Obsah (4)

§ 150§ 430§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5560 Tsiviilasi J Ki hagi N K vastu pärandvara jagamiseks N K v

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on J Ki (hageja) hagi N K (kostja) vastu pärandvara jagamiseks ja N K vastuhagi J Ki vastu pärandvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja xxx surnud G A pärijad mõlemad 1/2 suuruses mõttelises osas. Pärandvarasse kuulub korteriomand asukohaga xxx. Hageja soovib pärandvara jagada selliselt, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja tulem jagatakse võrdselt pärijate vahel. Kostja on vastuhagis välja toonud, et elab xxx korteris koos oma tütrega. Seega on tema hinnangul põhjendatud jagada pärandvara selliselt, et korter jääks kostjale ning kostja tasub hagejale hüvitist. Hüvitise osas märgib kostja, et tal on hageja vastu tasaarvestusnõue. Pärast pärandi vastuvõtmist on kostja tasunud korteri kommunaalkulusid ja kindlustuskulud, millest pool tulnuks tasuda hagejal. Samuti on kostja tasunud pärandaja matusekulud ja notarikulud.

1. novembril 2025 toimunud kohtu eelistungil jõudsid hageja ja kostja kokkuleppele, mille kohus kandis protokolli järgmiselt:
2. Lõpetada G A (isikukood xxx) (surnud xxx) pärandvara ühisus ning jagada pärandvara järgmiselt: 1.
3. N K (isikukood (kinnistusregistriosa nr xxx); xxx) ainuomandisse jääb korteriomand xxx 1.
4. N K peab J Kile maksma enamsaadud pärandvara eest (kompromissi punkt 1.1.) hüvitist 64 186,24 eurot 45 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Hüvitise tähtaegselt tasumata jätmisel on õigus algatata hüvitise nõudmiseks täitemenetlus.
5. Pärast punktis 1.
6. nimetatud kohustuse täitmist N K poolt annab J K tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses) kinnistusosakonna registriossa nr xxx, aadressiga xxx kantud kinnistu pärimisega seotud kannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega J K ja N K kustutatakse ühisomanikena kinnistusraamatust ning kinnisasja ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse N K (isikukood xxx). Kompromissi kinnitav kohtumäärus asendab N K tahteavaldust asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks.
7. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8. Pooled lepivad kokku, et lühendavad kompromissi kinnitavale kohtumääruse edasikaebeõiguse tähtaega 5 päevale. 2
9. Hageja ja kostja paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust kontole, millelt on riigilõiv tasutud.
10. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja ja kostja paluvad tagastada pool tasutud riigilõivust. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ning kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole

§ 150lg 6 alusel lõppenud.

Seega tuleb hagejale ja kostjale mõlemale tagastada riigilõiv 210 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64

lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 3