Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-3875 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosali

) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (taotleja) esitas
2. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotlus on sõnastatud järgmiselt: „Soovin riigi õigusabi vahendusel kaitsta oma õigusi vangla tegevusetusele, kus mulle pole garanteeritud psühhiaatriline abi. kui eelnevalt olen rikkunud enda tervist veenide läbi tõmbamisega, kuna psühhiaater Tuuli Sedman lõpetas minule ravimi pikendamist, siis 28,10,25 psühhiaatri vastuvõtul viidi mind endast sedavõrd välja, et lõhkusin ära videoseadmed, millised tuleb mul nüüd kinni maksta Olen ka varem taodelnud riigi õigusabi ja kui minu taotlus oleks rahuldatud oleks jäänud ära, selline minu 28,10,25 käitumine.“ KOHTU SEISUKOHT
3. Taotlusest jääb küll ebaselgeks, kas X soovib riigi õigusabi enda esindamiseks vangla tegevusetuse vaidlustamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (

) § 4 lg 3 p 6) või halduskohtumenetluses kaebuse esitamiseks (

§ 4

lg 3 p 5), kuid mõlemal juhul oleks tegemist riigi õigusabi taotlusega, mida on pädev lahendama halduskohus (

§ 10lg-d 1-3).

3-25-3875 3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda.

§ 7

lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

1. Taotlusest saab järeldada, et taotleja eesmärk on vaidlustada vangla tegevusetust, kuna talle pole tagatud psühhiaatriline abi. Lisaks oma eesmärgi üldisemale äranäitamisele toob taotleja välja kaks konkreetsemat asjaolu: psühhiaater on varem lõpetanud taotlejale ravimi pikendamise;
2. oktoobril 2025 psühhiaatri vastuvõtul viidi taotleja endast sedavõrd välja, et ta lõhkus ära videoseadmed, mis tema arvates tuleb tal nüüd kinni maksta. 5.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus peab vajalikuks esmalt märkida, et taotlejal on suur ja pikaajaline kogemus vangla tegevuse vaidlustamisel nii kohutuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses ning ta on esitanud korduvalt iseseisvalt pöördumisi (vaided, kahju hüvitamise nõuded) vanglale ja kaebusi halduskohtule. Ainuüksi 2025. a 10 kuu jooksul on X esitanud Tartu Halduskohtule 47 uue kohtuasjana registreeritud kaebust või taotlust. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi vangla tegevuse(tuse) vaidlustamisel haldusmenetluses või ka halduskohtumenetluses ka praeguses taotluses kirjeldatud olukorda arvestades iseseisvalt kaitsma. Kaebaja senine tegevus kohtumenetluses näitab, et tal on võimekus koostada pöördumisi nii vanglale kui ka kaebusi halduskohtule. Kui hilisema kohtumenetluse käigus ilmneb, et kaebaja vajab siiski professionaalset õigusabi vaidluse sisulise lahendamise etapis, saab halduskohus ka ise otsustada kaebajale riigi õigusabi andmise. 6.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus möönab, et psühhiaatrilise abi tagamata jätmine iseenesest võib riivata isiku õigusi oluliselt. Samas aga ilmneb esitatud taotlusest, et taotleja vaimne tervis ei ole jäänud vanglas tähelepanuta – ta viitab varasemalt määratud ravimi pikendamata jätmisele ning

1. oktoobril 2025 toimunud psühhiaatri vastuvõtule. Taotleja väited psühhiaatrilise abi tagamata jätmisest on seega kummutatud ning tema võimalus sellisel eesmärgil oma õiguste kaitsel on ilmselt vähene. Taotleja ei ole väljendanud soovi saada õigusabi konkreetsete tervishoiuteenuse osutamisega seoses.
2. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

Riigi õigusabi mitteandmist toetab ka haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kehtiv uurimisprintsiip, mille kohaselt haldusorgan või kohus suunab ja abistab isikut ning selgitab ise välja vajalikud asjaolud ja seadusesätted, mistõttu ei ole menetluslikult kogenud isikul üldjuhul võimatu neis menetlustes ka ilma riigi õigusabita hakkama saada. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 2