Obsah (5)

§ 207§ 119§ 2§ 110§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ein

) § 207 lõike 2 ja lõike 3 punkti 2 alusel.

1. Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.09.
2. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

§ 207lõike 2 ja lõike 3 punkti 1 alusel.

1. Jätta X.X. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE

1. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.09.
2. a määruse peale.

§ 2

lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja selgitas määruskaebuse alguses, et vaidlustab kohtumäärust osas, millega kohus tagastas kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata, kuid määruskaebuse lõpus selgitas, et soovib Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määruse p-de 1-3 tühistamist. Tartu Halduskohtu 30.09.2025. a määrus on vaidlustatav üksnes resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes ja kaebaja määruskaebuse põhjendusi arvestades tõlgendab 3-25-780 ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses.Tartu Halduskohtu 30.09.

1. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebaja kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. X.X. palub määruskaebuses kohaldada riigi õigusabi. Kuna kaebaja ei ole nimetatud taotlust põhjendanud, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks määruskaebemenetluses riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses.

§ 110

lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Praegusel juhul selline avalik huvi puudub.
2. Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 2