Obsah (7)

§ 75§ 121§ 263§ 266§ 323§ 64§ 74

Kriminaalasi nr 1-15-2114 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-2114 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Vang

§ 75

lg 2 Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.01.2016. a otsusega on G.O süüdi tunnistatud

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust, ja

§ 323

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti G.O-le liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui G.O ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustati G.O-d hüvitama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 12.02.

1. a. Kohtuotsus jõustus 28.01.
2. a. 11.05.
3. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande G.O kohta. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtuvalt suunati G.O kriminaalhoolduse alguses sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, kuid grupi reeglite rikkumise tõttu eemaldati G.O sotsiaalprogrammist. Tulenevalt kriminaalhoolduse standarditest oli G.O kohtlemistase kõrge, mistõttu kohtumised kriminaalhooldajaga toimusid kaks korda kuus. G.O-ga on läbi viidud analüüsid ja vestlused impulsiivsest käitumisest, kuritegeliku käitumise tagajärgedest, alkoholi tarvitamisest ning sellega kaasnevast vägivaldsest käitumisest. Lisaks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, et G.O on täitnud kontrollnõudeid ja ilmunud kohtumistele kokkulepitud ajal. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ajavahemikul 02.02.
4. a - 04.04.
5. a osales G.O uuesti sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. G.O täitis kõiki sotsiaalprogrammi läbimisega kaasnevaid reegleid ning programmi läbiviija hinnang oli G.O osas positiivne. 12.04.
6. a laekus kriminaalhooldusametnikule Valga politseijaoskonnast teade selle kohta, et G.O on 08.04.
7. a osalenud Valga linnas asuvas ööklubis toimunud kakluses. Tüli alustajaks oli G.O . Nimetatud juhtumi põhjal on

§ 263lg 1 p 1 alusel algatatud kriminaalmenetlus.

13.04.

1. a kriminaalhooldusametnikule antud seletuses kinnitas G.O , et toimunud intsidendis oli soodusteguriks alkoholi tarvitamine, mille tulemusena väljus tema käitumine kontrolli alt. G.O leidis, et vajab temal esineva alkoholiprobleemi lahendamisel professionaalset abi. G.O kinnitas, et on alkoholismiravi eesmärgil valmis pöörduma A-Kliinikusse. G.O registreerus arsti vastuvõtule 12.05.
2. a ja lubas 17.05.
3. a kriminaalhooldusametnikule esitada tõendi alkoholismiravi alustamise kohta. Kriminaalhooldusametnik leiab, et avaliku korra raske rikkumine G.O poolt on toime pandud käitumiskontrolli perioodil, mistõttu on sekkumine vajalik. G.O ei suutnud sotsiaalprogrammis omandatud oskusi realiseerida ja kasutas vägivalda. Rikkumise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei suuda G.O alkoholijoobes olles sotsiaalprogrammis omandatud oskusi kasutada ning ärritavate olukordadega toime tulla. Kriminaalhooldaja hinnangul vajab G.O psühhiaatrilist abi, et tagada psüühiline stabiilsus ja oskus toime tulla negatiivsete emotsioonidega, seejuures teisi ohtu seadmata. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata G.O-le

§ 75

lg 2 p-de 2, 5 alusel lisakohustused, s.o kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja kohustada G.O-d käitumiskontrolli perioodil pöörduma alkoholismiravi eesmärgil psühhiaatri poole ning läbima määratud ravi. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus täiendava te kohustuste määramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2

§ 75

lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule.

Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on ettekande esitamise tinginud 08.04.2017. a Valgas toimunud sündmus, mille osas viiakse läbi kriminaalmenetlust. Kriminaalhooldusametniku ettekandest järelduvalt on intsidendi näol tegemist kriminaalhoolduse teostamist takistava asjaoluga. Sellest tulenevalt taotleb kriminaalhooldusametnik, et G.O-le määratakse lisakohustusteks

§ 75

lg 2 p 2, 5 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja pöörduda alkoholiravi eesmärgil psühhiaatri vastuvõtule ja läbima määratud ravi. Kohtule esitatud G.O selgitustest nähtub, et G.O on 08.04.2017. a osalenud Valga linnas asuvas ööklubis toimunud kakluses. G.O oli tarvitanud alkoholi ja leiab, et juhtunu oleks olemata olnud, kui ta poleks alkoholi tarvitanud. G.O leiab, et ta vajab professionaalset abi alkoholi suhtes ja on alkoholiprobleemist vabanemiseks valmis pöörduma ravile A-Kliinikusse. Lisaks on esitatud materjalide pinnalt tuvastatud, et G.O on käitumiskontrolli perioodil korrektselt täit nud talle käitumiskontrolli ajaks pandud -

§ s 75 sätestatud kontrollnõudeid . Oluline on siinkohal, et G.O-le ei määratud Tartu Maakohtu 12.01.

1. a otsusega kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet rahuldada põhjusel, et G.O ei ole rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, mis määrati talle Tartu Maakohtu 12.01.
2. a otsusega. Lisakohustuste määramine

§ 74

lg 4 ja § 75 lg 3 alusel oleks võimalik siis, kui on tuvastatud, et kriminaalhooldusalune talle kohtu poolt määratud kohustusi rikub. Seda tuvastatud ei ole. Kahtlematult tuleb katseaja rikkumiseks pidada uue kuriteo toimepanemist. Sellisel juhul kuuluvad kohaldamisele

§ 74lg-s 5,6 sätestatud õigusjärelmid.

Kuigi erakorralisest ettekandest nähtuvalt on 08.04.2017. a Valga linnas asuvas ööklubis toimunud kakluse osas

§ 263

lg 1 p 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlust, ei ole käesolevaks ajaks kriminaalmenetlust lõpule viidud ja otsustust kellegi suhtes tehtud. Seega ei ole seaduses ettenähtud korras tuvastatud, kas G.O on katseajal toime pannud uue kuriteo ja kas teda tuleb selle eest karistada. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamine ei kinnita G.O süüd ja ei anna alust arvata, et ta on rikkunud talle määratud kohustust katseajal uusi kuritegusid mitte toime panna. Kui G.O tegevuses ilmneb lisaks koosseisupärasusele ja õigusvastasusele ka süü, peab kohus süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus G.O-le määrata täiendava lisakohustustena

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda alkoholiravi eesmärgil psühhiaatri vastuvõtule ning läbima ravi tuleb jätta rahuldamata. See omakorda ei tähenda, et kriminaalhoolduse ajal oleks välistatud või võimatu tegeleda G.O alkoholiprobleemiga (lähtudes KHS § 1 lg-s 1 sätestatud eesmärkidest). Küll ei ole võimalik taotletut kohustustena käesoleval ajal kinnitada. Raina Pärn Kohtunik 3