1-25-4461 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2025. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-25-4461 Kohtukoosseis kohtunikud Orvi Koik, Jan

§ 238lg , § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks vangistus 1 aasta, mis Kar

S § 69 lg 1, 3 alusel asendati üldkasuliku tööga 360 tundi. Karistus täidetud

1. august 2022.a.
2. septembri
3. a otsus süüdistatav Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Andres Meinarti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS: 1 1-25-4461
4. Andres Meinartit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning keda on Harju Maakohtu
5. juuni 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4816 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi tunnistatud, uuesti, olles X OÜ laotöötaja, sisenes
6. jaanuaril 2025 töövälisel ajal, s.o ajavahemikul kell 07.00 kuni 07.09, ilma tööandja loata isikliku läbipääsukaardiga laoukse avamise teel Tallinnas, aadressil XXX asuvasse X OÜ laoruumi nr 16, kus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Y AS-ile kuuluvad järgmised esemed kogumaksumusega 10 270 eurot. Seega pani Andres Meinart tahtlikult toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt ja sissetungimisega. MAAKOHTU OTSUS:
7. Harju Maakohus tunnistas Andres Meinarti süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Andres Meinarti poolt karistuse kandmisele asumise päev kohtuotsuse jõustumisel. 2.1 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv. APELLATSIOON:

1. Apellatsiooni esitas süüdistatav Andres Meinart, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu
2. septembri
3. a otsus karistuse mõistmise ja menetluskulude osas. Süüdistatav taotleb teha uus otsus, millega mõista temale kergem karistus ja kohaldades 74 sätteid vabastades karistusest tingimisi allutamisega käitumiskontrollile. 3.1 Süüdistatav ei ole nõus mõistetud karistusega ja sundraha välja mõistmisega. Süüdistatav põhjendab, et tal ei ole võimalik hakata maksma sundraha 12 kuu jooksul, sest peab minema vangistust kandma. Pärast vabanemist aga peab otsima uue töökoha. Riigile oleks kasulik, kui ta käiks kriminaalhooldaja juures märkimas, mitte ei peaks vanglas olema. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 4.

§ 326lg 3 (11.

ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu.

1. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Andres Meinartile lühemaajalise vangistuse mõistmiseks ning karistusest tingimisi vabastamiseks allutamisega käitumiskontrollile. Maakohus on jälgitavalt kooskõlas kohtupraktikaga põhjendanud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid, sh arvestanud karistust kergendava asjaoluga ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlast iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke ning andnud sellega seisukoha juba apellatsioonis esitatule.
2. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et 2 1-25-4461 kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks.
3. Kolleegiumil tuleb märkida, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. See, et isik peab minema vangistust kandma, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks ja see ei tähenda seda, et isik ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Pelgalt esitatud taotlus otsuse tühistamiseks menetluskulude osas, ei ole aluseks jätta menetluskulusid riigi kanda. Maakohus on ilmselgelt arvestanud asjaoluga, et süüdistataval tuleb minna vangistust kandma, mistõttu pidas maakohus sellest tulenevalt võimalikuks anda süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes

§ 326lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 3