Obsah (6)

§ 121§ 207§ 203§ 104§ 4§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 15.07.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1870 Haldusasi J.X-i kaebu

) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 24.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla kohustamist kohase arstiabi andmiseks ja üksikvangistuses viibimise ajal kaebaja tervise kontrollimiseks igapäevaselt. Kaebuse kohaselt pole arstid tegelenud tema pea- ja seljavalu probleemidega, talle pole tehtud selja MRT-uuringut ega võimaldatud taastusraviarsti konsultatsiooni, et selgitada välja lisamadratsi vajadust, dr Q ei osuta meditsiinilist abi ega vasta kaebaja küsimustele. Kaebaja ei pöördunud enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidega vanglateenistuse poole.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 28.06.2024 määrusega kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja polnud enne kohtule kaebuse esitamist läbinud vaidemenetlust. Halduskohus leidis, et kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla tegevust meditsiinilise abi osutamisel ehk tegemist on kinnipeetava ja vangla vahelise avalik-õigusliku vaidlusega, mis puudutab vangla tegevust vangistusseaduse (VangS) § 11 lõigete 5 ja 8 tähenduses. Halduskohtu 3-24-1870 hinnangul tuleb kinnipeetaval sellise tegevuse halduskohtus vaidlustamiseks läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. 3. Kaebaja esitas 29.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.06.2024 määruse peale ning täiendas määruskaebust 04.07.2024 ja 11.07.2024 avaldustes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb

§ 207lg 1 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lg 1, § 121 lg 4).

Määruskaebus vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

1. Halduskohtu määrus tuleb menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada.
2. Halduskohus on õigesti sedastanud, et kaebaja on kaebusega soovinud vaidlustada Tallinna Vangla tegevust kaebajale kui kinnipeetavale arstiabi osutamisel. Kaebusest nähtuvalt puudutavad kaebaja konkreetsed etteheited ravi ebapiisavust või vajaliku ravi osutamata jätmist. Tegemist on kohustamiskaebusega. Halduskohus on aga vääralt leidnud, et sellise kaebuse esitamise eeldusena tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigikohus selgitas 08.02.2024 määruses haldusasjas nr 3-22-2321, et kuigi

§ 4

lg 1 kohaldamisel loetakse kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused avalik-õiguslikeks, tekib tervishoiuteenuse osutamisel kinnipeetava ja riigi vahel siiski lepingulaadne võlasuhe ning tervishoiutöötaja ei osuta tervishoiuteenust haldusmenetluses. Samas tõdes Riigikohus, et VangS § 11 lõikes 5 osutatud vaidega saab kinnipeetav nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist haldusmenetluses. Eeltoodust järeldub, et kinnipeetav ei saa vanglale esitatava vaidega nõuda tervishoiuteenuse osutamist. Seega ei saa vaidemenetluse läbimine olla halduskohtule sellise kohustamiskaebuse esitamise eelduseks. Eeltoodud Riigikohtu seisukoht on asjassepuutuv ka praeguses asjas. Kuna kaebajal polnud HMS § 71 lõikest 1 tulenevalt võimalik esitada vanglale vaiet nende nõuetega, millega ta halduskohtusse pöördus (st nõuda tervishoiuteenuse osutamist), ei võinud halduskohus tagastada kaebust

§ 121lg 1 punkti 4 alusel.

7. Määruskaebus tuleb rahuldada ning kaebus tuleb saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohustamiskaebuse menetlusse võtmise korral tuleb halduskohtul muu hulgas kindlaks teha õige vastustaja (

§ 18lg 1), pidades silmas, et alates 01.07.2024 kehtiva Vang

S § 49 lg 3 kohaselt korraldab tervishoiuteenuste osutamise kinnipeetavale Tervisekassa. Ringkonnakohus tõdeb, et sõltumata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (699 SE) seletuskirjas märgitust ei saa alates 01.07.2024 kehtiva VangS §-de 49–53 sõnastusest järeldada, et kinnipeetavate ravivaidluste lahendamine on edaspidi maakohtute pädevuses. Kuni seadusandja ei ole sõnaselgelt sätestanud teistsugust pädevusjaotust, kui see, mis tuleneb eelkõige Riigikohtu üldkogu määrusest asjas nr 3-21-30 ja Riigikohtu erikogu määrusest asjas nr 3-21-924, kuulub kinnipeetava ravivaidluse lahendamine jätkuvalt halduskohtu pädevusse (vt riigikohtunik Ivo Pilvingu täiendav arvamus Riigikohtu halduskolleegiumi määrusele asjas nr 3-22-2321). (allkirjastatud digitaalselt) 2