) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja (hagita menetluses – avaldaja) hagist/avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Avaldaja on loobunud oma avaldusest. Kuna avaldusest loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samas vaidluses samal alusel sama eseme üle. Menetluskulude jaotus 5.
lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses
§-i 168 (nt Riigikohtu
lõiked 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude
märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja 15. mai 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, kuna tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud jätta avaldaja menetluskulusid avaldaja enda kanda. Avaldaja kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et
lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane
Eelnevast on põhjendatud menetluskulude jaotusena jätta
lg 5 järgi avaldaja poolt maakohtus kantud kulud puudutatud isiku kanda (v.a pool riigilõivust, mis tuleb avaldajale
Menetluskulude rahaline suurus 6. Avaldaja esitab kulunimekirja alljärgnevalt: menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses
alusel - 20 eurot ja 25.06.2025 ajakulu 2,75 tundi, avalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks - 302,50 eurot. Arvestuse aluseks on tunnitasu hind 110 eurot. Lisaks on avaldaja riigilõivuna tasunud 50 eurot. Avaldaja soovib seega puudutatud isikult menetluskuluna välja mõista 347,50 eurot, riigilõivu tagastamist avaldajale summas 25 eurot riigivahenditest ja viivise väljamõistmist menetluskuludelt. 7. Kohus rahuldab avaldaja taotluse osaliselt.
p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (
Kohus leiab, et õigusabi tunnitasu 110 eurot ei ole ülemäärane, kuid ajakulu kohus vähendab ühele tunnile. Avaldus on üsna lakooniline ja trafaretne. Sama esindaja poolt on avalduse koostamisel võimalik sisuliselt täita üksnes lüngad õige isiku andmetega ankeetandmetes ja avalduse resolutsioonis. Avalduse sisust ca pool moodustab õigusnormide loetelu, mida ei ole igakordselt vaja uuesti kujundada, analüüsida ja sisestada ning 6 arve kohta tabeli vormistamine on võimalik 1 tunni jooksul. Ulatuslikku õiguslikku analüüsi tehtud ei ole. Avaldusele lisatud arveid ei pidanud samuti esindaja õigusabiteenuse raames ise koostama. Eeldatavalt kasutab avaldaja arvete koostamiseks asjakohast raamatupidamisprogrammi, milles konkreetse isiku konkreetse ajaperioodi arved-andmed on võimalik selekteerida ja avalduse lisamiseks komplekteerida minimeeritud ajakuluga avaldaja raamatupidamist korraldava isiku poolt ehk mitte õigusteenuse osutamisena. Rahuldamisele kuulub avaldaja poolt
Ülejäänud riigilõiv summas 25 eurot kuulub hüvitamisele puudutatud isiku poolt. Kokkuvõttes on hüvitatavateks põhjendatud menetluskuludeks 155 eurot (riigilõiv 25 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 110 eurot), mis kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab avaldaja taotluse.
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
/digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.