehtivad karistused, saama kohe esimese eksimuse eest karistada. Kohus usub, et Margit Pulgale on olnud praegune menetlus mõjus ja ta edaspidi väldib vähemalt samasuguse rikkumise toimepanemist.
5. Avaliku menetlushuvi osas leiab kohus, et avalik menetlushuvi puudub. Kohus ei usu, et avalikkus nõuaks taolise rikkumise korral kindlasti inimese karistamist, pigem oodatakse, et riik annab inimesele head nõu ja soovitab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Veelgi enam, praegusel juhul näeb

§ 93

lg 2 ette ka võimaluse, kuidas edaspidi soovitud autorongi juhtida – selleks tuleb teha ära vastav sõidueksam. Seda saab Margit Pulgale soovitada.

1. Seega tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
2. augusti 2025 otsuse väärteoasjas nr 2780,25,011338 ja lõpetab VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse Margit Pulga väärteoasjas

§ 201

lg 1 järgi, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. 29. Kuigi menetluskulude osas taotlusi ei esitatud, märgib kohus igaks juhuks, et VTMS § 30 lg 13 sätestab, et § 30 lg 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel hüvitab menetluskulud menetlusalune isik. (allkirjastatud digitaalselt)