Obsah (8)

§ 76§ 199§ 202§ 4231§ 209§ 213§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 16. detsember 2019, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-19-2325 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Prokurör Keili Rosar Tiina Viru Kaitsja A

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta O.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista O.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 125,16 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99919700030061, selgitusse märkida: „1-19-2325, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 125,16 eurot (sh käibe maks 20%) vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt süüdimõistetu O.J-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.J on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.06.2019 otsusega

§ 199

lg 2 p 7, 9,

§ 202

lg 2 p 2,

§ 4231

,

§ 209

lg 2 p 1 ja

§ 213

lg 2 p 1,4 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel moodustas kohus liitkaristuse mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõistes O.J-ile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja kokku 6 päeva karistusaja hulka ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus O.J-i kinnipidamise aja 02.12.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10 korda ja vanglas viibib isik kolmandat korda. Kinnipeetava kuriteod on valdavalt varavastased, toime pandud nii grupis kui üksinda. Minevikus on üks vägivaldne kuritegu (röövimine). Ka juhib kinnipeetav süstemaatiliselt mootorsõidukit ilma selleks õigust omamata. Käesolevalt pani toime mitmetes episoodides varguseid, kelmuse, arvutikelmuse, ebaseaduslikul teel vara turustamise, mootorsõiduki juhtimise ilma selleks õigust omamata. Vägivaldsust ei ole isiku kuritegudes esinenud alates
2. aastast. O.J-i teod on toime pandud tahtlikult ning etteplaneeritult ja suures osas materiaalse kasu saamiseks. Varasemalt on soodusteguriks olnud narkootikumide tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.J taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et abiellus ja püüab peret hoida, tal on olnud ka eelnevalt pere, kuid on selle oma käitumise tõttu kaotanud. Seekordses vangistuses on aru saanud, et peab rahulikumalt elama ja vangi tagasi tulla ei taha. Avaldas, et otsustas lihtsamat teed minna ja hakkab esialgu tööle xxxx, kus saab miinimumpalka kindlasti ja vahel ehk ka preemiat, sõltuvalt müügitulemustest. Märkis, et on töökohti vahetanud, kuna ei ole sobinud, ei makstud piisavalt palka ja ta ei ole suutnud olla tulemusele orienteeritud töötaja. Lähedasteks nimetas ema, noorema venna, tädi, isa ja vanaema ning oma 2 last kellest üks on emaga, teine on hooldusperes. Lisas, et see on ka üks põhjus, miks ta sooviks välja saada, et taastada lapsega suhe. Kinnitas, et püüab hoiduda vanast seltskonnast ja nendega enam mitte suhelda, olla rohkem perega ja abikaasaga koos ei ole narkootikume tarvitanud, kuid probleem narkootikumidega oli. 2 Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Andres Veski oli seisukohal, et O.J-i võiks vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna üle poole karistusest on kantud. Distsiplinaarkaristusi ei ole, programmid on ta läbinud, ta on vanglas abiellunud, mis viitab sellele, et isik saab vabaduses kenasti hakkama ja uusi kuritegusid toime ei pane. Kaitsja hinnangul on abiellumine pannud O.J-i ka oma väärtushinnanguid ja käitumist muutma, ka on tal mingisugune töökoht olemas, ta on valmis al ustama ka väiksema palga ja lihtsamate tööde pealt ning on valmis liikuma edasi. Seega enda ülalpidamiseks on tal hetkel päris head võimalused. Samuti on O.J motiveeritud narkootikumide tarvitamisest loobuma, esimesed sammud on tehtud ja nimelt ta ei suhtle enam nende isikutega, kellega varem ta koos narkootilist ainet tarvitas. Kindlasti hoiab kinnipeetavat narkootilistest ainetest eemal ka tema abikaasa. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt

§ 76

lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 10-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. O.J-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused . Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama abikaasa juurde. Tegemist on üürikorteriga ja üürileping on sõlmitud aastaks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka seda, et alates 01.11.2019 töötab O.J majandustöödel koristajana ja alates 15.10.2019 osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Isiku pereliikmeteks on peale abikaasa veel ema, isa, emapoolne tädi ja noorem poolvend. Suhted lähedastega (peale abikaasa) on keerulised ja kontakt pereliikmetega vähene. Isa on Eestis ettevõtja ja on olnud talle tööandjaks, kuid nad pole tükk aega suhelnud. Ema töötab ja elab xxxx, temaga kontakt oli mõnda aega tagasi vähene, kuid hetkel on suhe parem ja toetavam. Varasemalt oli tädiga hea suhe, kuid nad enam ei suhtle. Esimese abikaasaga lahkumineku peamiseks põhjuseks oli O.J-i vangistuses viibimine ja nende ühine laps kasvab oma ema juures. Eelmise elukaaslasega panid koos toime kuriteo, elukaaslane 3 viibib vangis ja nende ühine laps on antud kasuperre. Seega on O.J-i loodud perekonnad purunenud kriminaalsete tegevuste ja vangistuste tõttu. Käesolevalt on kinnipeetavat positiivses suunas toetavate isikute ring äärmiselt kitsas (praktiliselt ainult abikaasa). Samas ei saa jätta märkimata, et kinnipeetaval on lai tutvusringkond, kus tarvitatakse narkootikume. Suhtlusringkonna muutmine on aga meele- ja järjekindlust nõudev protsess, kuid just meele - ja järjekindlust kinnipeetaval napib. Lisaks on isik mõjutatav ja seda eriti olukorras, kus on võimalik pälvida tähelepanu ja tunnustust. Mõjutatavusele viitab ka asjaolu, et kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate ja narkootikume tarbivate sõprade ning tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Töökoht xxxx ja miinimumpalgaga on kinnipeetava enda sõnul talle lubatud. Garantiikirja selle kohta esitatud pole. Samas kinnipeetava enda sõnul ta ei ole väga ikka nõus 500 eurose palgaga töötama, sest sellega ei ole võimalik ära elada. Isegi kui enne vangistust oli tal väga palju raha, sest tegeles varguste ja ebaseadusliku tegevusega, siis ei jätkunud talle ka sellest rahast, sest kinnipeetav ei suuda end piirata ja kulutab palju. Kohtu hinnangul ei ole isiku majandusliku toimetulekuoskus paremuse poole arenenud, sest vaatamata erinevatele töökohtadele ja oskustele esineb tal ikka ja jälle majanduslikke raskusi, mille leevendamiseks tuleb tegeleda varguste ja muu ebaseadusliku tegevusega. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis K-raha andmetel on 15 861,40 eurot ja nende tasumise plaanist kinnipeetav rääkinud ei ole. Vabanemisfondis on isikul 47,63 eurot, mis kokkuhoidliku majandamise korral võimaldab paar päeva toime tulla. Kohtu hinnangul on majanduslikust toimetulekust lähtudes uue kuriteo toimepaneku oht reaalne arvestades asjaoluga, et isik on varasemalt varavastaseid kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ka puudub kinnipeetaval rahalise toimetuleku oskus ja välja on kujunenud kulutamisharjumus. O.J-il on probl eeme sõltuvusainete tarvitamisega, varasemalt nii alkoholi kui jätkuvalt ka narkootikumidega. Kinnipeetava enda sõnul on ta varasemalt alkoholijoobes olles käitunud vägivaldselt, viimasel ajal viited alkoholi kuritarvitamisele puuduvad. Samas ei saa välistada taas alkoholi kuritarvitamist, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Meditsiiniosakonna andmetel on O.J-i näol tegemist narkosõltlasega. Isik on tarvitanud amfetamiini (ka süstinud), ecstasyt, kanepit, kokaiini ja xanaxit. Narkootikumide ostmiseks hankis raha kuritegelikul teel, see oli isiku jaoks igapäevane tegevus. Kinnipeetav on läbinud sõltuvuse muutumisele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening", kuid vabanemise järgselt hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma majandusliku olukorra parandamiseks ja/või sõltuvusainete hankimiseks. Tagasilangust ning narkootikumide taastarvitamist O.J-i puhul välistada ei saa, kuid sõltuvusainete tarvitamisel on otsene seos toimepandud kuritegudega. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav elanud põhimõttel "üks päev korraga", eesmärkide seadmine ja saavutamine ei ole talle omased. Isik seab enda heaolu teiste omast kõrgemaks ja keskendub ainult enda jaoks soodsale tulemusele. Probleemide lahendamiseks valib pigem ebaseadusliku tee, sest nii on lihtsam. Kinnipeetaval puuduvad konkreetsed eesmärgid, plaanid on pigem üldsõnalised ja lühiajalised. Ka peab O.J vanglajärgse elu alustamist üsna raskeks protsessiks, sõnades väljendab soovi loobumaks kuritegelikust 4 käitumisest, kuid samas on ta seda väitnud ka eelmise vangistuse ajal, kuid õigusvastane käitumine on jätkunud. Samas on vangla iseloomustus märgitud, et võrreldes varasema vangistusega on kinnipeetav oluliselt tasakaalukam ja rahulikum ning üldiselt tunnistab enda probleeme, mis on kohtu hinnangul positiivne. O.J on varasemalt kahel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid pani mõlemal katseajal toime uue kuriteo. Seega kriminaalhoolduslikud meetmed (tingimisi karistuse kandmine) ei ole kinnipeetavale mõju avaldanud ja seetõttu puudub kohtul veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi seekord täita. Vangla hinnangul on O.J ühiskonnas ohtlik ja oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik tarvitab alkoholi ja narkootikume, kui ta ei hakka tegude tagajärgedele mõtlema, kui ta tunneb vajadust ja näeb võimalust kiiresti tulu teenida ja lisaks ka siis, kui isiku tutvusringkond toetab kuritegelikku käitumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja võimaliku töökoha olemasolu) ning käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist (korduvkaristatus, kuritegude sooritamine katseajal ja riskitegurina varasem sõltuvusainete tarvitamine, kriminaalne tutvusringkond ) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vanglas ja oma edaspidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ning tagasilangusi ei esine. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 16.12.2019 kohtumäärus 1 -19-2325 jõustus 04. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5