Kriminaalasi nr 1-25-1190 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mail 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-1190 Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sek

) § 169 järgi lühimenetluses Süüdistatav Helen Kannel: isikukood: 48112224715; elukoht: xxx; ei tööta; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: eesti keel; xxxharidusega; kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Helen Kannel

§ 169järgi ning karistada teda vangistusega 7 kuud. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 kohaselt vähendada Helen Kandlele mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja lg 3 sätteid määrata, et mõistetud vangistust (s.o 4 kuud ja 20 päeva) ei pöörata täielikult täitmisele, kui Helen Kannel ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.05.

1. Menetluskulud Välja mõista Helen Kandlelt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 843,84 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 70,32 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse tegemisel märkida selgituseks „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1190“ ning viitenumbriks
2. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 664,50 eurot - jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav 28.augustil
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS
5. Helen Kannelit (Kannel) süüdistatakse selles, et tema, kes ta on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 kohtumäärusele asjas 2-19-8125 kohustatud maksma oma laste C ja Q kasuks elatist alates 1.02.2020 kummalegi 150 eurot kuus ning alates 31.01.2021 igakuiselt kummalegi 36 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval aastal 318.96 eurot) kuni mõlema lapse täisealiseks saamiseni (Q saab täisealiseks 14.07.2028, C 03.03.2026), ei ole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 18.09.2021 kuni 11.02.
6. Täitemenetluses 194/2017/8 on ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025 C kasuks laekunud kokku 394,15 eurot, täitemenetluses 194/2017/10 on ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025 Q kasuks laekunud kokku 294,54 eurot. Helen Kanneli elatise võlgnevus C ees on 11.02.2025 seisuga 17 939,84 eurot (täiteasjad 194/2017/8 ja 194/2017/9); võlgnevus Q ees 19 352,79 eurot (täiteasjad 194/2017/10 ja 194/2017/11). Helen Kannel on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Seega pani Helen Kannel oma tahtliku tegevusega toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s.o

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

1. Kriminaalasjas
2. mail 2025 toimunud kohtuistungil ei eitanud süüdistatav H. Kannel, et ta ei ole tasunud enda alaealistele lastele Cle ja Qle elatist nii nagu see on kohtu poolt välja mõistetud, kuid märkis, et see ei ole tingitud tema pahatahtlikkusest, vaid sellest, et tal puuduvad elatise maksmiseks rahalised vahendid.
3. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ning taotles H. Kanneli süüditunnistamist

§ 169järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud.

Lühimenetluse sätete alusel palus prokurör vähendada karistust kolmandiku võrra, mis teeb 2 karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust. Prokurör leidis, et

§ 73

lg 1 ja 3 alusel võib jätta mõistetava vangistuse täielikult täitmisele pööramata, kui H. Kannel ei pane 1 aasta ja 2-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Kuivõrd süüdistatav loobus lühimenetluse taotluses kaitsjast kohtuistungil, palus ta enda kaitsekõnes arvestada tema vaimset ja majanduslikku olukorda ja sellest tulenevalt sõlmida maksegraafik või mingi mõistlik graafik ja vältida vangistust või muid karmimaid karistusi, kuivõrd tegemist ei ole tahtliku maksmisest kõrvalehoidumisega. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri seisukohad ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Oma seisukohti põhjendab kohus järgmiselt. 6.

§ 169

sätestab kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Vanema ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97, kuid käesoleva koosseisuga on ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud kohus. Seejuures ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg 1).

1. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 kohtumäärusest 2-19-8125 (tl 22-23) nähtuvalt kinnitas kohus H. Kanneli hagis oma alaealiste laste C (sünd. 03.03.2008) ja Q (sünd. 14.07.2010) vastu elatise vähendamiseks kompromissi. Alaealiste kostjate seaduslikuks esindajaks kohtumenetluses oli nende isa X. Pooled leppisid kokku varasemate kohtulahenditega väljamõistetud elatise suuruse muutmises ning alates 01.02.2020 kohustus H. Kannel maksma oma laste C ja Q kasuks elatist kummalegi 150 eurot kuus ning alates 31.01.2021 igakuiselt kummalegi 36 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni mõlema lapse täisealiseks saamiseni.
2. Fakti, kui suured olid H. Kannelilt enne Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrust enda alaealiste laste kasuks väljamõistetud elatise summad, kinnitavad järgnevad tõendid.
3. Harju Maakohtu 25.02.2014 määrus 2-13-44513 (tl 15-16) ja sellele 02.04.2014 lisatud vigade parandamise määrus 2-13-44513 (tl 17-18), millega kinnitas kohus kompromissi alaealise Q (seaduslik esindaja X) hagis H. Kandle vastu elatise nõudes järgmiselt: H. Kannel kohustub maksma elatist oma poja Q ülalpidamiseks igakuiselt iga kuu viimaseks kuupäevaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pooles kuupalga alammääras kuni Q täisealiseks saamiseni, so 14.07.
4. Määruse resolutsiooni kohaselt pidi esimene makse toimuma 31.03.
5. Tagasiulatuvast elatise nõudest hageja loobus.
6. Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusest 2-13-49716 (tl 19-21) nähtuvalt mõistis kohus alaealise hageja C (seaduslik esindaja X) kasuks H. Kannelilt välja elatise 160 eurot kuus alates 01.12.2013 kuni 31.12.2013 ja alates 01.01.2014 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni C 18-aastaseks saamiseni 03.03.
7. Perioodi 01.06.20213 kuni 30.11.20213 eest mõistis kohus C kasuks H. Kannelilt välja 960 eurot.
8. Kohtu hinnangul kinnitavad eelmärgitud kohtulahendid selgelt ka seda, et H. Kanneli poolt oma lastele elatise maksmine ei ole vabatahtlikult toimunud, mistõttu on laste isal Xl tulnud alaealiste laste huvides pöörduda elatise nõudega kohtu poole. 3
9. Kannatanu X ütlustest (tl 13-14) nähtub, et tema ja H. Kannel olid abielus 8 aastat ning neil on kaks ühist last, C ja Q. Abielu H. Kanneliga lõppes 12 aastat tagasi. Pool aastat jagasid nad lapsi võrdselt, kuid siis 2013 mai lõpus, kolis H. Kannel elama Itaaliasse ja lapsed jäid täielikult kannatanu vastutusele. Kannatanul on ka laste ainuhooldusõigus (vt. Harju MK 06.06.2018 määrus, tl 72 -74). Itaaliasse kolimise järgselt ei hakanud H. Kannel lastele hoolduseks raha kandma, mistõttu pöördus X kohtusse ning kohus määras 24.03.2014 otsusega 2-13-49716 Cle elatisraha välja ka tagasiulatuvalt. Itaalias olles ei maksnud H. Kannel lastele mingit raha. Eestisse tagasi tulles sai kohtutäitur temalt mingid summad kätte, kuid siis oli jälle kõik. Kannatanu sõnul pöördus H. Kannel elatisraha summa vähendamiseks kohtusse (otsuse p 7) ning vastavalt kohtumäärusele pidi ta hakkama lastele kokku tasuma 300 eurot ning alates 31.01.21 kuni 03.03.2026 36% kehtivast miinimumpalgast. Neid summasid tasus H. Kannel kuni
10. aasta juunini ja peale seda, alates juulist ei ole H. Kannel lastele elatist maksnud. Aastatel 2021– 2023 on lapsed emaga paaril korral lühiajaliselt kohtunud, midagi eluks vajalikku ema neile ostnud ei ole. Lapsed emaga suhelda ei soovi. X sõnul, kui lüüa otsingumootorisse Google sisse nimi H. Kannel, tuleb mingi leht, kus ta pakub inimestele nõuandeid raha eest. Xle teadaolevalt ei ole H. Kannel ametlikult tööle läinud, käib soojadel maadel puhkamas.
11. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi ja Kersti Seisleri büroo 03.04.2024 vastusest (tl 31-37) nähtub, et C ja Q elatiste võlgnevuse osas on alustatud kohtutäituri büroos 4 erinevat täitemenetlust: 194/2017/8, 194/2017/9, 194/2017/10 ja 194/2017/
12. Täiteasjas 194/2017/8 on viimane laekumine toimunud 17.03.2021, täiteasjas 194/2017/9 on viimane laekumine olnud 04.12.2017 ja täiteasjas 194/2017/10 oli viimase laekumise kuupäevaks 02.06.
13. Täiteasjas 194/2021/11 laekumisi toimunud pole. H. Kanneli kontod on arestitud ning H. Kannel ei ole avaldanud soovi maksegraafiku sõlmimiseks. Maksu- ja Tolliameti andmebaasi ja töötamise registri kohaselt puudub võlgnikul ka töökoht ning seega sissetulek. Seisuga 03.04.2024 omab H. Kannel Pensioniregistri andmetel II pensionisammast, väärtusega 6028,
14. Veel omab võlgnik koos sissenõudjate esindaja Xga abikaasade ühisomandisse kuuluvat kinnisvara – korteriomand aadressil Tallinn, XXX, mille osas on X avaldanud täitemenetluse algatamisel, et ei soovi täitemenetlustes ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale sissenõuet pöörata. H. Kanneli elatisvõlg seisuga 03.04.2024 C ees oli 17 140,32 eurot ja Q ees 18 553, 27 eurot.
15. Eesti Töötukassa andmetel (tl 27-28) ei ole H. Kannel perioodil 16.09.2021 kuni 27.02.2024 (kohtu märkus: Töötukassa vastuse kuupäev) olnud registreeritud töötuna või tööotsijana, talle pole määratud ega makstud toetusi ega hüvitisi, ta ei ole pöördunud Töötukassa poole muu isikuna või töötajana tööturumeetme saamiseks, ei ole esitanud taotlust hinnata oma töövõimet ega taotlenud töövõimetoetust.
16. Maksu- ja Tolliameti vastusest (tl 40) nähtuvalt ei ole H. Kanneli eest perioodil 01.09.2021 kuni 31.01.2024 sotsiaalmaksu tasutud.
17. Maksukohuslaste registrist saadud päringu vastuse (tl 79) kohaselt oli H. Kanneli
18. aastast deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 3153 eurot, aastate 2021–2023 osas H. Kannel deklaratsiooni ei esitanud ning puuduvad ka andmed nendel aastatel tehtud väljamaksete kohta.
19. Pangapäringute ja väljavõtete kohaselt ei ole H. Kannelil pangakontot Luminor pangas, SEB pangas, Coop pangas, Citadeles, TBB-s ega ka LHV pangas (tl 44-49). Konto on H. Kannelil Swedbangas, kuid ajavahemikul 01.09.2021 kuni 26.02.2024 ei ole seal toimunud raha liikumisi. Nii nagu seisuga 01.09.2021 on kontol rahalisi vahendeid summas 42.99 eurot, nii on see ka seisuga 26.02.2024 (tl 42-43).
20. Eeltoodud tõendite pinnalt puudub vaidlus selles, et H. Kannel ei ole täitnud Tallinna 4 Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrusega 2-19-8125 kinnitatud kompromissi tema ja tema laste C ja Q ning nende seadusliku esindaja X vahel, so kohustust tasuda elatist oma lastele Cle ja Qle. Otseselt ei eitanud H. Kannel elatise mittemaksmist oma lastele ka kohtuistungil ütlusi andes, kuid leidis, et elatise mittemaksmine ei ole tema poolt pahatahtlik, vaid on tingitud tema raskest majanduslikust olukorrast (07.05.2025 k/istungi protokoll, lk 2-3).
21. Seega seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas tegemist on H. Kanneli teadliku kõrvalehoidumisega elatise maksmisest või on tegemist objektiivsest maksevõimetusest tingitud olukorraga nagu leidis süüdistatav.
22. Nii 07.05.2025 toimunud kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest (tl 49B pöördel) ilmneb, et H. Kanneli arvates ei ole ta lastele elatist mitte makstes toime pannud kuritegu. H. Kannel on väljendanud nii kohtuistungil kui ka kohtueelses menetluses, et tulenevalt tema vaimsest tervisest ei ole ta võimeline tööd tegema ning teda peab ülal tema hea sõber. Kuigi tal ei ole meditsiinilist diagnoosi, tegi ta Googles ühe testi ja see näitas, et tal on ATH. H. Kanneli sõnul elas ta aastaid välismaal, kus tegi juhutöid. Käis ka Eestis, lapsed olid nädalavahetusel tema vastutusel ja siis maksis ta nende toidu eest, vahel tõi ka mõne asja.
23. aasta Eestisse tagasi tulles sai ta küll töökoha, kuid sealt sai ta enda sõnul „kinga“. Peale seda töötas veel pisteliselt kuni 2020 ja peale seda rohkem töötanud ei ole. Lastega tal kohtuda eriti ei lubata, on küll käinud lastega väljas jalutamas. Endise mehe arvele ta raha kandnud ei ole. Tööle minna ei suuda, kuna kardab, et ei saa hakkama. Enda sõnul plaanib H. Kannel ka arsti poole pöörduda, et ehk saab mingi diagnoosi ja kasvõi osalise töövõimetusegi (tl 49B pöördel).
24. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi otsuse punktis 13 kajastatud kohtutäituri büroo 03.04.2024 vastuse kohaselt oli H. Kanneli suhtes algatatud nelja täiteasja puhul toimunud kõige viimane laekumine 02.06.2020 (täiteasjas 194/2017/10), on H. Kannel pärast kõnealuses kriminaalasjas talle 16.04.2024 kahtlustuse esitamist teostanud sularaha sissemakseid enda Swedbankis olevale arvelduskontole, kust on kohtutäituri poolt neid summasid täitemenetluse raames kinni peetud.
25. Nii tuleneb kohtueelse menetleja poolt prokuratuurile edastatud e-kirjast (tl 52) ja sellele lisatud maksekorralduse kuvatõmmisest (tl 53), et H. Kannel on enda pangakontole Swedbankis teinud sissemaksed 07.05.2024 summas 165 eurot ja 11.06.2025 summas 170 eurot.
26. Kohtutäitur Kaire Põltsi poolt prokuratuurile 11.02.2025 saadetud päringu vastusest ja selle lisadest (tl 54-58) nähtub, et H. Kannel on maksnud Qle alates 16.07.2024 kuni 11.02.2025 elatist 4-l erineval korral, kokku summas 294,54 eurot ja Cle 5-l erineval korral, kokku summas 394,15 eurot. Kohtutäituri vastuse kohaselt on H. Kanneli elatise võlgnevus seisuga 11.02.2025 Qle 19 352,79 eurot ja Cle 17 939,84 eurot.
27. Kohtuistungil selgitas süüdistatav H. Kannel prokuröri ja kohtu küsimustele vastates, et pole maksnud oma lastele elatist regulaarselt ja ettenähtud ulatuses, kuna tal ei ole tööd ega sissetulekut. Ta on küll püüdnud sel ajal teha oma firma, et omas tempos midagi endale luua; käis Töötukassa kaudu
28. aasta coachingu koolitusel, ettevõtluse koolitusel.
29. aastal lõi oma firma, kuid ei osanud sellega mingit rahalist väärtust luua ning ei teeninud ka sissetulekuid. Viimati käis nö traditsioonilisel tööl
30. aasta maist kuni juuni lõpuni, restoranis Kamikadze. Süüdistatava sõnul on ta pärast seda olnud justkui leinas, sest siis tuli koroona ja ta nägi lapsi veel harvem, ka sissetuleku saamise võimalus kahanes. Käis ka haiglas poega vaatamas, tekkisid bronhiidi tunnused ja siis ta mõtles, et ta nagu ei sobigi tööle kuskile: kõik see lein laste pärast, see ebapiisavuse tunne ja need pidevad kohtu case´d. 5 Süüdistatava poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta Töötukassas arvel
31. märtsist
32. Prokuröri küsimusele, miks ta ei ole varem töötukassa poole pöördunud, vastas süüdistatav, et ta küll pöördus
33. aastal, kuid siis öeldi talle, et kuna ta on juhatuse liige, ei saa teda töötuna arvele võtta. Kuni
34. aastani, kui ta ettevõte kinni pandi, puudus tal õigus end töötuna arvele võtta. Tööl ei ole suutnud käia, kuna tal on alaväärsuskompleks, on tahtnud teha mingit tööd internetis, aga otseselt kuhugi kandideerinud ei ole. Süüdistatava sõnul on tal endal kahtlus ATH-le, kuid diagnoosi talle pandud ei ole.
35. Riigikohus on 06.12.2019 lahendi nr 1-18-5813 punktis 24 põhjalikult selgitanud, millistel juhtudel on tegemist elatise maksmisest kõrvalehoidumisega. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169

tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on - või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega

§ 169

mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja TMS §-st 132 tulenevaid erandeid.

§ 169

järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 25.) 26. Samuti märgib Riigikohus sama lahendi punktis 26, et lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kohtupraktika kohaselt ka seda, et elatise maksmise kohustust rikutaks süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169tähenduses (samas, p 26).

1. Prokurör tõi kohtuvaidlustes välja käesolevas menetluses tuvastatud ja H. Kanneli kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt olulised asjaolud, millega kohus igati nõustub. H. Kannel ei maksnud oma alaealistele lastele kohtu poolt välja mõistetud elatist perioodil 02.06.2020 kuni 16.07.2024 mitte vähimalgi määral. Ebaregulaarselt ja mitte ulatuses, mis oli Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 määrusega välja mõistetud, asus H. Kannel oma kohustust täitma alles pärast
2. aastal käesolevas kriminaalasjas kahtlustuse saamist. Pärast kahtlustuse 6 saamist on H. Kannel kummalegi lapsele maksnud mõned sajad eurod.
3. Väärib märkimist, et H. Kanneli suhtes oli ka varasemalt alustatud kriminaalmenetlust

§ 169

alusel alaealistele lastele Qle ja Cle elatise mittemaksmise tõttu, kuid nähtuvalt toimiku materjalidest, lõpetati see menetlus 17.09.2021 KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Tegemist on põhistamata määrusega, millest ei nähtu lõpetamise motiive ning neid ei osanud kohtuistungil välja tuua ka prokurör. Küll aga selgitas kannatanu X kohtuistungil (k/istungi protokoll lk 7), et see kriminaalasi lõpetati ära, kuna uurija ütles kannatanule, et Helen teeb kõik, et hakata elatist maksma.

1. Kohtu hinnangul tõendab H. Kanneli ükskõikset suhtumist elatise maksmise kohustusse ka see, et 4-aastase perioodi jooksul, mil ta viibis Itaalias, ei maksnud ta lastele mingit raha. Ka Eestis töö otsimisse on H. Kannel suhtunud kohtu hinnangul ükskõikselt ega ole teinud töö leidmiseks sisuliselt mitte midagi. Kuidas teisiti hinnata süüdistatava ütlusi, et ta on tuttavatelt küll küsinud, kuid otseselt kuhugi kandideerinud ei ole. Seejuures väärib märkimist, et süüdistatava sõnul on tal xxx xxxharidus muusika erialal – ta on õppinud algastme muusikaõpetust. Kuigi H. Kannel tõi kohtuistungil välja, et tööle minekut on tal takistanud alaväärsuskompleks, märgib kohus, et ometi ei ole takistanud väidetav meeleseisund süüdistataval Töötukassa kaudu läbimast kursuseid igati ambitsioonikatel ja inimestega tihedat suhtlust eeldavatel erialadel nagu seda on coaching ja digiturundus. Kohtu poolt määratud elatisraha kohustuse täitmiseks kasvõi väiksemates summades, kuid vähemalt süstemaatiliselt, piisanuks ka oluliselt lihtsamate töökohtade otsimisest. Süüdistatava mõttekäik sellest, et ta ei tea, kas ta lihttöödel saaks isegi nii palju palka, et elatise summat kokku saada, on kohtu arvates kummastav, sest ka väikestes summades järjepidev elatusrahade tasumine/võlgnevuse vähendamine, viitaks igal juhul süüdistatava soovile kanda lapsevanemale olulist kohustust – hoolitseda oma laste eest. Kohus märgib, et sõltumata sellest, kas laps elab koos vanemaga või vanemast eraldi või on vanemal sootuks vanemlikud õigused ära võetud, on vanemal kohustus oma last ülal pidada.
2. Kuigi H. Kannel märkis kohtuistungil, et ta ei ole töövõimeline, ei ole ta töövõimet lasknud hinnata. Seega jääb H. Kanneli sellekohane väide paljasõnaliseks. Tegemist on xxxharidusega inimesega, kes ametlikult ei tööta, ei otsi tööd, kellel ei ole ühtegi mõjuvat põhjust ega diagnoosi mitte töötada. Kohtul tuleb prokuröriga nõustuda selles, et H. Kannel ei ole teinud mingeid jõupingutusi, et parandada oma majanduslikku olukorda ja saada sissetulekut, mis võimaldaks tal täita oma kohustust laste Q ja C ees.
3. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et H. Kannel on teadvalt hoidunud kõrvale oma alaealistele lastele Cle ja Qle kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, et ajavahemikul 18.09.2021 kuni 11.02.2025 on H. Kannelilt laekunud elatise võla katteks üksnes mõnesaja euro suurused summad kummalegi lapsele, on ta jätnud elatise maksmata teadvalt, põhjendamatult, süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Selline H. Kanneli käitumine on kvalifitseeritav

§ 169järgi.

32.

§ 169

subjektiivne külg eeldab otsest tahtlust – teadvalt kõrvalehoidumist maksmisest, st isik teab, et tal on maksmise kohustus ja vaatamata sellele jätab ta selle mõjuvate põhjuste puudumisel täitmata. Kohtu hinnangul on H. Kannel oma käitumisega realiseerinud ka

§ 169subjektiivse koosseisu.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 7 KARISTUS
2. Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 35. Kriminaalkolleegium on oma kehtivas kohtupraktikas selgitanud ja seda korduvalt (vt nt RKKK lahendid 17.05.2013, 3-1-1-52-13, p 19; 03.04.2020, 1-18-2232, p 71), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt ka RKKK 11.06.2018, 117-1629, p 28). 36.

§ 169näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

Kohus ei pea karistusliigina H. Kannelile rahalise karistuse kohaldamist põhjendatuks, kuivõrd rahalise karistuse määramine raskendab kohtu hinnangul paratamatult veelgi süüdistatava materiaalset olukorda. Nimelt puudub H. Kannelil enda sõnul sisuliselt sissetulek ning elatise võlg C ja Q ees on kokku üle 37 000 euro, mistõttu on karistusena põhjendatud vangistuse kohaldamine.

1. H. Kanneli vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süü suuruse hindamisel lähtub kohus sellest, et H. Kannel on pikema perioodi jooksul jätnud täitmata kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustuse ehk teisisõnu on tema süü keskmisest suurem. Seega on põhjendatud kohaldada sanktsiooni keskmäärast suuremat, s.o 7-kuulist vangistus. Kuivõrd aga käesolevat asja lahendati lühimenetluses (karistust vähendatakse 1/3 võrra), jääb lõplikuks karistuseks 4 kuud ja 20 päeva vangistust.
2. Karistusregistri teatise kohaselt (tl 51A) on H. Kannel varem kriminaalkorras karistamata ning selleks, et ta saaks edaspidi sissetulekut teenida ja asuda täitma oma elatise maksmise kohustust, on kohtu hinnangul igati põhjendatud jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 alusel, kui H. Kannel ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. MENETLUSKULUD 39. Kr

MS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

1. Seadusandja on määranud, et reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
2. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Urmas Simonile makstud tasu kokku summas 358,68 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot. 8
3. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 87 § 1 kohaselt on alates
4. jaanuarist 2025 tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise hetke seisuga seega 1329 eurot.
5. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt RKKK 3-1-1-39-13, p 9). Võttes arvesse antud kriminaalasja tehiolusid, samuti kohtueelses menetluses määratud kaitsja U. Simoni poolt teostatud kaitset ja õigusnõustamise mahtu, leiab kohus, et määratud kaitsja poolt esitatud taotlus kaitsjakulude hüvitamiseks seoses süüdistatava kaitsmisega kriminaalmenetluses on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses.
6. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalist seisu kui ka tema taas ühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RKKK 3-1-1-105-12, p 7).
7. H. Kanneli poolt toime pandud tegu seisneb enda alaealistele lastele elatusraha mittemaksmises pikema aja vältel, mille tõttu on tekkinud väga suur võlgnevus, millise likvideerimise kohustus H. Kannelil jätkuvalt püsib. Viimast arvesse võttes, nagu ka asjaolu, et H. Kannelil puudub töökoht, vähendab kohus temalt väljemõistetavaid menetluskulusid poole võrra ehk kohus mõistab H. Kannelilt välja määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha summas 664,50 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 843,84 eurot. Kuivõrd menetluskulude kogusumma ühes osas maksmine valmistaks ilmselgelt H. Kannelile raskusi ning lõppastmes on oluline, et kulud saaksid tasutud õigeaegselt ja täiendavate menetlusteta, määrab kohus need hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et igakuiselt tuleb tal tasuda vähemalt 70,32 eurot.
8. Määratud kaitsjale makstud tasud summas 179,34 eurot ning sundraha summas 664,50 eurot jätab kohus vastavalt KrMS § 180 lg-le 3 riigi kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 9