Obsah (6)

§ 32§ 120§ 121§ 43§ 2§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tartu Kohtuasja number 3-25-3454 Kohtuasi X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinnipeetav isik Siim Grossberg esitas kaaskinnipeetav X-i nimel
2. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebajale tekitatud kahju sellega, et vangla koridorid ja muud ühiskasutatavad ruumid on räpased. Eeltooduga on alandatud kaebaja väärikust ning talle on tekitatud tervisekahju. Kaebaja soovib hüvitiseks 3000 eurot. Kaebuses sisaldub menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. 3-25-3454
3. Tulenevalt sellest, et S. Grossberg ei saa halduskohtumenetluses kaebajat esindada, kuna ta ei vasta

§ 32lg-s 1 toodud tingimustele, jättis kohus X-i kaebuse 15.

oktoobri

1. a määrusega käiguta. Kaebaja pidi kohtule teatama, kas ta kiidab S. Grossbergi poolt esitatud kaebuse ja selles esitatud taotlused heaks. Kaebaja teatas
2. oktoobril 2025 kohtule, et ta kiidab S. Grossbergi esitatud kaebuse ja taotlused heaks ja jääb nende juurde.
3. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
4. oktoobril 2025 kohtule S. Grossbergi poolt tema enda ning X-i nimel vanglale esitatud pöördumised ning Viru Vangla
5. oktoobri
6. a vastuse nr 1-9/2-25/449-2, millega jäeti S. Grossbergi poolt X-i nimel esitatud kahjunõuded läbi vaatamata. KOHTU SEISUKOHT Kaebuse tagastamine 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5. Kohus leiab, et olenemata sellest, kas vangla tagastas kaebaja kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt või mitte ning kas tema kaebuse puhul tuleb lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks (vt vangistusseaduse § 1 1 lg 8) , esineb praegusel juhul

§ 121

lg-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebajat häirib asjaolu, et tema hinnangul on Tartu Vangla koridorid ja muud ühiskasutatavad ruumid räpased. Kaebuse kohaselt on trepikojad kaetud kruusa, tolmu ja räpasuse kihiga. Ühiskasutatavad pinnad on pesemata ning valitseb äärmine ja äärmuslik korralagedus. Kaebaja leiab, et esineb oht nakkushaiguste ja parasiitide levikuks. Räpased ruumid on tekitanud kaebajale hingelisi kannatusi ning tema heaolu on langenud. Tema väärikust on alandatud ning talle on tekitatud tervisekahju.
2. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldused Tartu Vanglas valitseva äärmusliku korralageduse ning parasiitide ja nakkushaiguste leviku reaalse ohu kohta on suure tõenäosusega ülepaisutatud. Kohus ei pea usutavaks, et Tartu Vangla üldkasutatavates ruumides ja koridorides oleks niivõrd räpane, et see riivaks intensiivselt kaebaja õigusi. Kohtule teadaolevalt koristavad vanglas ühiskasutatavaid ruume kinnipeetavad, kes on määratud tööle majandustööde abitööliseks. Tartu Vangla kodukorra punkti 1.6.4 kohaselt on kinnipeetav kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma riietuse ning voodivarustuse, hoidma puhtad oma elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, peale hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha. Seega on ka kaebajal endal kohustus hoida osakonna olmeruumides puhtust. Arvestades seda, et lisaks kinnipeetavatele viibivad vangla ühiskasutatavates ruumides ka vanglateenistujad, ei pea kohus usutavaks, et ruumid saaksid olla nii räpased, et tegemist võiks olla kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Vangla ühiskasutatavad ruumid ja trepikojad ei saa eeltoodut arvestades olla nii räpased, et see tooks kaasa kinnipeetava inimväärikuse alandamise, talle tervisekahju tekkimise ning eeltoodu tõttu mittevaralise kahju hüvitise määramise. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud, milles tema tervisele tekitatud kahju seisneb ning kuidas oleks võimalik tõendada, et see on põhjuslikus seoses just ühiskasutatavate ruumide puhtusega. Kohtule ei ole 2 3-25-3454 teada, et Terviseamet riikliku järelevalve organina oleks teinud vanglale ettekirjutusi seoses ühiskasutatavate ruumide puhtusega. Kohtu hinnangul puudub kaebusel seega eduväljavaade.
3. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine

1. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). Kaebaja märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal asjatundliku õigusteenuse eest tasuda ning ta ei suuda ennast ise esindada, sest tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja haridus. Kaebajal pole kogemusi menetlustes osalemiseks.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
3. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et X on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tal olemas arvestatav halduskohtusse pöördumise kogemus ning kohtul puudub alus arvata, et ta ei saaks enda õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama. Kaebaja ei vaja selleks õigusalaseid teadmisi. Halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (

§ 2lg-d 4 ja 5).

Lisaks on kaebajale riigi õigusabi andmine välistatud ka põhjusel, et kohus on kaebuse eduväljavaadet hinnanud väga väheseks ning tagastab käesoleva määrusega kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

1. Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Muud menetluslikud otsustused
2. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust tõendite (kaamerate väljavõtted) kogumiseks ning taotlust menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
3. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3