Obsah (9)

§ 121§ 266§ 74§ 263§ 323§ 64§ 75§ 78§ 73

Kriminaalasi nr 1-15-2114 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2114 (14260103040) Kohtunik

§ 121

lg 2 p 3; § 266 lg 2 p 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi, J.R-i kriminaalasi

§ 266

lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Y.L Isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ Kerseli-ehitaja; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Viru Maakohtu 28.08.2012. a otsusega süüdi mõistetud

§ 121

järgi ja karistatud 5 kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 74

alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: puudub Kaitsja vandedvokaat Karl Saavo Süüdistatav J.R Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ Kersel-ehitaja; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 3 kehtivat karistust; Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Y.L (kümme) kuud vangistust. 121

lg 2§ p 3 järgi ja mõista karistuseks 10 Süüdi tunnistada Y.L

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Y.L

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Y.L

§ 323

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Y.L-ile liitkaristuseks suurendamise teel 2 (kaks) aastat vangistust. üksikkaristustest raskeima

§ 74

lg 1,3 alusel määrata, et Y.L-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Y.L ei pane 2-(kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada Y.L-i hüvitama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 12.02.2016. a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Y.L kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78

p 1 alusel lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 12.01.2016. a. Süüdi tunnistada J.R

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et J.R-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui J.R ei pane 1 ( ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Rahuldada kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxi tsiviilhagi. Välja mõista Y.L-ilt ja J.R-ilt solidaarseltxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 250 (kakssada viiskümmend ) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx1 ASis Swedbank. KrMS § 180 lg 1 alusel Y.L-ilt välja mõista riigituludes se menetluskuludena sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 436 (nelisada kolmkümmend kuus) eurot 32 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Y.L-il on õigus menetluskulud kogusummas 1081 (üks tuhat kaheksakümmend üks) eurot 32 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. Y.L on kohustatud maksma alates veebruarist

1. a igakuiselt
2. kuupäevaks vähemalt 91 (üheksakümmend üks) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 80,32 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700002102 . Selgitusse tuleb märkida „1-15-2114, menetluskulud, Y.L “. KrMS § 180 lg 1,3 alusel J.R-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu 434 (nelisada kolmkümmend neli) eurot 88 senti. Jätta sundraha 322,50 eurot välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.R on õigus menetluskulud kogusummas 757 (seitsesada viiskümmend seitse) eurot 38 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. J.R on kohustatud maksma alates veebruarist
3. a igakuiselt
4. kuupäevaks vähemalt 64 (kuus kümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 53,38 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99916700002115 . Selgitusse tuleb märkida „1-15-2114, menetluskulud, J.R“. 3 Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juures olevad DVD-plaadid 30.05.
5. a ja 15.06.
6. a Häirekeskuse salvestis tega kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Y.L-ile on esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et tema 30.05.2015.

a kella 00.25 paiku avalikus kohas, s.o Jõgeva linnas Suurel tänaval Jõgeva linnas Põik tn 1 Jõgeva Säästumarketi kaupluse juures, pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete (KorS § 55 lg 1 p 1- avalikus kohas on keelatud käitud teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt) rikkumise vägivallaga, mis seisnes selles, et lõi xxxxxxxxxxxxxxxxx kahel korral rusikaga vasakule näo piirkonda vastu lõuga ja kahel korral jalaga maas lamavat xxxxxxxxxxxxxxxxx vastu pead ja kahel korral jalaga maas lamavat Raivo Gerassimovi kõhu piirkonda, millise tegevuse tagajärjel xxxxxxxxxxxxxxxx tundis valu ja sai kehavigastusi – vasaku silma all marrastused, nina turse ja kontusiooni, Y.L üritas veel viiel korral jalaga lüüa maas lamavat xxxxxxxxxxxxxxxxx pea piirkonda, kuid antud lööke takistas xxxxxxxxxxx, kes pani oma jala löökidele ette ja takistas sellega lööke vastu xxxxxxxxxxxxxxxvi; Y.L-ile on esitatud süüdistus

§ 266lg 2 p 1 järgi selles, et tema koos J.R-iga 15.06.2015.

a kella 01.50 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungisid ukse ja ukseluku lõhkumise teel valdajate xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt viimaste elukohta ning vaatamata korteri omanike poolt antud korraldustele lahkuda, jätsid lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata. Sissetungimisega tekitasid kahju 250 eurot. Y.L-ile on esitatud süüdistus

§ 323lg 1 järgi selles, et tema 15.06.2015.

a kella 01.50 paiku Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxelukohas, ähvardas kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, s.o kriminaalasjas nr 14260103040 23.08.2014 toimunud kehalise väärkohtlemise eest politseisse pöördunud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx kättemaksuks ära 4 tappa, millist ähvardust võttis kannatanu reaalsena, kuivõrd on korduvalt langenud süüdistatava poolse vägivalla ohvriks; Y.L-ile on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi selles, et tema korduvalt, olles eelnevalt 23.08.2014.

a toime pannud kehalise väärkohtlemise ja 30.05.

1. a avaliku korra raske rikkumise vägiv allaga, 15.06.
2. a kella 01.50 paiku Jõgeva maakonnas Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs.o xxxxxxxxxxxxxxxxxi elukohas, kasutas xxxxxxxxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et haaras käega kannatanul kõrist ja pigistas, milline tegevuse põhjustas kannatanule valu, hingamine oli takistatud ja mille tagajärjel kaotas xxxxxxxxxxxxxxxxv teadvuse kukkudes põrandale pikali. J.R-ile on esitatud süüdistus

§ 266lg 2 p 1 järgi selles, et tema koos Y.L-iga 15 .06.2015.

a kella 01.50 paiku Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tungisid ukse ja ukseluku lõhkumise teel valdajate xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt viimaste elukohta ning vaatamata korteri omanike poolt antud korraldustele lahkuda, jätsid lahkumise nõude ebaseaduslikult täitmata. Sissetungimisega tekitasid kahju 250 eurot.

§ 121

lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale Y.L-ile kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 263

lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 266

lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 323

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta vangistust. Karistused liita

§ 64

lg1 alusel mõistes liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Y.L 2 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 1 alusel heastama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtekitatud materiaalne kahju hiljemalt 12.02.2016. a.

§ 266

lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale J.R-ile kohtus karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.R 1 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas id süüdistatavad, et neile on kokkulepped arusaadav ad, n eed vas tavad nende tahtele ja nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Samuti kinnitasid süüdistatavad, et nad on nõus tsiviilhagi ja selle suurusega. Tsiviilhagi võtsid õigeks. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepe te juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Y.L-i süüdi

§ 121

lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1, § 266 lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista J.R-i süüdi

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

5 III Kriminaalmenetluse kulud 3.1 Y.L-i menetluskulud Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 364,32 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 436,32 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates

1. jaanuarist 201
2. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1081,32 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja ja Y.L esitasid taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine 1 aasta jooksul on põhjendatud. siinkohal arvestab kohus, et Y.L töötab ja omab seega sissetulekut. Y.L-i igakuine sissetulek on miinimumsuuruses, s.o 390 eurot. Kohus, võttes arvesse Y.L-i sissetulekuid ja menetluskulude kogusummat, leiab, et Y.L-i majanduslik seisund ei võimalda tal menetluskulusid tasuda ühe korraga. Seega tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. 3.2 J.R-i menetluskulud Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 120 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 314,88 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 434,88 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 645 eurot (kuupalga alammäär on alates
3. jaanuarist
4. a 430 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1079,88 eurot. Kaitsja taotles kohtult väljamõistetava sundraha vähendamist ja väljamõistetavate menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus menetluskulude ositi tasumise võimaldamisega. Kohus leiab, et väljamõistava sundraha vähendamine on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et J.R töötab ja omab seega sissetulekut. J.R töötasu suuruseks on miinimumtasu. J.R elab koos elukaaslase ja lapsega (1 aasta 8-kuune). J.R-i elukaaslane õpib ja ei tööta. J.R on perekonna ainus ülalpidaja. Aeg-ajalt toetab J.R ka tema vanemad. Kohus, võttes arvesse J.R-i sissetulekuid ja kohustusi (sealhulgas ülalpidamiskohustus alaealise lapse ees), on arvamusel, et kõikide menetluskulude väljamõistmine seaks raskesse majanduslikku olukorda kogu perekonna. Seega on vajalik vähendada. Kohus mõistab J.R-ilt välja menetluskulud summas 757,38 eurot. Kuna J.R ei ole suuteline tasuma menetluskulud ühe korraga, tuleb need määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. 6 IV Tsiviilhagi Kriminaalasjas on teiste hulgas kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on kuriteo toimepanemise tulemusena saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxxv on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 250 eurot, mis koosneb ukse ja ukseluku lõhkumisega tekitatud kahjust (kriminaaltoimik tl 72). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 132 lg 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. J.R ja Y.L on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi ja on nõustunud hüvitama kahju, mis kannatanul on tekkinud seosesxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ukseluku lõhkumisega. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagi rahuldada. VÕS § 137 lg 1 alusel vastutavad J.R ja Y.L kannatanu ees solidaarselt. Kohus selgitab, et kannatanule kahju hüvitanud isikul on osaline tagasinõudeõigus teise kahju tekitaja vastu vastavalt VÕS § 137 lg-le 2, §-le
5. V Asitõendid Kriminaalasja juures on asitõendi teks DVD -plaat 30.05.
6. a Häirekeskuse salvestisega (kriminaaltoimik tl 17) ja DVD-plaat 15.06.
7. a Häirekeskuse salvestisega (kriminaaltoimik tl 88). Kohus leiab, et asitõendiks olevad DVD-plaadid 30.05.
8. a ja 15.06.
9. a Häirekeskuse salvestistega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Raina Pärn Kohtunik 7